Sõnale kestab veel leiti 47 luuletust
Ilus sügis kestab veel
Päike lõõmab taeva all,
mul on kaelas kirju sall,
sügis kuldseid lehti pillub,
vihmapilv tasa edasi liigub.
Sügis veel trilli ja tralli on täis,
lehesadu tuules lõputu näib,
esimene lumi läks kaduma ruttu,
siil poeb lehekuhja alla tuttu.
Vaiksemaks on jäänud värin rinna sees,
aga jõuluootust täis on meel,
sügis südames kestab veel,
ta minu tunnetel ja südamel.
Suvesoe kestab sügises veel
Ma pikalt lehvitasin suvele järele
ja terekäe andsin sügisele.
Südamest soe lehvitus oli see,
et soe ei tahtnudki ära minna veel.
Tõesti sügises on suvesooja sees
ja päike kuldseks sügise teeb.
Taevas vähe näha pilvede nuttu,
kuulda vaid on rändlindude kiiret ruttu.
Rõõmus suvi kestab veel
Las jalakene kepsu lööb,
las suukene joodeldab.
Lase südamel rõõmud valla,
las tuul su meeltes möllab.
Korja lilli põllult, aasalt,
liugle mööda metsateed.
Võta linnulaulud kaasa,
võta kõik, mis rõõmu teeb.
Liblikate lendu vaata,
kuula ritsikate sirinat.
Viska pilku rohu alla,
otsi punetavat maasikat.
Suvel magusam on elu,
taaka vähem südamel.
Suvel suurem elujanu,
mõelda ja uinuda vabas looduses.
Suvering saab varsti otsa,
kuid rõõmud jäävad südame.
Ei ma enam kiirelt tõtta,
elus on palju ära teha veel.
Suvi kestab edasi
Ära ütle, et suvi läbi sai,
sest mu meel on veel lusti ja rõõmu täis,
hinges ja südames on ruumi veel
ja suve nautimine alles poolel teel.
Ära ütle, et sügis kiire on tulema,
muidu hakkab mus miskit närbuma,
mu igatsev meel hakkab mässama,
mis võrdne oleks tormituultega.
Ei tähenda üks vihmapilv midagi,
sest suvel ongi ju sedasi,
et päikest ja vihma on vaheldi
ja suvi kestab ikka edasi.
Suvi ei anna veel alla
Suvi ei anna veel alla,
tikub ikka maale ja linna
ei luba ta sügisel tulla,
tahab veidike veel olla.
Päikene paistab eredalt silma,
kütab soojaks südameid
ei lase öödel pimedaks minna,
pilvevarjud põgenevad eest.
Hea on olla ja hea on minna
kauni suvega käsikäes,
talletada mällu suve hella,
sest sügis on kurblik ja nutuhoos.
Veel on päike, veel on suvi
Veel on päike
veel on suvi
veel on soojust jagada
veel on valgeid päevi palju
veel ei rõõmud otsa saa.
Rannaliivadki veel kuumad
jätkuvalt meri meelitab
kõrgel sinitaevas lõoke
liiri-lõõri lõõritab.
Tunda on, et suvi tahab
tühjaks raputada end
annab kõik ja rõõme jagab...
Võta vastu nüüd see kõik,
muidu hiljaks jääda võid!
Jõuluaeg kestab
Jõuluaeg see kestab veel,
ta kallis on ja kaunike.
Kuuskedel on särts ja sära sees,
terve nädala veel jõulumenu keeb.
Õrnalt uksele koputab jõulumees,
mõni riigikogu uks on avatud veel.
Öötaevas helendab valge kuu,
ta küll kõver on,
kuid lai ja lahke naeratus suul.
Jõulukuu pakub veel armastust suurt,
andeksandmist
ja rahu uut.
Jõudu ja jaksu juurde veel,
et vana- aasta kannatusi poleks teel.
Suvi soojendab veel ilma
Suvi soojendab veel ilma
särav päike paistab silma
kütab soojaks südamed
peidab ära silmaveed
Suvi lisab juurde puhkust
oma heldest südamest
kannab päevadesse valgust
helendab ööpimeduses
Suvi kaua olla tahab
meie meeltes, mõtetes
Sügis kuskilt vastu kostab:
"Las ta olla, las kestab veel,
kurbus pikk on alles ees,
jõuab kannatada veel."
Suvelõpu päevad
Küll need suvelõpu päevad on kaunid
ja hoiavad rõõmu üleval.
Suvelõpu päevad on teistmoodi soojad,
nad kuidagi hinge lähevad.
Lindudelgi pole ruttu
traatidele koguda,
pääsupere räästa all veel
lõbusat viisi vidistab.
Päikegi naeratab veel laialt,
tõuseb sinitaeva kõrgele.
Suvelõpu soojad päevad
säravad veel kaugele.
tuumaheidutuse kohta lugedes
kergem hakkab mis
ka ilmas ei juhtuks kestab
miljardeid aastaid taeva
all edasi veel elu ime
avaneb päiksega krookosel
võilillel kraavi pervel rohus
üleni õis
hakkab idanema seeme mullas
päevas tagasi kõik mida
ahnelt eile õhtuni jõid
nähtavaks saab olemise hiigeltung
iga lehe sünd päikeses olemise sund
Minu emakeel
Läbi aegade kulgevad keelte rajad.
Linnutiivul on meieni jõudnud nad.
Nii paljule vastu pidanud nad ajas.
Osa hääbunud, teised siiani kõlavad.
Südamest tänulikud me olla saame,
Et siiani kestab me emakeel.
Keel eales ei sea raame,
Vaid innustab meid ikka veel.
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
Pärast esimest tuisku
silmapiirini maa on valge
soe suurrätt l õlal akna all seistes
mind haarab jälle nukrus
miks inimeste seas
või olla olla sama helgus puhtus
mis praegu aias põllul metsas
lumega kevadeni kestab
mälu hetketeks lahti sõrmitsedes
äkki imestunult leiad
sellest õnnest kordagi
sa elus veel pole nutnud
hing tänus kaasa nuuksund
Igavene paradiis
Ühel päeval kui ma suplen rahas,
olen rahuldatud ja elu poolt omaks võetud -
õigesti elajate nimekirja kantud -
astun hommikukohviga oma ehitusvigadeta terrassile,
jalad lääpa tallamata tuhvlites,
aukudeta aura lajatamas vastu õuekase oksi.
Vastan laste kõnedele sealt terrassilt, kes helistavad selleks, et öelda,
et olen neid õigesti kasvatanud ja alati ära kuulanud
ja et nad suplevad rahas
ja on elu poolt omaks võetud.
Ilma parasiitideta kass tuleb gurmee-einet lakkuma
ja ma teen talle oma sõrmustatud käega pai.
Ta on korrektselt vaktsineeritud ja
õigeaegselt kastr .....
Sügisel on kulda ja karda
Enneolematut kulda kallab sügis,
seda kõikjal looduses näha võib.
Värve kirevaid on puudel ja puiesteedel,
kogu ilm on kulda ja karda täis.
Sügis kestab veel kaua, kaua,
kuni hing saab ilu ja rõõmu täis.
Sügis talve ära ootab,
kõik kohad saavad valget, pehmet lund täis.
Suvi alles poolel teel
Suvi poolenisti peitnud enda ära
kuldse sügise rüppe.
Tunda annab iga tund,
et suvi lahkund pole mitte.
Mis küll hoiab suve tagasi,
et ei liigu tema edasi?
Suvele vist meeltmööda see,
et on kuldse sügise embuses.
Linnud lahkunud on juba,
tagasi neil pole teed.
Pesad jäetud kõigil maha,
aga suvi kestab veel.