Sõnale koer leiti 153 luuletust
Musta maagia öö
On taak - musta maagia öö!
tehti väljakutse hiiemetsa
juurutada kurjust on KAPO töö
muidu kurjus ei saa enne otsa;
loits ümbritseb süütuid
kes sõõrist välja astuda ei saa
siia on nad valituid
kelle soolikatega katta maa;
ainult nii äratad Suure Emanda
ohverdades ka kõik, mis sulle kallis
peale ihu pead hinge andma
pole vahet, mille praost välja valis;
on päid teiba otsa pandud
ja surnute ihu söödud
värske veri joodud
kui oled täiuslik, saad maha löödud;
seda ööd ei unusta korrakaitse
kes rituaali peatada lootsid
elusaid alles ainult seitse
must .....
Tädi Sofia sügis
Tädi Sofia austab oma juuri
haarab kõpla, mis pandud kuuri
sõidab Võrtsjärve äärde külla
kuhu appi sugulastele lubanud tulla;
kaasas lapsed ja mees
poisid mässavad silmad vees
et ei taha maatööd teha
sest ei tea, mis on vikat ja reha;
nii külakoertele pojad Sofia viskas
kaks tüütust sai kähku söödaks
ja on parem mehel suu kinni hoida
muidu temagi esmaspäevaks tagasi koju ei sõida;
raske töö teeb sügise ilusaks
ja nii saab Sofia rõõmsaks
aga kui mees üritas põgeneda
sai naiselt kõplaga sugeda;
nüüd Sofiat ei taksita keegi
talutööd kõik ü .....
Mopp!
Põrandal on tööriist
ei tea, millal sinna jõudis
ja jätkab seal vedelemist
kuni midagi kuulis;
ja ise see hakkas liikuma!
tegi "auh - auh" istukil
tuli perenaist lakkuma
karvad koeral kiivakil;
see on ungari lambakoer
komondor on neljajalgne rasta
elav mopp on see koer
ja elab üle 10 aasta
Talutare
Talutare vajunud on samblasülesse
koerakuudis juba ammu
pole elu sees
kanaõrrel ämblikute võrgud
lüpsikute kõla kõrvades
Marjapõõsad metsistunud ilmel
karjakoplil pehkind tara ees
kaevurakkel kuulda kurba näugu
vanal kassil truu on süda sees
Haned kaelad pikka
mäletan neid siin
kuis kord rebane varastas kikka
suled lendasid
Aeg linnulennul läinud
kerglaselt liuelnud tee
mure,valu,pettus
kogunend südame
Talutare,sinu juurde
ikka leian tee
mu süda oli pooleks kistud
ei tea,mille eest?
Karvakogum
Klassivennal on koer, mis karvane
must ja päris karu sarnane
ta nii suur ja mõnus
nimeks karvakogumil Jaanus;
Newfouland on ta tõug
alati ilane on looma lõug
müttab suurte käppadega
ja kraabib auke küünistega;
koer näeb välja midagi õudukast
aga päästab meid vesisest surmast
rahvas teda veekogudel usaldab
kalamees teda paadis eelistab;
rannavees koer müttab
ja siis vee pealt raputab
ütlen juurde seda
mul meeldib seda koera kõhvitseda
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Tupealune
Koeraga jaluta
ja sa tube korista
liiguta mööblit, kui vaja
ja ehita naisele uus maja;
ära teda vihasta
ära teda kurvasta
su huuled pruunid perset musitates
nii on elu meest domineerides;
ei saa semudega välja minna
sest naine kamandab sind sinna - tänna
sellinne saatus on hullem, kui surm
see pole õige mitte üks põrm;
sa oled tupealune
pole metsloom, vaid oled kodune
kui tänagi oma iseseisvust ei püüa
äkki annab oma vittu õhtul süüa
Valge põrgu
Rööbastel ikkesse välismaal
rongid viivad neid edasi
uus kodu on nüüd Siberi taigal
nad ei vaata tagasi;
kõrged müürid ja okastraadid
on põrgu valge välisilmas
sääl kohal NSVL oponendid
ohvrid orjavad külmas;
toimub halastamatu kontroll
gulagite elud vähe loevad
jääda ellu on isiklik roll
hauguvad karu suurused koerad;
alla sajab verd ja lund
küüditatud koju ei saa iialgi
humanism on hääbunud
ja surnute valu ei lõpe kunagi ...
Turts,turts Siilukene
Turts,turts
ukse taga
Tulen,tulen
tulen juba
Seal mu väike sõbrake,
okkaline siilike.
Siiluke,miks nii vara,
oled juba ukse taga?
Arvasin,et magad veel,
kevad alles kaugel teel.
Oi,kui märjad on sul käpad!
ninaots on vesine,
okkad madalad on kehal,
oled nõnda hirmune.
Kas ehk külakoerad kurjad,
leidsid sinu lume seest?
Ja siis pagema sa pidid
kiirelt oma elu eest.
Nüüd külakoerad jäid klähvima
ja saagita,
sind ei jäetud kaitseta.
Kuivatan sul okkakesed,
et nad muutuks tugevaks.
Tassi piima kallan sulle,
piimakest sa armastad.
Turtsu,turtsu
S .....
Vaatan neid minemas..
Kõiksus-Kõiksus, Siin on mu õigus,
Kõrkus-Kõks ju, Sihin oma lõppu,
Mullast üles tõusnud, nõutult,
tasapisi sõudnud, keegi ei uskund,
kuid kohale olen jõudnud, põrgu,
Väravatel kõõlun, hinged ära lõhkund,
jumalale viskan loovust võlgu,
kuratki palvega pöördub,
manitsedes möödub, libisevad võrku,
hinge eest ei kanna hoolt,
tõde pole vastu nad võtnud,
Möödub löödult, ei mingit kõhklust,
ei kuuland tunnet kõhus
nüüd ainus mis tõhus, on pasahais õhus,
Kõigest meme, nali on kelle kulul?
Teema suruv, meetmeks hunnik ebausku,
ega ei uskund, ena .....
Vallatu päkapikuke
Päkapikukene väike,
ringi tiirutas,
vahest kukerpallitas,
lumehanges püherdas.
Tippis oma jalajälgi
jälgedeta lumele,
piilus igast aknast sisse,
ei jätnud ühtegi vahele.
Jõuluvana päkapiku
saatis praegu luurele,
kallistused,kingitused
väheks ajaks ootele.
Varjupaigas kassid, koerad,
olid väga ärevil,
päkapikukene väike,
jõudis lõpuks nendeni.
Jõulueelset ärevust,
on kõikjal tunda taas,
üks väikene päkapikuke,
tast lumel jäljed maas.
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Jumalaga Kätu
Pune katab naha, seob lõhnava salli kaela,
Tõmbab jalga kontsaga saapa, selga mantli,
vaatab kas käekotis on raha, südame saadab,
pistab telefoni mantli tasku ning ukse avab,
auto juurde sissesõidu teel kulgeb rada,
vastas maja ees kuudis karvane koer magab,
laisalt korraks vaid silmad avab, ei miskit uut,
Näeb ikka seda sama vana, ei miskit mille pärast,
end erutada, mootor käivitub, nahast kindad,
roolil, silmab ennast peeglist, silmad on värvitud,
märkab, et huuled polegi punaseks määritud,
sisse tagurpidikäigu ja tagurdab, telefon juba põriseb,
viieks minutiks pol .....
Minu armas koerake
Mul on üks armas koerake,
kes rõõmuks kogu perele,
ta ei ole mulle kingitud,
vaid võetud läbimõeldult,
kinkida võib lilli,muud,
aga mitte sõpra uut.
Valisin ta pesakonnast,
kõige haledama sealt,
nina vesine ja nukker,
teised tallasid ta peal.
Võtsin vaesekese sülle,
silitasin õrnalt pead,
niutdudes mul puges põue,
põues oli soe ja hea.
Kodus trall läks kohe lahti,
ulakust sai tuba täis,
minul süda kurb ja nukker,
mis teistest kutsikatest sai.
Korruptsioon
Poliitiline vaenulik purse,
Oligarhide eliit lahti sõjale löönd ukse,
Mass on debiil niikuinii, relvi haaramas,
kui kõlab üleskutse, selga munder,
kirbule teine, nagu inimest ära ei tunneks,
Köster: "Te Tapate Inimesi!"
Koera pojad! Ametnikud, roojand soga,
ambitsioon nii odav, et olla tähtsusetul kohal,
Riigi määrused tehtud, Kus kohas?
Kes teid ära on ostmas? Või tsenseerite end juba ise?
Näen su sisse, kasulik idioot, oled kasus suht kindel,
terve planeet elab maksus, lootmas mingit ausust?
Vargad on need süsteemid ja kuningriigid asutanud,
sina kes sa k .....