Sõnale kibe leiti 108 luuletust
Truudus Inimkonnale[1]
Tähe sajud, tähe lennud, sputnik või hoopis lennuk,
Super kangelane K6 ja inimkonna vedur, pettund,
enamuses teis, jonnakad ahned ja kõlband teile reis,
mille taeva isa teile teind, kurbus mu hinges, kurjus mu viimne;
lahendus, armastus siiski see, mis teeb mu nii kardetuks,
kuningate vangerdus, riimi isad, keda riimima palunud,
kaua siin üksi oma jamas karmus seal kus tindi must,
ikka võlumas, õhutan päeva, mil saan taas serval kõõluda,
koos riimimise andes jõlkuda, mõtteis vaid vabadus mõlkumas,
sellepärast karlovas ma sündisin, sealt see püha stiil,
millel kõla o .....
Mõju
Sünged tormipilved kogunenud,
valmistuvad ümbritseva puhastuseks,
Inimene pakku põgenenud,
valmistub olemasoleva kaotuseks.
Torm on teinud oma töö ja lahkunud,
inimene kaotuskibedusse mattunud.
Torm on hinge kandunud.
Tahe hinges päiksekiirena surub läbi tormipilve,
Inimene ülesehituseks võtab kätte kirve.
Mis Ta sellega teeb on Tema teha,
kuid mis iganes Ta loob, pole eelnevaga sama.
Kas tulem on tugev või nõrk,
seda näitab tulevane tormi käik.
Lehed on langemas ära
Lehed on langemas ära
linnud on lõunamaa teel.
Mina ei lahku veel täna
mu aasta ei ole läbi veel.
Vihisemas novembrikuu tuuled
sünged õhtud hingel veel ees.
On külm, kuid kaebeid sa ei kuule
tea, et ma pole selline mees.
Kevadet võiks ette mul heita
ei uskunud, et sügistki näen.
Eks sügisvihm jäljed nüüd peidab,
tean, et ta püüab kõigest väest.
Ja lehed on langemas ära
ja linnud on lõunasse teel.
Kui sulgeb uks, avaneb värav
ja ma tean, ma pole läbi veel.
Kui hommikud ühtlaselt hallid
ja kibedalt maitsevad ööd
võta kaasa, mis kallis
ja ülej .....
Printeri Ülemvõim
Võrdle mõõda ja ära rahune!
Ära kutsu end korrale- ära rahune!
Saa naudingut sellest, miida endast arvad;
Usu et oled suur uss kes võib teisi tappa;
Kui aga tahaks; positiivne kurjus elab vanaks;
Lurjus maailma nabaks, aeg vaheta paber rahaks!
Kes see vaesete mandumist ikka kuulata tahaks;
Ela elu nii ahnelt nagu madu kes sööb oma saba!
Löök anna kabast: kui ori tahab vabaks;
Söök saab lambast kui hunt end nende keskel varjab;
Kellest siin sa ahne tirts ikka hooliks;
Kui laua peal on sulas paarkümmend tonni;
Röövi varasta kui vaid saad; valeta, sest elu mõte;
On s .....
Paberi immutaja
Agressor; kelle hääl kajab;
graniidist mäed; betoonist majad;
graniidist mäed; betoonist majad;
Seinte taga kus igaüks meist:
Oma häbi varjab
Hirmudes; tuimusest; Ustel lukud on ees;
Üksteist nõnda ära hirmutand; segane minevik;
tahe, et tulevik oleks kontrollitav; mõte mis sisendab;
Mõte mis alati Pahareti nime nimetab; näidates Näpuga;
millega just tegi kähkuka; see sama näpp; millega
Kuninganna käsutab; tööd jaotab; klassi määrustab;
Mõte ehk mineviku kogum; mis sinust tegi sinu;
Mis lõpetas lapsepõlve ja mänguasjade asemel tööristad surus pihku;
Mä .....
Tühised sõnad
Pole mõeldav loovus;märgates ootust;
Jälgides kooslust; vältides kordust;
Virutaks selle maa pihta nii kõvasti-kõvasti
Et munast ta kooruks; justkui kokkupandav
Kuid siiski mitte moodul; vahest mu vool
Kirjeldab motoorsust; keegi olemast aastaid
Tagasi olin loobund; keelegi peale ei lootnud;
Enesekesksed hetke mõtted; muud mul polnud;
Vähemasti täna: kui jätkan teekonnal kus märkan;
Veel 30+ härga; kes kõik üritavad sinudt paremaks
Jääda; jääta mu libedad rajad; jätkan kui kibedat sajab
Samas halas kasvasin; iga päev rebimas end vabaks;
Maskist; matkind polnud .....
Hepatica nobilis
Prožektorite valguses
kui publik on mu valduses
siis kuivavadki pisarad
aurustuvad mälestused
kurvad rõõmsad igavad
selles hetkes soojas helges
ennast avan
ausust tahan
minu silm saab selgem
ja kui astun lavalt maha
ja kõik vana selja taga
olen etem inimene
taassündid kui kevadine
hepatica nobilis
siis on selge
lavale ma kibelen
et olla jälle
olla uus
mu fantaasia sünnitis
jackpot
Päevad ja õhtud
oled loopinud münte
jackpoti masinasse -
oodates peavõitu
mis on röövinud
Sult väärtusliku
tähelepanu märkamaks
mida toob kaasa
endaga ajakulg.
Iga järgnev tõmme
muudab Sind hingeliselt
rahatuks jättes vaid
kibestumuse veritsevate
petetud unelmatega -
lööd jalaga lootes
langevat kuhinat
kõlisevat kulinat
oma sülle meelitada.
Masina rikki minnes
korja ülesse eneseväärikus
maast.
Tõusta võid toolilt võitjana
veel ju pole hilja.
Ning elada teades kes penni
ei korja see mälestustest
ja inimestest rikkaks ei saa.
metsikloom
mu hoole risti lōid koos armuhaluga
kuid ega ma ei kaeble, ka ristist tuld saab sütita
saan kibuvitsakrooni okkad pähe lajata
ja naelte risti käsi vett mu suule tilgutab
mu unenäode hekid need on metsikloomi täis
ja jagub neiski hetki mis hinnaline näib
hea tea mu süda sale, ei rasvu kibe meel
ma kalliks hindan kōike, mis koos me käidud teel.
puts.®
ōnnenumbrid
on puidust tulbid vaasis puhkend ōide
kuid aknataga nemad veel ei tea
et tubasoojus täitnud puidust varred
ja viiruk tantsib lōhnab nende peal
see suvi tuleb soe ja sootuks sume
sel suvel kordama ei pea ma vead
on juba kuulda kevadkünni hääli
ja lendab kaarnaid künnilaua peal
mul soosinguga sootuks teised sotid
ja kibestus on kadund keelepealt
on tänukirjad valmis pandud posti
ja täringutel ōnnenumbrid peal
puts.®
Kurbuse ilu
Muredest murtud on meel,
kõik äkitselt justkui nii tühine.
Tajun end kulgeval teel,
kui osana kõigest, mis ümbritsev.
Ei ole mõtet ses retkes,
moraali, motiivi, ei sihti.
Kõik lihtsalt siin ühes hetkes,
hinnanguist raputund lahti.
Sõnad, mis varem ma tõlkisin,
muutunud hääleks on, kõlavaks.
Pilk mida varem vaid hindasin,
muutunud silmadeks, elavaiks.
Ununend kibedus kurbusest.
Väsinud meelest läind valu.
Vabanend murede embusest.
Nüüd ruumi on märgata ilu.
Miks?
Miks vahel on tunne, et enam ei jaksa?
Miks inimese moodi mõelda ma ei oska?
Miks vahel teeb haiget mõni tühine sõna?
Miks homne ei võiks juba saabuda täna?
Miks und näha kergem, kui eksisteerida ilmsi?
Miks rõõmu ei saa tunda, kui süda on kinni?
Miks komistades püsti jääda nii raske?
Miks mõnikord purjus ka täiesti karske?
Miks pisarad vahel nii kibeda maiguga?
Miks päike ei saabugi alati koiduga?
Miks üksindus alati üksinda liigub?
Miks elu kui laev laintepeal kiigub?
Miks küsimusi vahel nii palju mul tekib?
Miks kurbus nii tihti peale mul tükib?
Miks .....
Armastust otsides.
Vahel tunnen ma siirast rõõmu,
vahel mure mul südant kriibib,
vahel maitsta saan kibeduse sõõmu,
vahel hirm mu põue hiilib.
Vahel tunnen naeratuse maitset,
vahel pisaraidki tunda saan,
vahel viha eest ma vajan kaitset!
Kuid millal armastust ma tunnen taas?
Lahkumine..
Su silmades on elus päev
ja minu omades on tolm..
Sa kahtled, mina olen kurb
ja teadmine, et üksi jään..
me lahkumine polnud kibe
ei olnud väga ilus ka
ei olnud vihkamist ei viha
kuid keegi meist kui üksik saar..
sai ära antud see, mis tervik
ja pihku jäi vaid poolik võit
tead Sinagi, et täie hooga
nüüd allamäge läeb mu sõit..
Ma tahaksin....
Ma tahaksin pead peksta vastu kiviseina
Kuid pole seda erilist paika veel leidnud
Ma tahaksin sõrmenukid lüüa veriseks
Kuid hiljem tekib raskusi nende varjamisega
Ma tahaksin vajuda veepõhja
Aga mul puudub julgus
Ma tahaksin mööda minnes kõndida kihutava auto otsa
Kuid samas ei taha teisele tekitada kauakestvaid süümepiinu
Ma tahaksin žiletitera suruda tugevalt naha sisse ja
vaadata, kuidas veri voolab mööda käsivart alla
Ent ma andsin sõna, et ei tegele enam oma pahega
Ma tahaksin langeda kaljult alla
Kuid mulle ei meeldi piinarikas surm
Ma tahaksin nö .....
Lukuabi
Tunne lükkab,
tõmme tõukab
armastuse käima,
võtmeteta sillalukud
igavesteks näima...
Kerge käega
spelli peale
paneb silmaplõks,
kibe-kiirelt
käibki vilgas
tabalukuklõps.
Võti visatakse jõkke,
vähid seda söövad,
nimi-osalised ise
pulmatantsu löövad.
Kui nad tahvad
hiljem siiski
minna lahutama -
peavad enne
karges sängis
meeli jahutama.
/Mari*Uri/