Sõnale kirg leiti 151 luuletust
Suveöö kirg
Suveöö sumedad lõhnad, sirtsude nõiutud mäng.
Põgenen kaugele ära, nipernaadilik perutav hing.
Suplen alasti sügavas meres, tähitu taeva all.
Sina mu suvest kirgas,kiratsev arm.
Liiva elevandiluust luidete vahel.
Luidja ranna sõmedal videvikukarvaliival.
Sinu põgus puudutus minu tulikuumal, võbeleval kehal.
Jäi helendama rästikuhammustusena.
Lasin selle hetke talletada loojuva päikesekuma igavesse raami. Sooja suveõhtu sirtsu laulu sisse. Luidja ranna iga liivatera sügavasse põue.
KIRG
MA PÜÜAN SINU KUTSUVAT PILKU
ENT SAMAS PÕGENEN SU EEST
VIHM TRUMMELDAB AKNAL
JA ASFALT LÄIGATAB VEEST
MU KÄSI VARGSI SINU PIHKU POEB
TUNNEN SURVET SÕRMEDE ALL
END SINU VASTU SURUDES
MU ÕLULT PUDENEB SALL
SUU OTSIB IHARALT HUULI
ÕHK VÄRELEB KIREST ME SEES
NAGU SÜGISLEHT LANGEMAS TUULDE
MA OLEN JU NAINE - SA MEES
Kirg kustub
Kirg,
see lõõmab läbi jääst,
Peagi
jääb järgi vaid tuhk.
Tuul
nii vaikselt puhub selle käest.
Peas
on justkui mingi muhk,
See
katsudes teeb kergelt valu.
Detailid,
need peagi kustuvad
Ja üksikasjad,
need enam märkimist ei talu.
Kui teiste
ja enda veenmised kõik luhtuvad,
siis ikka loodad,
et ühel päeval keegi teeb su paremaks.
Kuid lõpuks
mõte-lootus ise muutub üha vaiksemaks.
kirg
TÄNA ÕHTUL
sinu sisse
vaginaalselt
kaovad värsid
pringitavad
pehmeid tisse
päästvad lahti
pingul pärsid
üheskoos
me läbi loeme
penetreeritud
poeemid
riimitades
rüppe poeme
unustame
kõik probleemid
suule suudleme
sonetid
oratooriumid
meil peos
kõik oraalsed
etiketid
uputame
juba eos
vajad
aina uusi vorme
vana iga kuuldud lugu
saab sust pärast
lõhut norme
luust ja lihast
luulekogu
Pimeda palve.
Kas minu silmad räägivad Sulle?
Näed Sa seda kirge,
Mis pillub pilke tulle?!
Kas ei ole seal natukene hullust?,
Veidi soojust või ägedust!
Sutsukene kindlust või meeletust!
Ehk armastust, ehk vihkamist ning raevu?
Armukadedust ja lihtsaid maiseid vaevu!
Kas nad ei ole siirad,
Need minu silmad?
Ütle mulle .....
Päev erilisemaks
Et päevast päeva väikene
üleaedne päikene
paistaks tuules paistaks tormis
muu seas talveõhtus mornis
soovin lillesülemeid
sooje siiraid südameid
jaanikute lõkkeleeke
sügistalve diskoteeke
suurim soov mis välja ütlen
jätkuks elus eevatütrel
kirglikumaid mehepoegi
niimoodi ju see ei loegi
et on suurenemas skoor
sisult igavesti noor
Ma luban sul
Ma luban sul tüdruk sel ööl
vaid lebame üksteise kõrvu
vaid lebame nahk vasta nahka
jääme kuulama sosinaid õrnu
Ma luban sul armsam sel asemel
arus kandume aegade uttu
vastu hommikut randume ärkame
ja kahtleme- möödus kõik ruttu
Ma luban sul naine me tunnetes
on kirg- sel on tipp ja on kaduvus
just seepärast tundub meil kahel
täpselt õige ta piprasus magusus
Juulit armastan ma väga
Juulit armastan ma väga-ta on magus maasikas.
Juulit armastan ma väga-ta on maitsev kukeseen.
Juulit armastan ma väga-ta on esimene valge klaar.
Juulit armastan ma väga-ta on puhas sinimeri.
Juulit armastan ma väga-ta on ilusa linnulaulu kõla.
Juulit armastan ma väga-ta on päiksekiire sära.
Juulit armastan ma väga-ta on valgete ööde kuninganna.
Juulit armastan ma väga-ta on kuum ja armastav süda.
Juulit armastan ma väga- ta mu sünnipäeva sära.
Talv tuleb
Hall varasügisene hommik koidab
on mööda läind mind kätel kandnud suvi
surm ümber maja- esikuski roidab
vaid piilub/riivab- veel ei ole huvi
Ma tean veel korraks enne sügistalve
sa tuled- korraks ilmad on veel kenad
sul hingan kõrva tulikirjas palve
mul hõiska laula tantsi- justkui kevad
Meil pidu- homset pole- eks hiljem puhka
ma süttin saame leegitsedes üheks
talv tuleb- õnnelikult poeme tuhka
nii lähme rõõmuga- kes siis ei läheks
Su tulikirjad hingan sinu ängist
ma igavesti ihumärjas kaisus
ei tõuse enam soojusest ja sängist
me elu poleks väärt k .....
Süda
Vaikselt nii kiiremini tuksub
mu süda, kui mõtlen ma Sulle,
mis siis, et Su süda ei kutsu,
mööda minust vaatad Sa küll veel
Tahan, et kõik ikka hästi
oleks Sinul, seda Sa tea,
kui ehk kunagi kohtume varsti,
küsin ikka: "Kuidas läheb, on Sul hea?"
- Tarmo Selter -
Kes on mu tüdruk?
Jaanipäeval leidsin oma sõnajalaõie
lahutamata paar oleme meie
pruunijuukseline ja rohesilmne tibi
kaunilt väristas tantsul oma koibi;
Eros tulistas nooled meile mõlemile
tunded kisusid tormile
ja samal ööl sain nikku
see õnnistus on tulevikku;
väga hästi tunneb minusugust meest
nüüd vanaema, ema, õe ja armukese eest
ta kiindumus on nii siiras
mind mu perest ta ära piiras;
nii hiljem suhtes kahetsesin ...
kui üks päev ta majast välja läksin
minu äraminekut keelas
virutas pähe ja luku taha keeras;
ärkasin kinni seotuna
ta pilk tundis nii elutuna
.....
Reisihull
Ei uhkust enam tunda saa,
kui lähed reisima,
häbist mul on silmad maas
ja teised põlgavad,
ma siiski reisikoti pakin,
sest kirg mul suur on sees
ja juba vuravadki rattad,
varahommikusel teel.
Tänavad on inimtühjad,
mõnes aknas valgust näen,
tuul on rebind mõne oksa,
vaikus kaigub kõrvades,
reisikohvri rattavurin,
laulab kurba laulukest,
vaatan taha,mõtteis ohin,
vihmalombid asfaltteel,
südant läbib mõnus soojus,
kodus olla tahaks veel.
Kallimale
Kallim,kingin sul pärlikee,
kallim,päikesekiirtest on need.
Kallim,allikaveest on pisarad,
kallim,huulteks roosid punavad,
kallim,pilvesina silmisse toon,
kallim,kuustkollase salli sul koon.
Sügislehed kirevad,
kleidikese eest on nad,
kallim,tule,tule lähemale,
kallim,unehõlma sügavale.
Sel öösel ingleist saavad saatanad
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
mingi valdav tung sund tunda
tunda enamat kui tühipaljast mulda
tunda kirevaid vitraaže
tõsta klaase täita vaase
heita sinu üle kaarde
et mul avaneks uus vaade
saatana kirevkirdekire silmist
tappes teineteise inglid
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....