Sõnale kiirus leiti 100 luuletust
Kiirust lisab kurbus
Kiirust lisab kurbus
rõõm jääb maha tast
Lisatud küll sammu,
kuid ette ei jõua tast
Valge haiglamaja
hirm on akendes
Veel üks kannataja
kustub küünlaleek
Aeg ei anna armu
ei jaksa oodata
Nii kurbus lisab sammu
ja aina materdab
Mõtted mustad,sünged
südant rõhuvad
Ülesköetud pinged
veres ulbivad
Elu näitab hambaid
Karjatab kui vaguraid lambaid
Oma lõputul teel
Keegel
Pole olnud sügisel üritus avalik
nii lahe ja nii pidulik
kui tullakse õue keeglit mängima
koos võõrastega tänavale hängima;
pandud kurikad püsti
rahvast platsil täis puupüsti
astub trepile üles veeretaja
kelleks on üks hukatav kurjategia;
ta end maha paneb
ja timukas aega loeb
siis laseb giljotini alla
pöörleb pea otsast alla;
mööda rampi on pauk vali
loetakse, kui mitu kurikat saab pikali
hukatava kiirus sihtmärgini
oli tabamus täispunktini;
rahvas hõiskab rõõmust
nende spordimeel on must
sest, kui avalik hukkamine toimub
see sügise tontli .....
Vanaemad
Mu unenägudel on muinasjutu tiivad,
mis vanaema rääkis minule.
Need läbi täheväravate viivad,
ja hommikul kõik päikseks seguneb.
Head mõtted kujundavad nii mu päeva,
se´s vanaema mälestus on sees.
Kuid unenäod nüüd kiirustades läevad
justnagu koltund lehed ojavees.
Nüüd oma lapselapsel räägin unejuttu
ja sillutan tal tähetätraist teed.
Aeg voolab aga peatumata, ruttu -
Kord mälestusteks jäävad jutud need.
Soomusroomaja põrgust
Siit tuleb üle Eikellegimaa vaenlane
tal on kaasas metallist jumal
ajast ees on inglane
ta moraal on sakslasest kõrgemal;
kiirus on elu ja surma küsimus
eesrinde kaevikust üle sõidetakse
soomusroomajal on rünnak hirmus
ja keret katab läbimatu kaitse;
1900 on tehnoloogia sajand
tank Mark IV on hukatuse sümbol
surm on kõigi lihane emand
ei tea, mis üllatusi annab vastaspool
kaevikusõda on põrgu Maa peal
inglase masin jälle röögatab
välgatab see tuld siin - seal
järgmise eelposti ületab;
Briti lõvi on kõigeks valmistunud
fritzu soomusroomaja jahib .....
Loomad rooli taga
Piirkiirust ületada ei tohi
nii seatakse teisi ohtu
kui olla juhm, ära juhi
seadus neisse hästi ei suhtu;
mul pohhui mis neist saab
pangu jah masinaga pauku
mis saab, seda saatus teab
viskame mulda nende hauaauku;
mul autos pardakaamera
ning oskan lõuga anda
kaua ülbitsejad ei naera
sest "ässad" liiklust ei esinda
Aega mõelda
Täna rohkem mõtlen, kui ütlen
enne vastupidi oli kõik
Pole kiirust, ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Vahest tõde on nii kibe
suhkrutükk ei aita siin
Neelatan siis tasakesi
ja siis sülg ta alla viib
Pole kiiret,ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Enda sees kõik korda seada
õigesti siis läheb kõik
Tropp ratastel
Suur sula tegi puhtaks sõiduteid
rohkem peab vältima kokkupuuteid
sest jääd ja lund alles vähe
ja lollidel juba lööb kevad pähe;
kuhu küll neil kiiret on
maanteedel kaob legaalne sõidujoon
kas siis lahti jooksu aeg nii ruttu
tropp ratastel tõmbab kähku uttu;
need noored ja keskealised mehed
neist on meedias tehtud etteheited
sellised kõige enim sigatsevad
aga nad ei muutu ja tegusid õigustavad;
miks teha tribüüt Ott Tänakule
milleks vaja kummardusi ebaseaduslikusele
see ei vormi kedagi ässaks
ajukääbikud teevad liiklust koledaks;
loodan et nad teel .....
Lapse palve
Kaks lapsekest käsikäes,,
pilgud taevasse suunatud.
Laps näitab näpuga taeva,
sealt täheke langemas on.
Taevatäheke vilkuva sabaga,
mis soovidest tulvil ja õnn.
Palun sind taevane täheke,
kustuta mu valud ja vaev.
Nii haige mu hing
ja mu ihuke,
imedele loota vaid võin.
Vilkuva sabaga täheke,
üleni särama lõi,
lisas siis kiirust veidike,
et laps teda puutuda võiks.
Lapse pihud said sooja sära täis
ja õnnest pakatas meel.
Kaks lapsekest käsikäes--
Milline õnn on elada veel!
Jumalaga Kätu
Pune katab naha, seob lõhnava salli kaela,
Tõmbab jalga kontsaga saapa, selga mantli,
vaatab kas käekotis on raha, südame saadab,
pistab telefoni mantli tasku ning ukse avab,
auto juurde sissesõidu teel kulgeb rada,
vastas maja ees kuudis karvane koer magab,
laisalt korraks vaid silmad avab, ei miskit uut,
Näeb ikka seda sama vana, ei miskit mille pärast,
end erutada, mootor käivitub, nahast kindad,
roolil, silmab ennast peeglist, silmad on värvitud,
märkab, et huuled polegi punaseks määritud,
sisse tagurpidikäigu ja tagurdab, telefon juba põriseb,
viieks minutiks pol .....
Miks laulab puuris lind
Eile justkui nägin sind,
Ehk seda ette kõigest kujutasin,
Selja tagant lähenesin, kätt puudutasin,
ütlesin: "oma vihmavarju unustasid."
Sa ehmatasid, nägin kui juukseid piisad immutasid,
võtsid tänamata varju ja minna kiirustasid, rinnus kratsis,
Kaela sadas lagin, varsti kadus ka su vari paksu halli,
Seal ma seisin, pisaraid vihm peitis, kadusid kui su leidsin..
Kuulatasin, kõneles südame taktis kitarr mu kõrvaklapist,
järgi ei jooksnud, minna sul lasksin,
pole haavad paranenud veel armiks
Eile justkui nägin sind,
Kas see olid sina või pettis silm?
Eile .....
ega ka koostist, mida sa äbarik lootsid, enamus su informatsiooni, pärineb youtuubist ja riigi koolist, aju neuroosis suht poolik, piiri pealsest häirest bi-polaarsusesse jooksis, äkki selgitad mis sus täpsemalt toimis? Mul pohhui- soovin vaid, et sa üks kordki, ise hoiaksid oma elus rooli, ilma ajamata oma solki, lootuses, et saad fänniks endale paar nolki, suhkrumollist, juhus koorib, muutus toonis, kuulsus vaid prooviks, kas see sulle ajju soonib, kui kannad oma õukonna narri krooni, peale meelelahutuse muud polndki? Ei näe pointi, näen vaid tonti, kes ei saa taadilt liha .....
— M KKirve Irve [2]
küll ta on kaval, ennast üle kavaldamas, tabab pudel maksa,
tuule iilist ja puu lehtedest jälle leiierdamas,tervikut ei taba
tava draama,originaalsus jäi 30 aastat maha, halba öelda ei taha,
Kuid no kaua ma pean kannatama, kui kanala tagant kostub jälle hala?
Pea maha ja kitkun sulgi, sitkust kasvõi mitukümmend tundi, lasta jutti,
kruttida vanamutti, sikutada seda häbematut feminatsi tutti, kaldud kurvi,
mul autopiloot, isegi ei juhi, mööda piirjooni nuhi, ähi puhi,
närvi tulist, ikka leidub mõni muri, kes arvab, et ta on kõigist suurim,
ei puudu iial ühestki tunnist, .....
Hinges igatsus ...
Kodulinna melu videvikku rauges,
teekäijad üksikud kiirustasid veel.
Öö vaikuses õrnu helbeid langes,
seal ridamisi sinu jäljed , jäid teel.
Läksid kauaks ei tagasi , saa tulla,
kodusoojus siin ootab igatsev hell.
Pillgi nukker pole kõlamas ta trall,
iga klahv kus sinu , südamele valla.
Kuis oodata nõnda aastaaegu,kuid,
kirju , täita luules terveid vihikuid.
Aeg kiirelt aastaid elulõnga koob,
ka kohtumise päeva ligemale toob.
Hansi!!!
valgusfoorid
valgusfoorid pimeduses vilguvad
majakana sõiduautodele maanteel
vihmapiisad sabistades tilguvad
südamelt ära koduigatsuseks veel.
võõras peatub öös võõra kõrval
tundmatud näod udustel akendel
iseenda tunned ära pilgul õrnal
samad tuhmunud elujooned on palel.
viimaks on koitmas varajane koidik
teelahkmel jagunemas tee kahte suunda
jalg pedaalil puruneb kiirusehoidik
saatus kameeleonina end hetkega muudab.
valgusfoorid pimeduses tasa vilguvad
härdaks kisub meel nii külma õhtu eel
pisarad inimesteks hingedesse tilguvad
udulooris kujudena kodu poole alles .....
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....