Sõnale kirja leiti 291 luuletust (uued)
Ema ja laps
Sinu tütar Sinu järgi
elus oma sammud seab,
igal hetkel Sind ta jälgib -
ema ikka kõike teab.
Nõnda tütrest kasvab naine,
meeles õpetused kõik,
mitte ainult sõnast, vaid veel
käitumisest iga lõik.
Sinu pojast kasvab mees,
ema hool nii hea,
ära hoia vati sees,
nõnda poeg siis teab,
kuidas väärtustada naisi,
olla suurelt hooliv mees,
nähes, kuidas peres hoiti
Sindki armastuse sees.
- Tarmo Selter -
2024
Teisend*
kui Adam Levine* laulis telefonist,
mida müntidega täita
siis ma nägin korduvalt ja kordvualt unes
kuidas valin numbrit ja helistan kellelegi
keda ma igapäev ei näe
lahkuminek rebis mind tükkideks
nagu paberihunt teeb seda paberiga
kõigist nendest mõtetest,
mis viisid aina tumedama jõe rüppe
leidsin kirjandusest toe
aina süngemad ja süngemad teosed
et ka iseneese hing purgatooriumis puhastuks
ma ei leppinud sellega kunagi
nii nagu kinnipeetu
oli minus mingi loll lohutus, mingi teadmine
see pole kõik,
kuigi tollal tundus ka rõdult alla hüppamine
hea ideena
.....
Minu väike nurgake
Mul on üks väike nurgake,
kust panen oma mõtted liikvele.
Seal nurgas on üks lauake,
laual kohvitassike.
Laual lamp kui päike ere,
valgust annab mõtetele.
Paber tühi on mu ees,
mõtteid palju pea sees.
See nurgake on mu mõtete tuba,
seal kurvastada ja rõõmustada end luban.
Mu kaaslaseks on valge paber,
kuhu kõik mõtted kirja panen.
Armastan seda nurgakest ,
rõõmustan ja kurvastan südamest.
Nurka peitu ma ei poe,
nurgakeses on hingel hea ja soe.
Kevade
Lumi vaikselt talla all
on leidmas oma kohta
sulavetes kraavis küll
nagu oli loota.
Kevade on leidnud tee
tagasi me juurde,
luues korraks sügise
enne veel ka suve.
Kraadid tõusmas suure hooga
ülespoole plussi,
juba homme hakkab looma,
näha saab ka ussi..
Mina istun, ootan päikest,
linnulaulu kaja,
hoides iga hetke väikest
sellel kaunil ajal.
- Tarmo Selter -
2024
Talvetrall
Oh kui tüütu oli tõusta,
vihma kallas ladinal,
kraade plussi oli jõudmas
väga tubli viiekas,
kuid va´ ilm, Sa salakaval,
nulli viisid ilma just,
tehes nägu, mis ma ajan,
teeseldes ka üllatust.
Miinuseid siis tasa-tasa
lükkad muudkui alla,
jäisel teel siis sala-sala
libedustki annad,
luues tunde nagu oleks
käes meil ikka talv,
kevad varsti jälle tuleb,
lõpeb talvetrall.
- Tarmo Selter -
2024
Halb näitleja ei suuda esitada rolli….
Harjutagu pealegi, et hääl on kähe…
Ikka vaadatakse justkui lolli…
Ja esinema kutsutakse vähe…
Halb kirjanik ei suuda edastada mõtet..
See arusaamatuks jääb juba eos…
Kasutagu pealegi mistahes võtet..
Lugematuks jääb ta tähtis teos….
Aga mina pole mitte keegi…
Aeg-ajalt kirja panen mõne rea..
Ükskõik mida ma ei teegi…
See olema ei peagi….nõnda hea…..
Tüli, kui üks kuri kera veereb üle maa
ta peatus Tartus, ajas tülli ristirahva,
sealt veeres edasi, ei kätte kera saa.
On tulnud teateid siit ja sealt,
kus jälle mõni tüli lahvand
ja kirjatsurad pliiats pikka teenimas ta pealt.
Kuis saaks küll peatada see hoog,
kes oskab miskit kosta
ja jätta endast maha kõik, kui mullusuine loog.
tri:nu
Lotte sõber kärbes Jaak
Mina olen kärbes Jaak,
muidu täitsa tore,
rahva üles äratan
ka siis, kui väljas kole.
Kui on kätte jõudnud õhtu,
magama kõik ajan,
ise pugedagi põhku
vaikselt juba tahan.
Tegelt' minu aja järgi
külas elu käib,
pole mingit kellavärki
vaja nagu näib,
kodus ootamas mind Ruta,
jah, see Riia neiu,
tema juurde kohe ruttan,
olen tema peiu.
- Tarmo Selter -
2024
Lottemaale
Kuidas luua siia ilma
kõike, mida tahad,
olgu maale või siis linna
midagi veel vaja,
appi tuleb ikka meile
leiutaja Lotte,
kaasas Roosi, väike õde,
tassimas tal kotte.
Koju jäämas nende isa,
leiutaja Oskar,
kelle käe all iga visand
miskit juba oskab,
ema Anna Lotte moodi
oli, olles väike,
nüüd kõik suured pannikoogid
parimad on kõikse.
Lottel on ka parim sõber -
Bruno tema nimi,
noote oskab mi-fa-do-re,
selge noodikiri,
vasar lendab üle aia,
Bruno on ka tugev,
tema Lottet ikka aitab,
pakub talle tuge.
Lottel on veel palju sõpru,
tahate neid näha .....
kas annad andeks?
nagu veri, mis voolab mu veenides,
lojaalne kui OTH- see mul geenides.
end tervendan Jumalat teenides,
ent pühakirja loen ma veerides.
see on enamasti minu süü-
olen teistest kaugel, üsna eemal.
pidid tulema, kus jäi mu raudrüü?
oled kaugel, ometi vajan Sind nüüd.
ja kaugeks olen ise Sind seadnud,
oli aeg, kui paremat ma ei teadnud.
leian end ikka Sind igatsemas,
hingest nuttes, taevapiiri silmitsemas.
tunnen liigset häbi,
et Su poole taas pöörduda.
tunnen, et mu elu on läbi,
ja ei suuda sellest mööduda.
tean, et hetkest, kui Sind hüüan,
oled minuga, e .....
Palju õnne Eestimaa!
Palju õnne Eestimaa,
sul südamest soovin ma!
Su üle sünnipäevarüü on kirev-
sinililledega kirjatud,
valgete ülastega põimitud,
mustikmarjadega ääristatud-rüü.
Su pidupäeval päike paitab ilma,
tuues rõõmupisarad silma.
Sel pidupäeval ei jää keegi
rõõmust ilma,
kurvastust tunda
pole aegagi.
Eestimaa sünnipäev on kevade hakul,
siis, kui elu uue alguse saab,
siis, kui õide puhkemas on maa
ja armastust puhtamat tunda saad.
Õitse ja haljenda nüüd Eestimaa- vaba maa!
Minu Eesti
Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.
Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.
- Tarmo Selter -
2024