Sõnale kinkida leiti 41 luuletust (parimad)
Minu armas koerake
Mul on üks armas koerake,
kes rõõmuks kogu perele,
ta ei ole mulle kingitud,
vaid võetud läbimõeldult,
kinkida võib lilli,muud,
aga mitte sõpra uut.
Valisin ta pesakonnast,
kõige haledama sealt,
nina vesine ja nukker,
teised tallasid ta peal.
Võtsin vaesekese sülle,
silitasin õrnalt pead,
niutdudes mul puges põue,
põues oli soe ja hea.
Kodus trall läks kohe lahti,
ulakust sai tuba täis,
minul süda kurb ja nukker,
mis teistest kutsikatest sai.
Minu armas ja kallis
Armas ja kallis,
Minu päikene,
Kallid minu jaoks sinu huuled,
Minu jaoks sinuga nii kergelt...
Kallid on sinu käed,
Kallid on sinu silmad,
Ma palvetan sinu eest nii tihti
Minu põsel veereb pisar...
Minu jaoks on õnne
Kinkida sulle lilli,
Koguaeg ma tahan kuulata
Sinu ilusat hääl...
Eestimaal on kevad ilus
Kui linnud kaugel lendvad ära,
siis nad teevad palju kära.
Kurb pilk jääb saatma neid,
nende kära kauaks kõrvu.
Nad tagasi on juba täna,
lustakas nüüd nende kära.
Sinitaevas päike särab,
Eestimaal on elu kena.
Kevad oskab kinkida,
kauneid päevi pakkuda,
neid kui kuusepuud ehtida,
rõõme südameisse jagada.
Särav isadepäev
Taevas särama lõi täna
ja päev muutus elavaks
pilvede alla ei mahtunud ära
vihm,mis muidu tibutas
Norus peaga lillekene
avas oma nupukese
imelisel päeval ta
tahtis jälle õitseda
Mis võiks öelda isa süda
mida tunda täna ta
kõik rõõmud kogutud
päeva sisse
Oh,mis rõõm on kinkida!
Isake!
See päev on Sulle,
võta vastu,armastan!
Põselt püüan pisara...
Hea tunne
Nii hea tunne on see,
kui sind natukenegi märgatakse,
kui sulle natukenegi naeratatakse,
kui sulle natukenegi häid sõnu raatsitakse öelda.
Nii hea tunne on see,
kui saad pisikese kallistuse,
väikese peasilituse,
kui saad võita usalduse,
kui saad hingel õnnistuse.
Kui neid anda, või kinkida on kellelgi,
siis tänuvõlglaseks jään tal
elu lõpuni.
Toomepuu
Toomepuu on puhkenud õide-
lõhnavad, õrnroosad nad.
Ööbikut saab varsti näha
Toomepuul, seal laksutamas.
Imeline Toomepuu
õitseb terve maikuu.
Õitest salamisi marjad saavad,
marjad nagu mustikad,
mis suu mustaks muudavad.
Toomepuust on laule loodud,
luulel lastud lennata.
Maalitudki Toomepuud on
mõne pintslitõmbega.
Toomepuult ma mõne oksa,
emale võiks kinkida,
Mõtteis paneks oksal laulma-
õrna ööbiku oma viisiga.
Kõik lilled sulle
Kõik lilled ma kingiksin sulle
ma tuleks ja hoiaks neid käes
nii kingiks- ei mahuks su sülle
kuid kahjuks ma täna ei saa
Täna enese kingiksin sulle
sest täna on naistele päev
ma võtaks sind südame sülle
kuid kahjuks ma täna ei saa
Ei saa kinkida lilli vaid sulle
kõiki lilli kuis hoiaksid käes
kuidas mahuksin ainult su sülle
teised naised ju tahavad ka
⚘????????????????????????????
Relvastatud tiibadega
Piisab ainult ühest päevast
kuidas särab tera naise silmas
ja me teame mis vägi tuleb igas emast
noorest, vananast ja teises ilmas;
sest kui sul kodu ja pere
oled emana see, kes kõigele pühendub
on terasest naise hing ja kere
oma keskkonnale perenaine keskendub
kes see perepea poleks
keda mees õrnaks peab?
aga isegi püssi kätte ema võtaks
et päästa seda mida ta hoiab;
see on suur au olla relvastatub tiibadega
mida iga laps oma vanemas näeb
lehvivad need kaitse ja armastusega
need tütart või poega katavad ja säeb;
mindki ema instinkt suleb
keeldudes oma .....
Sügis
Sügis, sind ma nägin eile,
kuulsin öösel vingumas.
Puudutasid minu hinge,
sa oledki päriselt olemas!
Oled pisut nukrameelne,
kuid särts on sinus olemas.
Küll natukene hilja tulid,
vaikselt ja salakavalalt.
Aga täna oled ilus,
soe ja lahke meelega.
Midagi nii väga tahaks,
oma hingest sulle kinkida.
Kingitus Ukrainale
Saadaks tüki sinitaevast,
tüki kuldsest päikesest,
Ukraina, kus on mustjas taevas,
vähe särab päikene.
Saadaks osa lillekimbust,
mis korjatud on metsa alt.
Saadaks ühe linnulaulu,
mis kurba hinge rõõmustaks.
Ilus on küll meie kevad,
kuid täit rõõmu ei tunda saa.
Ukraina elu südames on praegu
Soov tükike kevadet on kinkida.
Naistepäev
Ma leidsin Naistepäeva kesk 8andat märtsi.
See päev nii eriline, kus ükski lilleõis mis kingitud on südamest ,ei iial närtsi.
Südamest öeldud sõnad sellel päeval kauaks jäävad meelde.
Milleks teha suuri sõnu, pole vaja.
Iga mees sell päeval tuletada lihtsalt võiks meelde Naist,
kes talle eriliselt armas ja samas ka kinkida lilli kõigile naistele Naistepäevaks
Kodu igatsus
Mu mõttetes kõlab üks viis ... ikka ja veel
Ma oleksin tahtnud mõista, mis on see keel
Mis tunded valdavad mind, kui silmad sulen,
Mis maailmas juhtub sel hetkel, kui ma ei tule.
Tahaks öelda kõigile sellest ma veel ja veel,
Kui kohtad kedagi tundmatut enda teel,
Sa lahkelt naeratad, kingid tal rõõmu ja sära,
Kuid enda südandt ei tohi sa kinkida ära...
Kuidas küll tahaksin ajas ma tagasi minna.
Kohta, kus olin ma õnnelik, jah, just sinna..
Sinna, kus muretu lapsepõlv kiirelt möödus,
Sinna, kus elades tundsin, et olen kodus.
Kodu
Need on lood, kohast mida nimetasin koduks,
koht mis nüüdseks on ohus, valede võrgus,
mandumis nähtuses koorund, andestage Jobud,
sülitan vaid nohu, lülitan end vaid selleks et kostuks,
et te poleks jooksnud, ehk leian moodust,
et teile kinkida, kirglikult vabanemist sihtida,
avanesid ja viitsid taas, kõndida läbi põõsaste,
isegi kui hinge põhja nad kriipimas, mul tripib ka,
kuid mitte päeva lõpus, siis kui jälgin mõistust,
ei mingit võitlust, vaid sõprus, ei teda ma tõrjund,
aidanud ka kõige nõrgema tõusu, vennaskonnana..
edasi sõudnud, läbi sellest põrgust .....