Sõnale kirjad leiti 35 luuletust (copied)
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Talv tuleb
Hall varasügisene hommik koidab
on mööda läind mind kätel kandnud suvi
surm ümber maja- esikuski roidab
vaid piilub/riivab- veel ei ole huvi
Ma tean veel korraks enne sügistalve
sa tuled- korraks ilmad on veel kenad
sul hingan kõrva tulikirjas palve
mul hõiska laula tantsi- justkui kevad
Meil pidu- homset pole- eks hiljem puhka
ma süttin saame leegitsedes üheks
talv tuleb- õnnelikult poeme tuhka
nii lähme rõõmuga- kes siis ei läheks
Su tulikirjad hingan sinu ängist
ma igavesti ihumärjas kaisus
ei tõuse enam soojusest ja sängist
me elu poleks väärt k .....
EMA
Ema, kevad on möödunud ruttu
ja suvigi takkatippu.
Ilusat aega kevades ja suves on olnud,
minu hinge kurb sügis on tulnud.
Ema, sügis on iseenesest ilus,
kuid sügiseti kõige rohkem
puudust tunnen Sinust.
Siis lühemad on päevad ja pikad on ööd,
süda igatseb ja hing sees pilli vaid lööb.
Ema, vahest võiksid siin ju olla,
mina Sinu juures, pea toetamas õlga.
Ema, ilus kuupaiste oli,
tähed sirasid öös,
üks täht eredamalt paistis
ja pimedust ei olnudki sel ööl.
Ema, täna tuli esimene lumi,
suurt rõõmu selles oli!
Peagi jõuavad jõulud lähemale,
ema kalli .....
Mälus
Võid minna kui soovid
ei hoia
aga tea
sinu küünejäljed
minu munandite
vaimses vahemälus
jäävad igaveseks
Naeratuse lihasmälus
aga on endiselt veel
piisavalt piimhapet
et sulle mõeldes valus oleks
Ravida tuleb sellega
millest valu tehtud
nii ma muudkui naeratan
ja piinlen
Mälestust
sinu tuharatest
hoian mõnikord suveõhtuti
oma pihkudes
Siis ma küll tunnen
oled minu vastas
minu ümber
mina su sees
tunnen isegi kaugelt
kui õnnelik sa oled
hetkel
Hetk pärast hetke
saadame soovid
sõnadeta kirjades
need kohtuvad kusagil poolel teel
ja saa .....
Pillimehe naine
Pillimehe naine ei saa iial tantsida -
tema võib vaid kohvi-koogi vahet vantsida.
Pillimehe pruut ei saagi öösel magada
ja päeval tuleb kallimale rahu tagada.
Meremehe naine ei saa pilvi vahtida -
vaja lasteaia-kooli kohti jahtida,
kirjaniku kombel postikaste sobrada
ja majakate valgel mööda randu kobada.
Sõdurpoisi naine ei saa iial istuda -
muidu võivad jalad kogemata ristuda,
kui kureparved juhuslikult mööda sõuavad,
enne kui kõik laigulised koju jõuavad.
Presidendi proua ei saa iial töötada -
aega tarvis kleite allapoole vöötada,
pottidega-pannidega kõ .....
Jõhkardist jumal
Aitäh, et vastasid mu kirjadele sõimuga,
Olin su vastust juba nii kaua oodanud…
Aitäh, et lahti tahad saada must iga hinnaga,
Kuigi tead, et olen sind alati armastanud…
Aitäh, et ütlesid, et olen loll ja rumal,
Kuid ma tean seda sellegipoolest juba isegi…
Aitäh, et oled mu isiklik jõhkardist jumal…
Kui ma oleks tark, ma ei kirjutakski.
Aitäh, et ignoreerid mind taas –
Ka see on ju mingigi tegevus sinu poolt.
Aitäh, mu enesehinnang on nüüd täiesti maas,
Aitäh, et mu südamest varastasid pool…
Jõhkardist jumal, ma armastan sind,
Kuid tean juba hästi .....
mõeldud on mõtet me mõtetes
öeldud on ütlusi me ütlustes
tehtud on tegusi me tegudes
tundeid on tuntud me tunnetes
mälestusi on mäletatud me mälestustes
jutustatud on jutte me jutustustes
vaadatud on vaateid me vaadetes
kaodatud on kaotuseid me kaotustes
vaigitud on vaikust me vaikuses
pildistus on pildid me piltides
kirjutatud on kirjad me kirjades
pilgud on pilk me pilkudes
võidud on võit me võitudes
riimid on riim me riimides
sõnad on sõna me sõnades
lauldud on laul me lauludes
arvatud on arvamusi me arvamustes
tühjus on tühi me tühjuses
loota on lootus .....
Kohtume taas
Sa tuled taas ja ma arvan,
et lõpuks armastada võin sind.
Siis jälle kahetsen ja kardan,
et endal lubasin tunda nii.
Ärkan unest segaduses ma,
kas sa mõtled minust, vajad
mind või vajan ainult mina
sinu soojust kui õues sajab.
Lahti lasta ei saa sellest ööst
kui polnud olemas veel meid,
minu südames valusalt lööb
igatsus, ehk seob see meid.
Ühel päeval kui taaskohtume
põletame saatmata jäänd kirjad.
Tuba tahmast, tossust tume,
on lugeda neid liiga hilja.
Just nagu linnud puurist vabaks,
nüüd teame, mis on oluline.
Et juhuslikud nooled meid e .....
Vanadus
kui varem lähtusin Bulgakovist
"Käsikirjad ei põle",
sest see söövitus minusse
siis haigeks jäädes sain aru,
et kui ma pidevalt kustutan enda kirjutisi
ei jää minust midagi alles
ehk see tuul, mis siia puistatud
kannab edasi minu kui inimese
tuntud tundeid
huvitav, mis kirjanduslektorid ütleksid
kuidas ma igatsen lihtsalt olla kohal
aga sa ei saa olla kohal
nendes kohtades, kus uks on juba sinu ees sulgenud
seega, kõik, mida loon,
peab olema ühel või teisel kujul kättesaadav
muidu ma piinaks ennast ju ülearu
õrnahingelised peavad saama ennast väljen .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
täna on luuletuste ja
kirjade põletamise päev
loodan et Sa ei kuule
leekide vuhinat
mis ahju suus tõuseb
kõrgele ei taha et
see mühisema
hakanud tuul
Su üles ärataks
hämmastun sõnade
heldusest mis on nõus
koos minuga põlema
kuidas kõik need
me pilgud ja ohked
suudlustest kuivad
ja märjad huuled sõnadesse
kord ära mahtusid
mõni peotäis tuhka
neist jääb nüüd maha
mõni katkine pilt
kevadeti valutavas mälus
Need vanad kirjad
Su arm neis endiselt
lõputult voolab
nagu oja mis ikka veel
merre kannab oma vee
me justkui alles kinni
hoiaksime suve heldest käest
öös üleni valges
midagi tea talvest
mis seitsme maa ja
mere taga alles ees
ehk aimad
Su sõnade valgus
toob valu
käsi ristimärgi
Su kohale õhus teeb
Sind õnnistades
hing selle ära talub
üksnes tänuks saab meel
Valus
Valus süda,
mis Sa soovid
programme, olendeid, juhtmeid.
Mida?
Sa juba hoiatasid, et üks vale klõps
ja läbi see ongi,
olen corpse bride
Süda praksub nagu lõke, kui ta on murenenud või katki,
aga kas ikka selleks, et uut valgust sinna sisse lasta?
Või olen ma taas läinud ennast hävituslikku teed?
See tee toidab, aga põletab tuliselt, ülemäära,
kõrvetades
Anna ruumi, anna ruumi, ütleb süda,
naisolemusele lihtsalt olla ja tantsida,
võta aega, võta aega
lihtsalt unistavalt pilvi ja liikuvaid puulatvu vaadata
Aega on
Isegi kui süda lööb rütmist .....
Juku ettevõtlus
Jukul on jälle suvi
aga kodus midagi ei toimu
peas kaardub kruvi
sest raha vastu on tal himu;
jäätist rannas müüa ei viitsi
enda ettevõtlus on parem
üht kaupa omab ta issi
miks ei mõelnud sellele varem?;
putkal seisab suur stend:
"Suur türa ja palju tisse"
pornoajakirjadega tudvustab end
müüb tänaval paljaid misse;
kiimas pubekad, vanad mehed
kastide viisi äri õitseb
sest, kui räägivad eurotähed
ettevõtlus hästi maitseb
Ja teate mida: vanemad olid uhked!
VÕIB-OLLA...
NII ARMSAD SU KIRJAD
NEED IGATSUST TÄIS
TÕESTI POLE VEEL HILJA -
PEAST MÕTE MUL KÄIB
MA EI TUNNE VEEL SIND
KUID TIHTI MÕTTES SA MUL
OMA SÜDAMES MIND
HOIAD ÕHTUL JA HOMMIKUL
VÕIB-OLLA TÕESTI SEE NII
ON TÄHERAAMATULOOS
ET SAATUS KOKKU MEID VIIB
JA HOIAB ALATI KOOS
SUVE SUMEDUSES SIND ENDASSE SULEN
JA SÜGISEL KUULAME VIHMATRALLI
TALVEL LUMEVAIKUSES TULEN
JA TÕDEN - SA MU SÜDAMEKALLIM
mõni katkine mõttepude
rahu maa peal
ja inimestest hea meel
saab see kunagi
meie kõigi juures
kunagi teoks
surmani mina ent
selles eest palvetan
lõpuni kõnnin selle tee
*
mul üle elada
ära taluda
tuleb seegi mõte
nad mõned aastad
pärast matust
põletavad su kirjad
fotod kus sina oled
seitseteist