Sõnale keegi leiti 896 luuletust
Keegi ootas
Keegi ootas sajusel oktoobril
kedagi vaikides Raekoja platsil.
Oli see saatus, mis hoolis
või juhus, mis naeris vaid.
Keegi tundis kellegi ära
kui see keegi ei märganudki.
Tuli minna nagu sel päeval,
kui need hinged kohtusid.
Keegi ootas kuumal suvepäeval
kedagi, keda kunagi ei tulnud.
Ootas nõnda terve aasta,
lootus ammu juba tuhmund.
Keegi oli võib-olla unustand
või leidnud kellegi teise.
Nutnud, tõusnud tuhast taas
ja lepind uue mõtte leides.
Igaühe jaoks kuskil on keegi.....
Sina Üheööliblikas, kaunis kui ingel…
Sulle oodi ma tahaksin laulda…
Lasid tekkida armul ja kuhjuda pingel
Peaaegu viinud mu oleksid hauda
Tahan jälle tunda su kätt oma peos.
Me ainus kiivalt varjatud hetk….
Kahjuks kustus kõik juba eos…
Ennem algust sai lõpu me retk….
Unistada ju tohib ja uskuma peab.
Igaühe jaoks kuskil on keegi…
Kes just sind oma armsamaks peab
Ja sinu südames sütitab leegi….
Keegi ei muutu sinu pärast
parim teadmine inimeste puhul
on kohe alguses endale selgeks teha,
et ta ei muutu
nii on kõige kergem
pärast üllatuda on parem
kui juhtub, et keegi muutub
elu nagunii muudab meid
kui me gondliga sõidame mööda jõge
aga minule ei loe
mingisugused ekstreemsed muutusmängud
pigem isiklik tahe
isiklik taotlus
enda sisemine suunitlus
seda hindan inimeste puhul kõrgelt
kes olen mina, et tulen kellelegi ütlema, kuidas keegi peaks olema?
Rohkem vastandumist ja
iseolemist
loob rikkama elukeskkona
rikkama elanikkonna
ja empaatiatunde kasvuga
kaasneb ka haritus
Keegi saaks mu eest vetsu minna?
Ärkasin palju varem, kui tahtsin
põievalu sai tunnetada
seega voodist väljuma pidin
aga katsun uuesti magada;
sest ei meeldi, et uni rikutakse
enne äratuskella IGA PÄEV
oma keha ori poti ette aetakse
aga seda teha on suur vaev;
miski muu pole tugevam unest
kui põis ja pärasool sind torkimas
mõtlen, et tahaks teha voodi vahest
argipäeva leevendust on häda rikkumas;
pööran külje ja teise
kõhuli ja jalad sirgu
ükskord peab minema ise
mis on igaühe põrgu;
keegi saaks mu eest vetsu minna?
et koorem kaoks ise seest
sisikond tõmbaks end vinna
mingi maagia .....
Keegi ei oma Su üle võimu peale Su enda
Ma hakkasin mõtlema,
et miks ma kardan teda
See kõik on farss,
ta on ise teinud iga mu tehtud asja "vigaseks"
ja see tingib ettevaatlikuse temaga suhtlemisel
Sa oled "vigane"
Sa oled "vale"
Nii ei käi asjad
Huvitav, kas talle öeldi samamoodi?
Mis võimu saab üks tavaline inimene teise üle omada,
et ta suudab ta nurka suruda,
läbi kogeda hirmu,
milleks?
Mida ta saavutab sellega?
Mitte midagi, sest see on tema haav ja ta ei oska teisiti.
Ta tahab olla õige ja õiglane, ta tahab olla alati õige ja täius,
aga kas see on meie kõikuv .....
Kas keegi tellis takso?
Suvel elu on kiire
sohvrid ei tunne piire
nad teevad silmad ette liikluses
ületavad teisi võistluses;
õues soe ja elu keeb
üritusi korraldaja teeb
ja tänavaid valitsetakse ralliga
pole vahet, kas jalgratta või autoga;
kihutab takso parklast
ähvardab mööda minevat last
kui takso tööl, tehke teed!
ületab igat alleed;
turist teenust peab saama
uusi reegleid hakatud looma
kui saab palju pappi
pakub takso end appi;
tere, Pärnu suvi!
su viljakus kasvatab soomlase huvi
taksos on sõbrad, sina ja mina
masinas kõik panevad tina;
kas keegi tellis takso?
eirat .....
Keegi muu
Nõnda enesekeskne, nõnda endast vaid vestlen,
Kõla on nii veider, iga tunne kui piits peksleb,
nähes vaevu enda jalge ette, tajun vaid meelepetteid,
Kõikjal, kuhu kõndinud, näen vaid mandunuid- kes ei õppinud,
Kes omades jalgades on nördinud, teadvus röövitud,
headus külge poogitud, vaid siis kui sa vabaduse poole röökinud,
Vaeva sunnitud nägema,pidid terve elu näitlema, saanud sinuks mask...
Tõestama, ei võetud sind samas, lahtisel haaval, sahtlis peidetud draamas,
keegi ei kuulanud, need kes olid..endale targutamise vaid lubanud,
Järgnemas vale-õpetlase juhatust .....
Ole Keegi
Masiivne, ole keegi maailm,
värvi ära pea ja ole sinisilm.
Kuid kunagi ära ole see mida tegelikult tunned,
see unusta ära ja mata sügavale lumme.
Ole teistele ja ela neile,
kuid tõest ära tule rääkima meile.
Tõde on just see mida meie tahame,
vale on see mida teie vajate.
Ei enam keegi aega loe...
Vaata kallis kuidas möödub elu...
Vaid viiv ja... kaotus, ei loe siit edasi edu
Oodates igaviku õiget hetke...
Ei märka kuidas aeg piirab lõputuna näivat retke...
Öelda eile kuidas igatsen su lähedust
Küsin hing täis valu... Miks lähed täna just....
Lükates seljataha elupilte täis raame
Lugedes kokku tegemata tehtud plaane
Kas piisavalt tänasin sind antu eest....
Olen selline tänu sulle nii väljast kui seest.....
Ei enam keegi aega loe
Ürgses sängis.. Hing rahul...puhata on soe
Tahaks nii palju ja ei tahakski midagi
Lihtsat istuda.. Kuulata sind... Ei .....
Kas palun keegi küll naaseks?
Köndides ringi mahajäätud objektil
Tundes ennast sama mahajäätuna
Kui need betoonist maha laotud blockid
Tundes enda süda sekundi haaval rohkem jäätumas
Tundes körvu kilest jäämas tummaks
Tundes valu mis haavab
Vaatates defformeerunt kive ükshaaval
Vaatates hallitand lage
Korrutades endale et ma sama hale
Ei suuda midagi õieti teha
Leides vastuseid miks olen jäätud maha
Leides uusi möttehaaru
Lappides enda haavu
Kuid see maja laguneb varsti
Lammutused käivad
Löppupalved löppevad toru hargil
Ning köik võimalused võimatuna näivad
Need päevad läinud
Kus .....
Keegi meist
Keegi meist pole sündinud emata,
aga õnn,
kui ei pea kasvama temata.
Keegi meist pole sündinud isata,
aga õnn,
kui sind välja või
eemale,
ära ei visata.
Ema ja isa õnnelikud päevad
on need, millest
lapsed tihti
und vaid näevad.
Keegi meist pole sündinud
põlgama,
hülgama,
unustama teist,
aga miks ometi,
miks
nii palju näha
ja kuulda on neist?
/Mari*Uri/
On kuskil Keegi...
On kuskil keegi,
kes varastab rahu,
võttes ära kõik,
mis hinge ei mahu.
Tuleb nii salaja,
kui ootamatu löök,
iga varutud jõuriisme,
näljaselt ära sööb.
Tahtes asemele,
saata vaid valu.
Kuid mitte kunagi,
ta andeks ei palu.
Ometi on keegi,
kes igatsevalt ootab
Ja vargsi südame,
ta teele laotab.
Et lõppstaadiumis,
saaks tunda pinget,
nautida seda tühjust,
nii ehtsat ja sünget.
Maivis L.
Ehk keegi saaks mind ära viia?
Igal pool, kus ma ei viibiks,
igal pool mul ees on piirid.
Lükatakse paremale, kuigi vasemale tahaks,
ma ei tohi ju seda panna pahaks.
Jälgitakse iga mu sammu,
vabadust pole tundnud ma ammu.
Paljutki ma tahaks öelda,
kuid enam pole mahti mõelda.
Vaatan ringi enda ümber,
miks ometi on kõik nii sünge?
Kas inimkonnana oleme jõudnud siia?
Ehk keegi saaks mind ära viia?
keegi teine
korjasin jälle
prahti loodusrajal
kommipabereid
jäätisepabereid
koorepakke
suitsupakke
heeringapakke
kalapulgapakke
pudelikorke
plastmasspudeleid
joogipurke
vettind konisid
ühe ribadeks seljakoti
toppisin ka
kotti
kas peaksin põlgama
inimest
olen lihtsalt ise
keegi teine
Sanya