Ikka kena kevade rõõmu tood meil kõigile, kingid soojust hingele, puudutad õitsele südame. Kaunilt särab päikene, taevas helesinine, ilu jagub kõikjale, kevad on ja jääb südame.
Kuula tasase kevade tulekut! Tunneta, kuidas hingab maa! Vaata sinavat taevalaotust! Lase hingest kõik rõõmud valla! Raja kevadele teed, et ta Su südamesse saaks tulla!
...lume alt välja ilmus sinilill-, tal unine silm-, Näe teinegi seal! Lumikellukesel lumetekk on veel peal-, till, till kedlill!
Hõissa, meil on kevade! Soe päikene, taevas sinine, rohelised metsad, aasad, liblikad, linnulaul, mererand, meri võima, suur õnn südame all.
Meil on aias sinilill mille peal on vihmapilv. Vihmapilv ta annab vett minagi ju soovin vett. Suvi tuli kevad tuli ujumise vastu huvi.Plirts ja plärts läbi ongi ilus märts.
Tänane ilm oli suisa gurmee, tuuletu eelroog ja päikse dessert. Tegin ma õues väikse turnee kevade ootust sain ääreni täis. tri:nu
Päike soojalt naeratades veereb pilvepiirile, võtab oma võimu alla kogu taevalotuse. Särab üle kogu ilma, sala kevadele silma heidab, meelitab kevadet õitsele, paistab soojalt südame.
Kui tärkab märtsikelluke, siis rõõm ka minu südames. Pea sulisevad kõikjal veed ja käes ta ongi-kevade .
Nägin üht pungakest puul puhkemas, päikesekiire silituses õit avanemas. Tundsin oma südames õnne puhkevat, hinge peal kevadet, armastust puhtamat.
Lumehelveste keskel keset kevadet, nii võib ka nautida ilma. Päikest on kõikjal mu südames, mul lust ja rõõm on olla!
Jõgi läks üle piiri talv otsa püsis joonel, nüüd kevadel hakkas laiutama leidis end vist kullasoonel. tri:nu
Õrnal õiel õrn liblikas, kollane, tiivad õhulised õrnad laiali-, lilleõie südamel. Kui kevadel on lumi maas, siis ilusaid mõtteid tuleb reast ja meenutusi, mis teevad tuju heaks.
kuidas ka kõrvu ei pingutaks meel ei januneks liiri-lõõrist tühi on taeva alune hing üksnes valuleb ei mitte säärast kevadet ma endale ei anunend õhtul voodis palunud
Ilus on olla ka vihmaga, nii peabki kevadel ju olema, loodus ei saa läbi vihmata, elu peab kõikjal õitsema, pungi looma, puhkema.
Koos lindudega rõõmsaks laulda rind! Hõissa kevad, tervitan ma sind!
Tihane kükitab kivil, kivi ümber valge lumi, natukene eemal sinilill õitseb-, seal sulanud on lumi...
Kevad, pühi lumi ära teelt, pane vulisema veed, upita päike kõrgemale, ava lilledel südamed, kutsu linnud lõunast koju, tõsta meelt ja tõsta tuju!
Iga samm, mida astun, kevadesse viib. Iga mõte, millest mõtlen, kevadeni viib. Südames mul kevad õitseb, hing avali ja prii...
Õitsele puhken kui kevadlill, Sinule. Särama hakkan kui päikene, Su südames. Kõlama hakkan kui linnulaul, Su kõrvale. Kevadega koos kannan ilu, Su hingele.
