Tervet Eestit oma koduks pean. Eestimaast üks tükike on armsa saare peal, seal mu armas koduke ei lahku lähe eal...
Üks armas paik on kodu; kus ootamas on hooliv pere. Kodu on turvaline; kodu on imeline. Veel toredad on koduloomad; nunnud ja armsad.
Vaatan kõrgel sinitaevasse- KODU Vaatan mere mühavaisse laineisse- KODU Istutan puu juurtpidi musta mullasse- KODU Tunnen uhkust su üle- KODU
Ma tahaksin kodus olla niikaua,kui veel saaks Ma tahaksin kodust minna, kui inglikoorid laulavad...
Vahest tuleb peale tunne, et koosnen pisaratest ma. Siis ma hüüan taeva poole: Looja kaitse Eestimaad!
Valu tungib südamest läbi maapõueni. Sealt ei võta teda mitteüks vägi, ainult surm võib lahuta'.
Siin oli köök- Siin oli tuba- Siin oli isa- Siin oli ema- Siin oli tillukene maja- Siin olen mina- varemeis.
Kirju puha kõik see maailm. Otsin püha, veel seletab mu silm. Ikka Eestit-, kodumaad ihkab hing. Oma viimsel tunnil ilusana tahan näha sind, Eesti, mu püha paik ja pind.
ILUS OLED KODUMAA ARMASTAN SIND ISAMAA PÜHAD MULLE ON KÕIK HIIED TEIE PÄRAST SÜDA MUL RÕÕMUSTAB VAHEST VALUTAB
Kus on mesimummi kodu? Mesitarukses-. Magus on mesimummi elu-. Mesitarukses-.
Ilus on ilm, soojus pesitseb südames nagu linnupojukestel pesades. Nagu linnupojukestel pesades- kuidas küll mu hing igatseb...
Näha nüüd aias lahti kubuvits ja roosipõõsas meel on nii maias peenar magusalt hoovis lõhnas; ning ka iiris oma õie avanud taime ilu ligemale tiris tõeline suvi alanud
Homme tööpäev, tahan puhata aga saan ebamugavusest ohata sest kui vaja nii hilja kuseda ei saa voodis mõnuleda igaüks hakkaks nutma, kui idüll kaob
Vaatan tööpäeviti lakke üles mil telefon on süles ämblik teeb perele seltsi ta vastu piidleb ja ei keksi
Kevadises sinitaevas mustast mullast võrsumas on läbi valge lumevalli meie kaunis Eestimaa. - Tarmo Selter -
Nii ilus sõna on Ema Nii kaunilt kõlab emakeel Lapse esimene sõna on Ema Emast sünnibki emakeel
Läbi ukraina rahva valude, süttib südames leek tuline. Läbi ukraina rahva valude, tõuseb usk kodumaa kaitsesse. Läbi ukraina rahva valude, kasvab janu isamaa järele.
Haned valged kaelad pikka nokad erepunased jala otsas punalestad varbavahed kinnised Paterdavad koduaias kiiret neil ju polegi Metshaned hallikarva, jõudmas rännult tagasi
Alates 23 detsember ma olin ära vajunud alkohol on pühade klamber nüüd lõpuks pudelist välja ujunud sorri, maks ja ajurakud...
