Linnulaulu täis on ilm, rõõmsalt särab päikesesilm. Lustib hing ja lustib meel õnnetunne südames keeb.
Ära iial unusta ära kaunist jõulusära! Las kogu aeg ta südames särab ja hinges elab kogu aja!
Mõtlev inimene ei nuta kunagi Nuttev inimene ei mõtle kunagi End tühjaks nutnud inimene mõtleb alati...
talv saanud on otsa kui taevast laskub maa peale lille sees killuke sina mis hommikul õiena avaneb sulgub õhtul öö jaheduse eest
Killukene jääd on veel, kõnniteel. Ilm on muidu kevadiselt kena, linnud laulavad, puudel pungi näha, soe tunne tuleb südamesse üha...
...sügisele jätan nukra meele, suvest korjan päikeserõõme südame...
Taas maha sadanud on lumi peitnud ära musta maa. Ta õrn on, kuid piisab sellest... peaasi, et ei oleks musta maad.
Seame kokku mosaiigi ilusatest sõnadest Tule sina! Tule sina ka! Hakkame koos laduma! Killukene siia Killukene sinna Näe! Kõik ilusad sõnad tulevadki välja
Maha jäänud killukene kurbust. Südames mul killukene rõõm. Oled siin. Kuigi läksid juba ammu. Mina, aga ajaga,sätin oma sammu.
viimane killuke päivast koos ööde kangast, nii häbematult alastasin end su ees, lasin looril kukkuda nii hingelt kui ihult andsin sulle kõik, mis tollel hetkel võimalikuks sai