Sõnale kirjat leiti 23 luuletust (uued)
Tüli, kui üks kuri kera veereb üle maa
ta peatus Tartus, ajas tülli ristirahva,
sealt veeres edasi, ei kätte kera saa.
On tulnud teateid siit ja sealt,
kus jälle mõni tüli lahvand
ja kirjatsurad pliiats pikka teenimas ta pealt.
Kuis saaks küll peatada see hoog,
kes oskab miskit kosta
ja jätta endast maha kõik, kui mullusuine loog.
tri:nu
Palju õnne Eestimaa!
Palju õnne Eestimaa,
sul südamest soovin ma!
Su üle sünnipäevarüü on kirev-
sinililledega kirjatud,
valgete ülastega põimitud,
mustikmarjadega ääristatud-rüü.
Su pidupäeval päike paitab ilma,
tuues rõõmupisarad silma.
Sel pidupäeval ei jää keegi
rõõmust ilma,
kurvastust tunda
pole aegagi.
Eestimaa sünnipäev on kevade hakul,
siis, kui elu uue alguse saab,
siis, kui õide puhkemas on maa
ja armastust puhtamat tunda saad.
Õitse ja haljenda nüüd Eestimaa- vaba maa!
Minu 5-aastasele piigale
„Ma pole väike, olen suur, kuid lühike“
nii ütleb minu piiga viiene,
kuid oota natukene veel,
küll elada Sa jõuad sirgudes...
Sa naudi uinakut, mis lasteaias on,
sest koolitunnis uinuda ei saa,
kui sirgud veelgi, on Sinul oma töö,
siis puhkamiseks jääb Sul ainult öö...
Sa naudi hetki, kui saad joonistada palju,
mängida ja visata ka nalju,
suuremana teed Sa kirjatähti,
ei siis joonistusteks pole enam mahti....
- Tarmo Selter -
2020
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.
Piits ja präänik
mu emal ei olnud rahakotis minust pilti
vaid tal oli minu luuletus,
mis ma väiksena kiirustades bussis talle kirjutasin
ja nii jäigi
kirjatöö oli alati olnud mu isa rida
emale sellised mõttemängud väga ei istunud
tal oli praktilisematki teha
muud moodi kasulikum olla
isale püüdsin selgeks teha, kui tulem oli:
kui hästi siis präänik ja kui halvasti siis piits
ja nii see läks
kuni agressiivsete tülideni välja,
mis olid väidetavalt tema hinnangul baseerunud ainult
lõppematul armastusel
jah, ma pidin enda ees seisma
et koduses miiniväljas üksinda hakkama saada
i .....
Pealkirjatu
Sa võtad mu käest kinni,
nõutult vaatan alla.
Kas see juhtub jälle,
kas ma oskan öelda ei?
Mõtted peas jooksevad,
ringe nad teevad ning
vastust nad ei leia.
Sa oled mu elu, mu veri,
põhjus siin ilmas olemiseks.
Ma olen jälle su päästja
sellel tormisel kaljul.
Õrnalt lasen sinust lahti
nagu oleksin kaotanud.
Hetkeks, üheks siivutuks hetkeks
kahetsen oma tegu.
Vaiksel taevast kraapival kaljul,
kus ma tasa, tasa lausun tühjusesse
"Andeks anna, mu veri,
enam sa mind alla ei tiri"
Sa oled mulle rohkem kui vend....
Sa oled mulle rohkem kui vend,
tean Sinu kohta kõike,
isegi tabuteemad, ei tundu üldse ebamaised
omavahelises suhtluses
koduloomadki noogutavad nõusolekuks
et neile sobib,
meie omavaheline kooslus ja liit,
sest me harmoniseerume.
Sina valetasid.
Mina valetasin.
Me valetasime koos.
Me oleme algusest peale valetanud.
Eelkõige iseendale.
Ja kui täna tuleksingi nende sõnadega lagedale,
ei tunneks me neid ära,
aga miks siis teised haistavad kurja?
Miks ma olen mingi kahtlase hüüdnimega kirjatuvi su salakontaktide
listis?
Kes ma olen Su jaoks?
Kas ka sõbralistis?
.....
Lase...
Lase mul natukene veeloikudes oma kummikutega konnata
seni kuni ma tunnen seda värket just sadanud vihmalõhna veel õhus
oma meeltes ja südames
Värskus on see, mida see maailm vajab.
Mitte viha, mitte sallimatust.
Vaid värskust, avanemist ja uue armastuse loomist.
Ära enam kannata ja ära kuula neid, kes ütlevad,
et kannatades saad kord head elu nautida, ei saa.
Kannatades tikid endale veel tugevama kannatamise mustri.
Loobu kannatusest.
Sa saad ju valida.
Iga hetke uuesti.
See hetk, kui loed seda lauset,
saad Sa vabaks ja oled vaba,
sest Sa süvenesid sellesse kirja .....
Naksitrallid bordellis
Ai - ai, Eno Raual on saladusi!
lastele alati kirjutanud iludusi
kuid siin on peidetud peatükk
mis nüüd taastatud kirjatrükk;
mäletate, kui Muhv saatis kirju?
jättes oma 2 sõpra varju
aga ükskord kirjutas keegi vastu
sealt, kus naksitrallid avalikult ei astu;
nad sisenesid bordelli
erutust tahavad saada 3 selli
tänapäeval nad rikkad
uhked kaelakeed ja tillid ees pikad;
Kingpool näitab oma metallrüüd
tema moment on nüüd
lubab mänguhiirele anda suud
siis teeb neidudega muud;
ta peakest paitatakse
mil süles ratsutatakse
Kingpooli kiilas pea on nagu peege .....
Looduslaps
Ärkan elule
kasvaval kuul,
olen ladvaõun
pirnipuul,
räägin siilide-
usside keelt,
olen alati
oma meelt.
Ei ole ma
erudeeritud,
teadusteostest
maha kopeeritud,
kirjatükkidest
üles tsiteeritud,
vägitegude eest
premeeritud.
Siiski
olen Triinu kas
õnne- või tuhka-,
kes kunagi parsil
ei puhka,
kes loorberit taga
ei aja -
sest seda ma lihtsalt
ei vaja.
/Mari*Uri/
Pealkirjata
Ma tean, et elus ikka jälle
tuleb pettuda
Ja minevikumälestused
maha suruda..
Ja tean, et algand armastus
võib kohe lõppeda
Ja värskelt õitsev roosiõisgi
kohe närtsida..
Kuid teadmata jääb elus see
kes armastanud sind
kes aastaid käinud sinu järel,
unistand kui lind..
Ka mina tean, mis tunne on
kui sind ei märgata
kuid lootus rinnus valusalt
veel tahab jätkata...
KUIDAS KÜLL...
KUIDAS KÜLL SAAB HOIDA JA KALLIKS PIDADA
JÄRGMISEL HETKEL OTSEKUI VIHATA
PEITA MAAILMA EEST OMA VALU
KALLATA SEE KAELA SELLELE
KES SEDA KÕIGE PAREMINI TAJUB...
KUIDAS KÜLL UNUNEVAD HETKED
NAERUSED SILMAD, ÜHISED RETKED
KALLISTUST OOTAVAD SOOJAD KÄED
JUSTKUI PIME, ENAM MISKIT EI NÄE
ÄRGATA MÕTTEGA, ET MIND VAJA ENAM POLE
JUSTKUI KÕIK OLEKS OLNUD NII VALE...
...VÕTAN JA HOIAN SIIS ISE NEID HETKI
PANEN SÜDAMESSE KETTI
VAATAN JA MÕTISKLEN ELU ÜLE
MÕNIKORD OLI JU NII VÄGA TORE
OLE SIIS NII NAGU TAHAD
NII NAGU SA SEDA NIIVÄGA SOOVID
KÜLLAP SA TEAD, MIS SULLE ON .....
Pealkirjata II
Rändur ilma kaardita
kaardistamata maal.
Puudub siht sul,
puudub koordinaat
Paljasjalgne rajaleidja, õnnekütt:
mõlemas peos peidus
tükk põlevat sütt.
Isegi kui keegi haarab
su kaelust - ses hütis
kus käinud on vähed,
ei suuda sa seda lõpuni -
rebid end lahti ja lihtsalt..lähed.
Ah, miks järjekindlalt eitad
sel eluretkel neid teisi,
kes oleksid silmapilkselt sinu eest
nõus oma elu ära andma ja
sind lahingus kokkuvarisemiseni
seljas kandma?
Ning lõpuks ajaga võitu jooksta
kas on sel üldse vahet?
Kas ilma vahetumiseks on
vaja vaid head tahet?
Üks on ki .....