Sõnale kelk leiti 16 luuletust
Head vastlapäeva!
Vaikselt kukleid nohistades,
end mäest alla libistades
tehti pikka linaliugu,
et saaks lambailt palju villu.
Ühes kohas hernesuppi,
teises jälle tangukruupi
söödi enne paastupäeva,
nähes selleks palju vaeva -
nii see vanarahval käis,
nüüd meie kõht on kukleid täis.
- Tarmo Selter -
2023
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Juku vastlapäev
Hei - hõissa, vastlad!
Juku tulla mõtles
võtke kelgud, jalga saapad
marss mäkke üles!;
toimuvad võistlused
saada pikimate linad
on süüa ja muud lõbustused
kohal noored ja vanad;
ETV lapsi kõnetab
otse - eetris õeldakse pikkus
siis Juku jalgu peatab
kui talle tuli küsimus;
Juku pikkuses ei eksi
kui sõrmedega mõõdab
pistab käe püksi
ja uhkeldab;
alles 8 aastane
aga juba naistesse
pikkus tal selline
ulatub kahekümne sentimeetrisse;
"Poiss, mida sa ütlesid
otse kaamerasse, oli kole
tahtsin teada palju kelgutasid!"
ja Juku naeratab, &qu .....
Kelgutrall
Kus nüüd kelgutrall läks lahti,
mina viimase veel sain.
Nüüd ei ole enam mahti,
kelgumägedele peame jahti.
Juba vuravadki kelgud,
tuisuvihin kõrvades.
Sellist tunnet pole tundnud,
pikka aega südames.
Kõrgel mäel on ülev tunne,
seista nagu võidumees.
Hea tundega lasta alla,
kõrgest, kõrgest kelgumäest.
Tüürida ei ole vaja,
kelk, see libiseb oma rada.
Nõnda kiire hoog on sees,
aeg,see möödub lenneldes.
Eesti bobisõitja unenägu
Siit ma tulen, hoitke eest
minu bobikelgu teelt.
Oma võimeid kõrgelt hindan,
olümpiarekordi ületan kindlalt.
Selle võimsa alaga
tegelenud sala ma
olen juba väiksest saati,
kui mind Mullakale veeti.
Nina püsti lähen nüüd,
käes on kuld, mis elu püüd.
Eestile ma võidu toon,
oma fänniklubi loon.
Kuuse Lempsil suu jääb lahti:
"Eesti peab bobisõidus kullajahti!
Pole seda enne juhtund,
katsetused kõik on luhtund."
Aastaajad
Kevadel lumi sulama hakkab;
veed vulisema hakkavad.
Päev kenasti naeramata kukub;
lumemees kusagil varjus tukub.
Puudele tulevad lehed;
õues ringi jooksevad mehed.
Nüüd kõigil on rõõmus meel;
et kevad kestab veel.
Suvel veed soojaks saavad;
nüüd kõik kiiresti randa kibelevad.
Kiirustavad , et saada vette;
kus käimas on trill ja trall.
Suvel päike naeratab;
Tuul aga meid jahutab.
Sügisel lehed muutuvad;
värviliseks ja kirevaks.
Nüüd ootame me talve;
et näha oleks ta palge.
sügisest tööd on palju;
nii , et pungil meid vööd.
Jaanus ja tuisk
Lahti läinud tuisk
on tunda külma põues
kätes väriseb kelk ja uisk
sest lastel raske täna õues
aga meie lemmik koer, Jaanus
ikka teiste eest teele asus
ei küsi temalt vanus
kui valgesse ees tatsus;
nagu ustav hobune
on ta suur ja pruun
päris mõnus karu sarnane
keda austab terve kommuun;
ise kelgul lapsi veab
nagu saaniga mäe poole
marsruuti karvakogum teab
saates teisi uisuväljakule;
jahhh, küll on tore Newfouland
see tõug karu moodi
tema paitamisest ei saa villand
küll hea, et klassivennale Jaanus toodi
Me kelgule!
Me kelgule, me kelgule
võib tulla veel üks laps
las tulla see, kes julge on ja kraps;
1,2 - tee on sile
kostab eemalt politsei vile
parki kollavestid valvavad
sest lapsi komminud luusivad;
2,3 - asi on kibe
sest tee liiast libe
su vend roojakaevu kukub
ja seal ära upub;
3,4 - teel mäkke oleme
kambakesi tuleme
alla sahk kihutas
ühe sõbra tükkideks lennutas;
4,5 - raske minna
üks poiss lõi rusika ninna
sellele, kel kelku pole kaasas
mõne ikka ta ära kägistas;
5,6 - tüdruk hea hoo võttis
ta metsa alla sõitis
hundid ta ära sõid
kes ütles, et meist .....
Eitede tarkus (1965)
Kord Veenuse faase oma emale
teleskoobiga näitas Gauss.
Eit vaatas. Täht paistis sealt temale
kui uurakil nikkelkauss.
Ja professorist poeg ? ühes jorus see
talle rääkis, mis asi on faas...
Eit kuulas. Ja pööras torusse
oma vileda pilgu taas:
"Palju maksma see värk küll pidi sul,
sest tähe ta ligi toob, jah.
Aga miks ta valepidi sul
selle tähe keerab? Ah?
Kogemata
laps ema sees võib üles ärgata
kui ema ehmatada kogemata
ei ole õudne surnult ärgata
on õudne surra elu kogemata
kui sekundis on hingetõmberuumi
ja minut kulub enne kuni jahtud
ei näe sa pisaraid neid killukesi kuumi
sest sina lähed ise aina lahtud
nii kuivab pisar kokku naerulohku
ja selle päris kinni vajutab
kaks elu äkki läksid niivõrd lahku
et lahkuminek pole tajutav
kõik ilmsed asjad neli rubla raha
pool klaasi piima keldris soome kelk
on jäänud niivõrd lootusetult maha
et sinus .....
Rähn
Rühnil oma ateljee
avatud on iga päev.
Peas tal müts on punane
kaelas mõõdulindike
Kangad erivärvilised
tikandiks on udusuled,
nokaga ta lõikeid pusib,
meistrimees on oi,kui usin.
Varba otsas niidike
siidiussi kingike.
Ei või kangas käriseda
nagu harakate saba.
Rähnil harakas on meeles,
kädistab ta igas keeles.
Kelkis oma kullaga,
valgest rüüst vaid unistas
Rähnil oma ateljee,
kullast kallim on tal see.
Kangad erivärvilised,
tikandiks on omad suled.
Rahu
Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...
Et leida mis juhtus jõe tänav kolm,
jõe tänava norm oli et teen terve,
Ja siis veel pool, koht teisel pool sood,
käes noos, väed toob, näe rool,
jälgi kuidas silmapiiri tagant loob,
uue, kui gaasipedaal põhjas kulgen,
üle teinud nii vanad kui uued, tugev,
lahti jäid lukust uksed, vabaduse kutsel,
tundes milles muhe, sonisin läbi une,
et koos polnud mu juhe, no .....
