Sõnale kevadine leiti 28 luuletust
Kevadine linnuke
Ta lendab oksalt oksale,
hõiskab üle maa,
et kätte jõudnud kevade,
kõik kauniks läheb taas.
Ta laulab loodusele,
tärkavale pungale,
mururohelusele,
kevadlille õiele.
Ta laulab varahommikul
uhkes koidukumas,
päeval ja ka loojangul,
kui maailm varsti magab.
Ta on vaid üks neist paljudest,
kes meile ilu loovad
kevadises looduses
õiteilu taamal.
- Tarmo Selter -
2022
Kevadine käik puukuuri
"Päriselt ka? Tõsiselt mõtled või?"
küsisid mult lihased, kui mootorsae tõin.
Saagisin ja lauajupi pooleks lõin,
siis tõdema pidin, et kadunud mu võim.
Puperdab süda, spinnaker on ees.
Talveblokaadi lodevus ikka veel sees.
Järsku saab must veel normaalses vormis mees,
kui kümme tuhat sammu käin ja ujun külmas vees?
Kevadine päike
Päike, päike, päevakera,
ahendad me silmatera,
kissitad meid kurdudesse,
jagad varjumurdudesse.
Päike, päike, päevatera,
lähedane kauge, era...
Oled jälle meie valdus,
iga taim su poole kaldus!
Päike, päike, loo meil kevad,
õnnestugu paljud nemad,
pingutades silmapaari
ootavad kes tõusukaari.
Päike, päike, too meil kevad -
rõõmustavad lapsed, emad...
Kallistavad issid-emmed
südametest lumememmed.
/Mari Uri/
Kevadmeeleolu
Vaata kuidas lumelill
end ajab lumest välja,
taevas päike ere on
ta piilub pilvist alla.
Kuldnokk kuldset nokka peseb,
kevadteed on valla,
mesikäpp veel käppa imeb,
mesipuust und näeb ta.
Liblikate nukkumisest
veel on vara mõelda,
kevad südamesse hiilib,
seda võin küll öelda.
Talvine
Keskhommik. Pärlid sädelevad lumel
Mu meel on tusane ja tume
On kõik nii vaikne värelev ja valus
On kõik need lapsepõlvelumed mälus
Puu heidab hõbedasi varje maale
Ei suuda mõtelda ma muule
Kui karges hetkes kaduvale heale
Mis sunnib külmavalus näppe murdma
Mis paneb talvepakast hinges tundma
Mis jäätab hinge, mõtted, teod ja tahte
Ning jätab jäiseid tuimi saari elulahte
Kas suudab sulatada kevadine päike
Neid kuhilaid kui saadab neile läike
Ta märtsi lõpus või aprilli alul
Ma loodan, anun, usun, palun
Mis üle jääb
On südatalv
On kaamos
.....
Kamenik vangi
kamenik-pedenik
ühiskonna häbiplekk
nüüdsest oled üksi
enam ei sisene noormeeste püksi
särasid kui äsja puhkenud kevadine lilleõis
hetkel mil täitus järjekordse ohvri põis
enda arust kõva ilmauurija
tegelikult lihtlabane seksuaalkurjategija
kahju et kohtus armu anti
ja vaid tingimisi saadeti vangi
vanglas pekstaks siuke tüüp mutta
peeruvahele tahetaks talle kütta
kallis kohus, anna oma panus
saada ta vangi, trukitagu läbi ta anus
kohtunik mõista ta eluks ajaks vangi
ära tee enam armuandi
pole karistus talle piisav vast
eks ta ikka pervert ja pederast .....
Talv sa lähed
Talv sa jätad mind taas
Viid ära minu meelerahu
Näen sopaseid laike maas
Kevadine lärm
Mu pähe ära ei mahu
On vallandund kisa ja tolmune õhk
Nii umbne
Tõusis lakke mu vererõhk
Ei näe
Olen pime
Sulgen ruttu ukseluugi
Kaua see päev veel kestab
Tunnen kuidas päikesevalgus justkui läbi luubi
Mustaks kärsatab silmade võrkkestad
16.03.2023; 13.38
Mu kallile tütrekesele
Mu kallis tütar
tumedapäine nagu Sa olid
armastan Sind igavikuliselt kaua
olid koos minuga paar kuud
Ma ei olnud valmis
Ma ei tundnud ennast valmis olevat
ja nüüd olen ma liiga vana
et üritada
nii ma tunnen, kallis tütar
mu kevadine õis
oleksid tänavu saanud seitsme aastaseks
ja koolitee oleks olnud ees
ma lubasin endale või tundsin alateadlikku süüd
et panustan selle aja teiste lastega tegelemisse
Sinuga tegelesid paljud, kes aitasid Sind tagasi kanalisse
Uuele teekonnale
Uuele elule
Palun anna andeks
oma ema vead ja isekus
oskamatus hakkama saada üksinduses .....
Kevad tuli
On kevadine päike
paitamas põske,
luues hetke nii värske,
viies ilma nii rõske.
Ta vaikuses hiilib,
saatjaks linnulaulu kaja,
lendleb okstes tuuleiilil,
eksleb lumisel rajal.
Vaatan ringi ja ootan
õhtust hommikuni,
et lõpuks saaks hüüda:
"Näe, kevad see tuli!"
- Tarmo Selter -
2022
INTERVJUU
Oi, kuidas ma kadestan Mägiste Marti! Sealt ta tuleb, õõtsudes oma agregaadil. Künnab, külvab ja kogub saagi ja ei leidu maamunal säärast lolli, kes söandaks väita, et see töö pole tarvilik. Ena, nüüd astub ta masinalt, proovib pihuga mulda — teretab seda kättpidi. Ta on tolmune ja kuldne ja tore - see maa isand, põldude kuningas, päikese sinasõber.
Juba viskavad puud pikki siniseid varje üle vanade ja värskete vagude. Tänaseks aitab! Viivita veel väheke, läheme koos, palub päike. Aga kodukotus kutsub ja korsten kiirustab: „Leem valmis, liha laguneb!", maalid .....
Varakevad
1.
On surnuks pistnud talve kevadine ürgus,
Sest veretavad pajustikus piigid
Ja võidulippu lehvib päiksekiirte kirgus.
Veel mõned paatjad lehed nagu kuivand viigid
On kõlkvel okste hahas õreduses,
Kust tuul nad alla tuhritseb, kus tiigid
Kui suured silmad pisarnõretuses,
Kui vastu paenutab neil kase nõtkus
Lakeerit pungi põõsa võretuses.
Kõik veed ja ojad mägestiku põtkus
On lahti oheldanud omad kired –
Muist jalg ja kabi juba mulda sõtkus.
Ent hullununa sööstvad teised nired,
Ja kõikjalt läbi lõikvad nende noad,
Et haavadena helendavad vired,
E .....
Tütarlapse kevade aimused
Akna taga huljub sääske sumin,
Rinda muljub kevadine kumin.
Kui arad on kalad voogavas vees,
Nii igatsused noorukese rinna sees.
Ma nõrken kiusatuse kätte...
Jõu lainil tõstab keegi mõla,
Heliseb kaksiknaeru kõla.
On mõlemad nii rõõmsad, prisked,
Neil kaelte ümber kätevisked.
Ma nõrken kiusatuse kätte...
Juuksesalgad katvad rinna nõlvi,
Unes keegi paljastas mu põlvi.
Kui hirmus! palgel häbi jume,
Hing igatsusist läägund, tume.
Ma nõrken kiusatuse kätte...
Akna taga huljub sääske sumin,
Rinda muljub kevadine kumin.
Kui arad on kalad voogavas vees,
Nii igatsused nooruk .....
