Sõnale kevade too leiti 84 luuletust
Kevade saabumine
Kevad tuli rongiga
jõudis Türi jaama.
Tuli suurtest pidustustest
rõõmsalt osa saama.
Jaamaülem vastu tõttas
terekäsi pikka
kevad talle kaela hüppas
hüüdes Türi ikka!
Kuuri alt siis toodi velo
pingutati ketti
kevad suuna linna võttis
haaras Türi letti.
Mis kohti kevad külastas
on nüüd küll sinu öelda.
Aitäh, kes viitsis lugeda
veel parem kaasa mõelda!
Taas näitab ennast kevade
Täna päike on nii kuldne,
taevas sinine,
meeleolu on nii helge,
taas näitab ennast kevade.
Üleöö on lumi läinud,
pungad puhkenud on puul,
igal linnul oma vidin,
oma laulukene suul.
Kevad ei nüüd peitu lähe,
samm on kindel maa peal,
aprillis vempe viskab vähe,
alla toob taevast mõne lumetähe,
kuid enam südamest ei lähe- ei ta lähe.
Kevade saabumine
Kui talv hääbub ja lumi ära sulab,
Uus hooaeg ootab kõiki mängima.
Õhk on soe, taevas sinine,
Maailm tundub värske ja elu on uuenenud.
Siristavad linnud laulavad armsaid meloodiaid,
Täites atmosfääri rahuliku kergusega.
Lilled õitsevad elavate toonidega,
Tantsimine päikese ja hommikuse kaste käes.
Õrn tuul kannab magusat lõhna,
Kuna saadetakse värskete õitsengute aroom.
Päevad muutuvad pikemaks, ööd, vähenevad,
Kõik olendid tähistavad seda rõõmustavat seost.
Kevad on õndsa taassünni aeg,
Võimalus uuteks väärtusteks ja väärtuseks.
Niisiis, rõ .....
Võim on kevade käes
Nüüd suur võim on kevade käes,
päike taevas tiirutab, kogu oma väes.
Pilvedest vihma alla vuliseb,
päiksekiir jääd murrab
jäävangis olnud jõgedelt, järvedelt.
Soojad tuuled sõnumeid toovad rändlindudest, kes teel.
Kõik ei jõua koduranda, mõni eksind teelt.
Lilli puistab võimas kevad
üle kogu maa,
puudel pungi pakatama,
tal see võim on ka.
Kas tal võim on rahule,
ses rahutus maailmas?
Süda tunda tahaks ikka,
ikka ja jälle olla kevades.
Tärkab uus kevade
Kas tunned,
kuidas kevad
vallutab su südame!
Kas tunned,
kuidas hingab maa,
mis must ja mullane!
Kas tunned rõõmu sest,
et taas on kevade?
Noppida sul võiksin õie,
mis nii taevasinine
ja lume alt tooks välja lille,
ühe valge ülase.
Mis paremat ma saakski teha,
sel kaunil kevadel
Kõik õitseb ja ei närtsi ära,
rõõm su südamel!
Kevade bluus
Juba linnukesed väljas laulavad
asotsiaalikesed pargis vedelevad
lume alt on sulanud miinid
need on pargielu ikoonid;
õues läheb roheliseks
see teeb issanda loomaaia eriliseks
ja see sobibki Eesti mehele nagu mina
kõik toimib loodusfilmina;
Väinod autos joovad
kevadet nad kuulutavad
lendas klaasist välja üks raip
tere, palun tuvastage onu laip;
peernartel lõhnavad lillekesed
tüdrukud õues on nagu pääsukesed
Koit Toome neil kannul käib
zooloog tal jooksuaega diagnoosib;
tulemata ei jää maipühad
klaaritakse ära seisukohad
EKRE koguneb päälinna .....
Kevade algus
Kevade algus toob tuppa palju valgust.
See on valguse algus, kevade valgus
See on uue õnne algus,
kui tuba täis on valgust.
Rändlinnud tulevad tagasi Lõunamaalt.
Nende seas on ka meie rahvuslind, kes
kannab suitsupääsukese nime.
See pole aga ime, et me kevadel
kahekesi kohtusime.
Kevadel aprillikuus
lähevad ilmad soojaks ja päevad pikemaks.
Kevaditi õitsevad lilled ja nende seas ka minu lemmiklill - tulp.
mina tean veel kevadlilli terve hulk.
Maikuu on tore kuu,
sest siis lähevad ilmad palavaks.
Ilmad on soojad ning tunded on soojad.
Ke .....
Kevade helin
Ma maalin sõnad.
Kaunid, helisevad sõnad Sulle,
Kes neid rohkem väärid.
Ma punun kee;
Kastepärleid ritta panen,
Kuldse vööga kinni seon.
Ma nõiun öö –
Kleidi veinipunast tooni
Kahisema paneb too.
Sa oled Mina.
Peegel lahutamas varje
Katkestamas taevasina.
Las särab taas
Me ammukustund kevadpäike,
Kirsi valged helbed maas.
Las tekib tunne.
Kord tulen sinu juurde ma
Ja Helil lasen kajada.
Kevade igatsus
Kostus lumiselt kingult,täna hella helinat …
tuuletiibadel kandus ta minuni …
meenutas kevadiselt meeldivat oja vulinat ,
kuigi lund on veel rohkem, kui põlvini.
Mis hääl see oli,jäi mõtetes kumisema…
nii tuttavlik…tegi südamele hella pai …
kusagil aknavahel kukkus kärbes sumisema,
temalegi talveunest vist villand sai.
See helin nüüd minu rinnasees,
enam rahule jätta ei taha…
jääb hangeks kuhjunud lume sees,
jääpurikast tilkunud lohuke maha.
Iga pisimgi märgike looduses näitab,
enam kevade kaugel ei ole…
ka külmakraadides päikene paitab,
taanduv .....
Otsin kõikjalt kevadet
Vähe veel sellest,
et lund kallab,
nüüd sajab taevast
ka jääd alla,
ilmas kõik on
pilla- palla laiali,
kevad käes on ometi!
Nüüd ei oska öelda,
mõelda ei ennustadagi,
millal kevad ilu looma,
rõõmu tooma hakkab,
jõudma ükskord meieni,
olla kohal üleni?!
Kevad tuleb päevadesse särama
Igas päevas võiks olla
oma ärkamise laul
Igas päevas võiks olla
midagi ilusat
Iga päev võiks olla
naeratav ja õnnetoov
Iga päev võiks olla
loomest tulvil ja uus
Iga päev võiks saata
ühe pisikese rõõmusõnumi
Iga päev võiks olla südames
üks soojendav päikesekiir
Küll kevad igasse päeva
tuleb särama,
kaunistama ilma ja inimest
Esimene soe päikesekiir
Esimene soe päikeseiir
toob naeratuse näole,
paneb sädelema südame,
loob armastust ja armu hingele.
Esimene soe päikesekiir teeb rõõmsaks ja lustlikuks meele,
kannab lauluviisi keelele,
muudab võluväel looduse õitsele.
Esimene soe päikesekiir
valgust jagab maailmale,
maalib rahu tuvi tiivale,
meelitab kuumale rannaliivale.
Südamest õnnelik
Jälle on kevad...
Memmed ja emad
töötavad põllul ja aias...
Lapsed need laiali
elude vagudes,
ilma peal
suures ja laias...
Jälle on päev -
emade päev -
võtta üks tõsine hetk...
Olla vaid tänulik,
südamest õnnelik,
et ette sai võetud
see retk...
/Mari*Uri/
Kevad on teel
Kas tunned, on täna kõik uus?
Lehepungasid tärkamas näen,
linnuparved on jällegi kodus,
veekogudelt kadumas jää.
Kas tunned Sa hinges seda kergust,
mis päikesene Sinuni toob?
Udupilvedes hommikust kargust
talv jäälilledest koob.
Kas tunned Sa südames rõõmu?
Võid aimata allikat veel.
Võttes kevadisest värskusest sõõmu,
Sa hüüatad: "Kevad on teel!"
- Tarmo Selter -
2023
Kevadel
Kindad rebin käest,
võru rebin suult,
laevukesi lasen
voolu allatuult:
minge, sõbrad, minge,
leidke oma tee,
koski, keeriskäike
ärge valige!
Minge, sõbrad, minge,
võtke otsetee –
mered jälle lahti,
on ju kevade!
Mina seisan siin
ja vaatan teile järgi,
kuni veel ei tunne
varbaid porimärgi…
Mina seisan siin –
see on nüüd minu töö,
mille mulle andsite
täna üleöö.
/Mari*Uri/