Sõnale kevad leiti 1054 luuletust
Kevade algus
Kevade algus toob tuppa palju valgust.
See on valguse algus, kevade valgus
See on uue õnne algus,
kui tuba täis on valgust.
Rändlinnud tulevad tagasi Lõunamaalt.
Nende seas on ka meie rahvuslind, kes
kannab suitsupääsukese nime.
See pole aga ime, et me kevadel
kahekesi kohtusime.
Kevadel aprillikuus
lähevad ilmad soojaks ja päevad pikemaks.
Kevaditi õitsevad lilled ja nende seas ka minu lemmiklill - tulp.
mina tean veel kevadlilli terve hulk.
Maikuu on tore kuu,
sest siis lähevad ilmad palavaks.
Ilmad on soojad ning tunded on soojad.
Ke .....
Selged maikuu ilmad
Selged maikuu ilmad! Põõsail peas on silmad.
Igal hiirekõrval hiirekõrv on kõrval.
Meie sõpra kaske pole tunda raske.
Tal on haljad tukad, tal on valged sukad.
Seisab seal üks neidis. See on toomepõõsas,
oksad õielõõsas. Küsid, kus on kastan.
Kohe sulle vastan:
näe, see puu, mis seal on,
millel küünlad peal on.
Kevadrõõm
Kui lund ei olnud enam maas
ja kevad puges põue,
siis vana lugu kordus taas,
et issit kiskus õue.
Eks õue kiskus lapsi ka
ja emmet tuulutama,
kuid issit kiskus eriti
suurt rõõmu kuulutama.
Siis pandi lapsed riidesse,
et issil kaasa anda,
et kõik see suur ja särav rõõm
saaks jääda perekonda
Aprill
Päike särab, rohi tärkab
metsakünkal üksik lill,
ajas kalakene ärkab –
Meil on kevad ja aprill.
Lendab kuldnokk, vaatab ringi,
otsib, kus ta pesakast.
Trepil neli paari kingi –
paljajalu neli last.
Aknal aga noomib ema:
“Paljajalu veel ei või!
Maa vast hakkab tahenema,
päike vaevalt lume sõi.
Veel on külma ööde põues,
härmahalla koidikul,
olengi et päeval õues
päike soe kui juunikuul.
Veebruar
Veel on neil koidikutel kulmud hallid,
päev uinub enne pärisärkamist;
on õhtuil õlgadel jääst kootud sallid,
kust helbekaupa hargneb härmatist.
Ööd halavad täis külma kõrkust,
vaid hullu uskumatust hingab tuul,
ja enneolematut võõrast nõrkust
ma tajun eneseski sellel kuul…
Siis kuulen, kuidas tasakesi hõikab
mind kauge kevad läbi laisa jää
ja meenutuseks meeltepõhja põikab
arg lohutus, et jäädavalt ei jää
ka külmad mitte…
Aasta
Oli suvi, kõik oli ilus.
Sa armastasid, sa naeratasid sa hoolisid.
Siis tuli sügis, vihm ja vilu -
Sa jahenesid, kuid siiski tundeid näidata veel proovisid.
Ja siis tuli talv
ja su pisarad ja su süda olid jääs.
Sa ei väitnud, nagu oleksin olnud halb
kuid teadsin, et sinusse neid tundeid enam ei jää.
Saabus kevad ja sa sulasid,
kuid mitte enam mulle.
Ma ei suutnud, ja ei suuda ikka tunnistada seda,
et läksid, sest minu juures sulada ei julgend.
Taavi Järv