Sõnale kes leiti 3840 luuletust
Emakeelepäeval
Ikka ilusaid päevi kevad kingib
meelele ja keelele.
Emakeelepäev toob sära silma,
kaunid sõnad huulile.
Oma emakeelega ma õnnistatud,
hoian hellalt ja armastan.
Emakeel on kallis mulle,
pole temast kallimat.
Päikesetõusust loojanguni
kevad emakeelepäeva kaunistab.
Päike oma sära peale kallab,
kallab nii, et küllalt saab.
Ses päevas kõik peab kaunis olema!
Kevad tuleb
Kevad tuleb, koputades
Talvetaadi uksele,
kes nüüd kiirelt kokutades
hanged kokku pakib veel,
aru saades, et on juba
ära vaja kolida,
tühjaks teha talvetuba,
külmasaani ronida,
sõita ära põhja poole,
härmamantli tõmbab üll,
kevadiste tuulte hoolde
nüüdsest jätta võib meid küll...
- Tarmo Selter -
2024
et ilm muutub
siiski näo pöörad ära
mis siis et päevas olla saad
kus päikese heldus
taeva alla muudkui
jõena õhtuni voolab
raagus puude asemel
mets peagi saab heleroheliseks
nukruseni seda kuid
olen oodanud
rõõmu õhetamiseni
veres lootnud
ei pilk suuda vaadata
hetke mis kildudeks puruneb
et ilm muutub kogu aeg
aina rohkem rusudeks
*
Kevadine tunne
Sammal lume alt on vabanemas,
linnulaulu kostub metsast rohkem,
lehed okstel pungumas on juba,
kevadine tunne hinge laskem.
Lumikellukesed varsti väljas,
lehetipud paistmas mulla seest,
märtsikellukene ennast aias
sirutamas välja maja ees.
Päike Sinu punapõski paitab,
tuul on jahe, ei Sind sega see,
nõnda varakevad ennast näitab
ööde külmas, härmatise sees...
- Tarmo Selter -
2024
Kas Sina oskad märke lugeda?
Oled Sa teadlik sellest,
et meile antakse kogeda
ja tunda elu ettehoolet?
On kuskil keegi, kes teab
ta annab Sulle märku
ja Sa märkad, kui peab,
aga vahel ka mitte...
Tuima rahuga, silmaklapid ees
ajad Sa jonnakalt oma rida
eirates seda, mis on Sinu sees
et jälle kord pettuda saaksid.
tri:nu
Kevadel on väge küllalt
Ei kevade vastu saa,
ta uksest, aknast sisse hakkab trügima,
päike oma sooja kiirega
lund nügima, talve eemale peletama.
Kevadel on väge küllalt
maad äratada,
avada lillekestel silmad,
võluda ilma õitsema.
Looduses käib võitlus omaette,
kes kellest vägevam.
Õiglaselt jõuab kevad kätte,
naeratus suul kõige ilusam.
Unelmate mees
Mulle meeldib mees,
kes oskab südant soojendada,
sooja anda,
kogu aja.
Mulle meeldib mees,
kes oskab hinge puudutada,
hellalt hoida
ja armastada.
Mulle meeldib mees,
kes oskab elu hinnata,
pisaratesse uskuda,
armastust õrna
südamele pakkuda.
Nüüd suur ja kaunis kevad on käes,
pungade puhkemise
ja õitsemise aeg.
Tule nüüd, mu unelmate mees,
kevadesse, käsikäes!
Naistepäeva täht
Täna päike tähena särab taevas,
päeva ehib kaunis kevadkuu.
Silmailu ja veetlust mahub rohkelt Naistepäeva,
rõõmul laulab linnukese suu.
Hommikust õhtuni lilli sajab,
tulbiõisi täis on kõik teed ja rajad.
Südames tunne on hell ja soe,
iga kingitud lilleõis loeb.
Natalya
Argipäevad saanud läbi
ning õhtud jälle valla
tehakse igalpool tobi
ei lasta öörahus olla;
sest semud ju peavad
saama kõrtsi istuma
oma päevadest kõnelevad
meel ei tohi hakata jahtuma;
ja ühel on eriline soov
nimelt uut naist leida
semudel peas suur proov
et üksik mees meelt ei heida;
leiaks paaritüdruku kauni
miniseelikus, pika ja saleda
säärane, millest räägib uni
kasvõi pagulane, keda;
on kuuldud juba rääkimas
kutsutakse ettekandja kohale
on mehed plaanimas
suure suuga kohtingut sõbrale;
vilistati ja käega viipas
eestlanna oma sõbra
uue .....
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Minu emakeel
Läbi aegade kulgevad keelte rajad.
Linnutiivul on meieni jõudnud nad.
Nii paljule vastu pidanud nad ajas.
Osa hääbunud, teised siiani kõlavad.
Südamest tänulikud me olla saame,
Et siiani kestab me emakeel.
Keel eales ei sea raame,
Vaid innustab meid ikka veel.
Emakeel
Kõige armsam kõla on ema unelaulul.
Ja siiraim on väikese lapse jutt.
Eesti keele kestvus on me endi õlul,
see pole pelgalt muinasjutt.
Oma emakeeles vaid unistan ja loodan,
süda laulab eestikeelset laulu.
Omaenese mõtteid väljendan
esiisade keele kaudu.
Ja elutarkused kõik talletan
läbi ilusa emakeele.
Kui kord siin ilmas ma lõpetan,
emakeeles saatke mind teele.
Kaunis Naistepäev
Hea, et olemas on päev,
mitte tavaline.
See on kaunis Naistepäev,
üpris eriline.
Naistepäeval päikest palju,
sära naiste südameis.
Vihmapilvi näha pole,
helgib rõõmupisar naiste silmades.
Naistepäev täis on lilli,
iga naine rõõmu saab.
Mehed täis on entusiasmi,
terve päeva naisi üllatavad .
Kõik päevad, mis nimega pärjatud
on erilised ja head.
Nad rohkem hoitud ja hinnatud,
Naistepäev nende seas.