Sõnale keel leiti 797 luuletust
Relvastatud tiibadega
Piisab ainult ühest päevast
kuidas särab tera naise silmas
ja me teame mis vägi tuleb igas emast
noorest, vananast ja teises ilmas;
sest kui sul kodu ja pere
oled emana see, kes kõigele pühendub
on terasest naise hing ja kere
oma keskkonnale perenaine keskendub
kes see perepea poleks
keda mees õrnaks peab?
aga isegi püssi kätte ema võtaks
et päästa seda mida ta hoiab;
see on suur au olla relvastatub tiibadega
mida iga laps oma vanemas näeb
lehvivad need kaitse ja armastusega
need tütart või poega katavad ja säeb;
mindki ema instinkt suleb
keeldudes oma .....
Minu emake
Minu emal on taevasinised silmad
Minu emal on õieks paotuv suu
Minu emal on juuksekiharad kaunid
Minu emal on süda kui kuldne kuu
Minu emal on hääles pillikeeled
Minu emal on naeratus truu
Minu emal on armu ja armastust palju
Minu emal on hing nii lõpmatult suur
Selline ongi mu emake pai
Emake mul kui suhkrusai
Vabaduse järele haarates
Ma kardan,et pean kaklema Su naistega,
nagu alati olen teinud,
igaühega neist,
võõrustades neid Sinu südamekeerdtreppidel
teadvustades neile, et oot-oot, te tõesti ei tea ju nii palju kui mina.
Iseendada tähtsaks muutmine.
Võimalik, et ma ei tea, mitte midagi.
Aga eile oli meil kahe sõbra päästmine uppumisest, uppumissurmast
või isegi kolme?
Kõik nad maitsesid vabaduse järgi.
Kui sa lõputult endale teise pärast midagi keelad,
hakkab see vili muutuma veel magusamaks,
veel paremaks,
veel ahvatlevamaks.
Jäävad varastatud tunnid.
Jäävad "saame ikkagi .....
Pessoa jälgedes
Pessoa kannul käies
ma ei taha selle õhtu kohta
teada mitte midagi
veel vähem kuidas ta tekkis
peagi üles tõuseb ära läheb
ööl laseb enda asemel
tulla taeva alla
veini on klaveril mitu pudelit
mine ja kalla seda endale klaasi
miljonid teised ööd universumis
mida ma nendega peale hakkan
piisab seesamusestki
väsimusest välja magamiseks
minu hirmutamiseks surmaga
mu kinni hoidmiseks päevas
elu hurmaga
05.05.2022
küsid mida nüüd teen
vaatan kuidas jõgi
penikeeltes ja kuppudes
pilliroogu kasvavate kallaste
vahel voolab
pilvi end .....
ma mäletan kõike
ma mäletan kõike,
see oli justkui eile,
sa hoidsid mu käest
alati olemas, alati koos
alati armastuses
vahepeal lennus, siis tülis ja põrgus
ja läbi tuliste võitluste taas koos
hoides ikka kinni nagu nöörist, mis meid sidus ja seob
lõhutud on palju sidemeid
ignoreeritud, blokeeritud,
keeldutud nii tantsudest kui õhtueinetest
aga kõik see, mis pole südamele omane,
viib selle lõpust rütmist välja
"rebounder"
ma mõistan, et see rebound on läinud liiga pikale,
kestnud liiga kaua
aga ma olen juba kord sidunud ennast
sa tead, et oled truuduse vande andja
lõpuni aus, lõpuni koos.
Sa jätsid mind tookord.
Ma olin aasta otsa ahastuses, agoonias.
Väljapääs sellest oli mu ainuke lahendus.
Ja alguses see tunduski hea, aga
ma ei teadnud, et saan ka varjupooled kaasa,
kaaslase tugevad varjupooled, mida kandsin ka omal nahal.
Ei, mitte tatoveeriguid. Pigem arme.
Kas sellest sai mu allakäik või enese uus otsing?
Kriis tähendab kreeka keeles algsest eemaldumist.
Pidin Sinust lahti .....
Võrgutaja muinasjutt
Kul metsa lähed sõpradega
siis kuula, mida vanemad ütlevad
piirduge oma seiklustega
sest jõge ületadates kõik kaovad;
müüt räägib, et koopas elab nõid
ning alev teda toidab ohvrianniga
kes ütles, et külastada võid
kui oled loll, siis mine hurraaga;
sõbrad sind keelasid, aga hiilisid tagasi
uudishimu pole patt, aga küll lollus
asjad on nüüd sedasi
et sind kimbutab mingi must ollus;
ärkad üles jõe veerel
kaunis naine sind enda juurde kutsub
kõige huvitavam on mehel
sest oma koopas ta paljalt istub;
kui sind suudleb, siis võtab kuju
selleks ämblik, .....
"Breakfast at Tiffany's"
sinu naeratus
kombineeritud valguses ühildub
punaste sümbioos
just nagu põimuksid nad teinteise ümber
nii naerus kui ka vihas
ei karda öelda, ei karda jääda tagasihoidlikuks
sõbrad, kes armastavad sind luu üdini välja
igal hommikul
kui ärkad nende kõrval
või avastad, et nad on magama vajunud sinu sofal
need on need, kallid
keda hoiad ka siis, kui endal käed on külmad
--
armastus paneb naeratama
ja isegi kassid ei saa aru, mida ajan
kombineeritud jõud ja kombineeritud tugevus
ainuke, kes teab
et saan tema kõrval seista võrdselt
ei pea ennast .....
segaduses
oli vaid natukene mängida vaja
pilli
hingekeeltel
et hakkaks helisema see kogu tervik koos
miks me oleme,
kes me oleme
ja kuhu me suundume
kas kõik koos või eraldi?
see, mida näed teistes, on raudselt sinus endas ka olemas, seega petis, petja, reetur, kahepalgeline, mõrd? koguni
alustame algusest
kes sa sooviksid olla?
mitte need eelpoolnimetatud, mis on mulle mu "pärandiga" kaasa antud
aga sa ei saa mängida poistega malet ja arvata, et kõik mängivad seda sinuga vaid soovist malet mängida
sa võid olla kuninganna, aga vali
kus kohas
see on vast veel ees
lase lõhnata jasmiinipõõsal
ära võta seda mult
oled täna kallis võõras
seda leeki seda tuld
räägi pärast elu prahist
pinnale mis ujund
oma kustund armutahist
unenäost ja tujust
siis kui leek on
õitelt lahti murdund
õitsemise keel
veres sumbund
Kottnägu
Paks inimene elab läbi suu
palju sööb ja palju räägib
ta pekises kottis kehas pole muu
kui põhjatu alus, kus hais välja tungib;
ütled, et ei tea miks selg haige
ja tõustes käib pea ringi
omada diabeeti pole ebaõige
seda su keha sulle ei kingi;
mul kahju maapinnast
kui sa pidanud ümber kukkuma
kuidas ei näe ennast
kui looma, kes elusalt mädanema;
ole vähemalt vait
su tüütu jutt sind ei toida
tõmba loomaaeda siit
sest mõtlen paksust eemal hoida;
sa pole toidu püramiidi keiser
miks küll mõtled oma keelega?
küll on paks inimene nii veider
kaevad o .....
kevad ja Emajõgi
Emajõe kohal kummargil sillal
taas valgusest jääd haigeks
päeva kergelt armud
nii tumedalt nii ebamaiselt
kui puudel tagasi on varjud
hing unes sellest karjub
kui vetetulv viib allavoolu
jääd ja prahti
hing silla kohal kooldus
veest taevast ahmib
sa sellest joobud
kui puudel pungi läheb lahti
ummisjalu salamahti
sa jooksed õue
mõista tahad äkki keelt
mis purju paneb meelt
*
Pompei roppe graffiteid lugedes
äkki silm leiab seinalt selle
millest võpatab süda
ka kogu maailma kulla eest
ärge müüge hommikul turul
orjaks mu meest
aastatuhanded ära .....
suu jääbki küsima
Saadet „Universum“ vaadates
suu jääbki igavesti küsima
milleks on tarvis universumile
miljardite tähtede
sündi ja surma
jäises pimedas kosmoses
elu hurmav
ei ei iial kaoks ühte
valguskiirde
üleni mu meel
eesvanemate keel
Sina mu armas
koduahju leek
just seda nii väga kardan
read plikaeast
Read plikaeast
nii ahne nüüd on
mu valgusjanus
talv otsa
päiksest lahus
olnud meel
et õhtuni seisab
tema heledas vihmas
hing üleni märjaks
saaks seest
koerana nägu ja
silmi mul limpsiks
kevade märg keel
*
armastuse ja elu lõpmatut
imelisust
on täis iga hetk
ta on nagu pühakoja
avatud uks
päikesepaistelisel suvepäeval
tarvis on vaid siseneda
*
Tean, oled elus ja terve,
kunstiga tegeleb vaim.
Aiman, mis tuleb verre,
kui väljas september, mai.
Suur augusti kuu öö otsa
Su tuppa voolab.
Ja karjeis mu suu,
et kee .....
Hinged
Kui palju hingi üles tõuseb,
tõuseb maa seest taevasse,
kui üles kaevatud saavad hauad,
massihauad, kui võigas see.
Seal risti-rästi inimesed sees,
kes võidelnud, oma kodumaa eest.
Seal risti-rästi naised ja süütud lapsed veel,
kel elu ära võetud-
Ei tea, mille eest!
Kui hinged taeva saavad
ja puhastatud saab maa,
siis röövkiskjad aru andmas,
mitu surnut hinge on neil südame peal.
Nüüd keelgi ei tõrgu ütlemast,
et see on genotsiid...
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....
Tule, tule suveke!
Tule, tule suveke,
tule lõoke!
Mulle meeldib kesake,
kesal lõo pesake.
Tule, tule suveke,
valmi marjake!
Mulle meeldib maasikas,
ta suu punane.
Tule, tule suveke,
õitse lilleke!
Mulle meeldib ülane
ta valgusküllane.
Tule, tule suveke,
puhke pungake!
Mulle meeldib leheke,
ta õrn ja haprake.
Tule, tule suveke,
hõiska keeleke!
Mulle meeldib emakeel
ja tema kõlake.
Tule, tule suveke,
varsti sügis teel!
Nukker on ta meeleke,
pisarad ta teel.
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sà .....