Sõnale kohv leiti 151 luuletust
Minu Guilty Pleasure
Igal meist on kiiks
mis uude maailma viiks
mõnust ja harjumusest
igaühel juttu ebatavalisusest;
minu Guilty Pleasure on kohvi
mis parem, kui tõmmata mahvi
või, kui juua alkot
ja nt. teha narkot;
kakaod ka kokku segan
seda kõike tanklatest ostan
muidu kohvi ei joo
aga muu valmisokekut ei too;
kofeiin tuleb ainult kasuks
kui tööreis hommikul väsitaks
nii olen ülejäänud päev hoos
ja see on tõde selles loos
Kohviku lummuses
Langesin täna kauni muusika rüppe,
toolilt tõusta kuradima raske.
Minemise rutt kadus korraga,
kuigi kellapealt pidin tõttama.
Ohvriks tõin kauni muusika,
mis pani hetke nautima,
kaugetest aegadest mõtisklema,
hinge rõõmustama ja pillima.
Kauaks jäin kohvikusse istuma,
ajataju kadus koos kauni muusika ja kohviga.
Kuid ma ei hakanud tõttama,
hingel nii hea oli korraga.
Armastus
Hommikul
kui silmad avad
ei oota ma Sind Werneri kohvikus
suur latte kruus käes
et rääkida maailma asjadest
või tunnetest, mis jäid ülikooli seinte vahele
loengumaterjalide kaante vahele
Ei räägi Emajõe ilust
ei räägi Tartust kui Pariisist,
mis mulle kangastus 2010-ndal aastal
Ma olin üksinda selles linnas,
aastaid tahtnud vabadust ja siis lõpuks sain,
sain iseenda mõtted ja iseenda tujukad sõnad
enda nukrameelsusele toetuseks
Hakkasin otsima tühjusele täidet
Vaimustusin, olin elujões, eluväes,
kuni tundsin, et selleks, et olla tasakaalus,
peab mul ol .....
Kohvikus haigutab vaikus
Kohvikus haigutab vaikus
laual küünal virvendab.
Üksi siin, limpsin šampust
ettekandja mind teenendab.
Külma jäätist toodi lauda
siirupi ja kollase marjaga.
Mina üksi, üksik mari,
taldrikuveerele tõstan ta.
Tellin ühe kohvi ka,
kange, valge koorega.
Tasa silmitsen maalinguid seinal-
Kaunid ratsahobused, kuldsadulad seljas.
Tasane muusika, hea kuulata, mõtelda,
elu üle järgi mõtelda.
Mina kohvikus üksinda,
ettekandja mind teenendab.
Ja immuunsus tuleb
Leidsin autost Circkle K topsi
milles veel jooki sees
selleks kohvi ja veits napsi
tundus, et ma õnnelik mees;
et saan hommikul juua
tasuta teise unustatud ostu
mida võisin koju tuua
muidu tööle värskena ei astu;
aga oh häda, kui vaid teaksin
milleks see tops maha jäeti
teiste jutuga ära ehmatasin
et sinna sisse juba sülitati;
mida nad läbisegi tegid
ja ma hommikul ära selle jõin
peagi mul haigusemärgid
võõrkehasi organismi tõin;
ja immuunsus tuleb
oksendan, aga vähemalt tean
et mu tervis tugevneb
töölt viilima pean
Suislepa Veski kohvik
Majesteetlik! Uus ja hele vammus,
kõvakaap- see uhkus kutsub kaema.
Mehe selget mõistust, käte rammu
kulus palju, palju nähtud vaeva.
Maapind sajandite koormast võngub...
Võrsub endistviisi põllul rukis...
Põue talletunud muistset hõngu
kandub veskikivilt tuule kukil.
Aastatega muutund kest ja sisu,
kindlalt sammub uuenduste poole.
Õdus õhkkond heietama kisub,
aromaatne kohv lööb punkti loole...
Välja serval valvab võimas tante...
Möödakäija adub aja sõudu.
Meistri nimi ürikusse kandke!
Tiibadesse tuult ja lennujõudu!
Lemmikkohvik
Mul on oma lemmikkohvik,
seal on minu lemmikkohvi.
Lemmikkohvikus on hea,
kohvi aroom käib ülepea.
Ümberringi jutuvada keeb,
inimestel kohvist hea meel.
Suitsuvinet seal ei ole,
tutvust leiad otsekohe.
Valitseb seal lahke meel
ja sõbralik on iga keel.
Rüüpad kohvi, vaatad ringi,
iga rüübe rahustab.
Inimesed ümberringi,
naeratavad muhedalt.
Kellelgi ei ole kiiret,
kohvikus aeg rahuneb.
Kohvi kõrvale kooki süües,
pisem muregi ununeb.
Kõik see sõja kole...
Üks väheldane mees
Kohver käes
Käib ringi
Ta ringi käib
Sest ohtlik näib
Kõik väljaspool
Ta ringi
Ring tõmbub koomale
Jääb vähemaks tal õhku
Hirm pigistamas kõhtu
Ta teab
On kätte jõudmas õhtu
Enne kohutavat ööd
Siis valgeks lööb
Näeb oma kätetööd
Ja haige mõtte vilju
Ta unedes need ammu
Arst kaasas igal sammul
Ta kaardimajad
Kõik on kukkund kokku
Nüüd kõnnib kohvriga
Et värisege pehmod
Siin kõnnib mees
Kel kohvris teie surm
Ma vajutan
See karje tajutav
Kuid kartjaid enam pole
Kõik juba nähtud
Kõik see sõja kole
On hirmul lõpp
.....
argisus
seegi on ime
valgus igal hommikul
mis aknast tuppa tuleb
mu unest üles äratab
loojanguni oleme
kaelakuti koos
nii kordub see iga päev
nagu me sisse ja välja
hingame justnagu kohvi
elu poolt valguse
lõputu joomine temaga
öö järel igal hommikul
uuesti maailma loomine
Sa mu arm
Mul suurest õnnest puudu veel üks samm,
sest täna näen Sind kallis,
Sa mu arm.
Tänane öö mul lühikeseks jäi,
sest ootusuimast pea mul ringi käis.
Ja kohvitasse kaks mul laua peal,
must kohvi auras äsja seal,
süda rinnus tuksuma lõi kõvasti,..
Tean, mu arm, et tunned sama, mida tunnen minagi.
Mul suurest õnnest puudu veel üks samm,
sest täna näen Sind kallis, Sa mu arm.
Ma armastan Sind igavesti
Elu ja surm tundub nii mõttetu
Kui ma oleksin saanud Sind päästa, siis
ma oleksin päästnud, usu
Ma ei osanud Sind enam päästa,
kus on see päästekella nupp,
mida vajutada, et Sa ärkaksid üles,
kas koos Sinuga lamada seal
ja teispoolsuses juua koos teed või kohvi,
oleks mõeldavam?
Nagu liider,
Sa läksid ees,
ma tunnistan, et ma ei karda nüüd enam üldse, sest
Sa ootad mind seal ja me loeme luuletusi ja
räägime ja ....
seal ei ole piirdeid...
Ma armastan Sind igavesti
Puhkus
Näost põlenud päikese käes
oma sisemist last otsides
tammepuu najale toetudes
uniseid hommikuid jälgides
kohvitassi keerutades
maheda tuuleiili käes
vaikselt varbaid merevette sulpsatades
Hommikud räägivad enda eest
nendes on peidus veel unesoleku ekslev sära
kus virgumine saab uue valguse
puurüpes kiigu peal kiikudes
Ööloom
Aju jahvatab ja jahvatab,
joon öösel kohvi,
kuigi ei tohiks
Mu silmad on tagurpidi,
näen enda sisemust,
seal on palju arusaamatust
Minu missioon siin elus?
Ma ei tea
Mul on aeg-ajalt deja vu hood:
olukorrad, mida olen näinud,
muusika, mida olen ennem kuulnud
Muusika, mida mitte kuidagi ei ole võimalik olnud
mul kuulata,
aga kuidagi väga tuttavad
Olukorrad, mida olen unenägudes näinud,
need ketravad kuidagi reaalsusesse
Võib-olla näen mustreid asjades ja sündmustes
ning need mustrid eksisteerivad ainult minu peas
Ma ei tea,
ma olen ööloom,
nagu kassidki
Is .....
külm on II
Kui leiad kunagi inimese, kes on sama hull või pöörane, kui sina
hoia temast kinni, jälita teda, jälgi teda
topelt hullus loob alati süsteemi pahvakuid
ja mõttemulle, mida enne pole loodud
Uut teed vabanemisele
Micheal Singer "Köidikuist vabanenud hing"
Samal ajal kui Pluuto teeb retrograade
Jah, Sul on õigus,
hommikul peale kohvitasse ma higistan oma fliisist hommikumantlis
sest siidist pole veel osta suutnud
Maailm muutub
Soojus on mu valuuta
Külmetaval kunstnikul on alati külm
Aga on mõned hetked, mis toovad soojuse tagasi Koju
siis naudid neid, .....
vestlustest vanaisaga
Pärast J.Kaplinksi loengut
tuled
puudutad korraks hingi
siis oma ilma juurde
lähed tagasi
seegi on olemise võimalus
nagu seegi
me vend laterna valgel
tänavaloigus
peseb käsi ja silmi
öömaja täna kust leiab
vähe on tuhande aasta jooksul
midagi muutunud
*
Issand anna neile andeks
sest nad ei tea
mida nad teevad
võta mu huulilt ära ka ohe
küsimus
kas see peab nii jäämagi
aegade otsani
*
me olevat loodud Sinu näo järgi
enam ma ei küsi
miks me seda pole
Emajõe silla all
saavad valges kokku need
kelle öö pole möödunud linade vahel
.....
veelkord Elisabethi kohvipausile mõeldes
neid päevi palju oli
kus näis su tuppa
ainult tuleb elu
kogu inetus ja kurjus
hing katki
ka ise ilmas ringi käid
kui hull või lurjus
hetki loopisid
laiali kui prahti
vaid valust saaks lahti
siis kevadena mu
päevas äkki olid Sina
verre tagasi tuli õitsmisiha
silma pisar
unund õrnus sinitaeva
lõputu kõrgus
tsüklist „Poisiiga“
Elisabethi Paus...
mõni totrus
vaata sõrmedest läbi
ela edasi
tee kasvõi kohvipaus
*
siis kui aeg teeb valu
hing seda ära ei talu
see lainetena sust üle uhkab
toob kaasa lämmatavat tuska
käsi sundida saa hetke
minema sellest välja
las viib ahnelt päikse poole
helerohelisse kevadesse
Sind siis Su nõtke meel
ilu janust kuivav keel
ehk oled ise juba sellel teel
...paus...
On hetk - mida keegi ei kuule...on aeg - mida keegi ei näe...kui uni viib tähtede poole - siis lopeb koik sinu vaev. Niikaua - kui antud on elu,koik see mis teed on aus...Siis vaatad sa tahapoole - mis oli ...ja siis tuleb paus. Ära hooli sest elust liiga - sa väsid ja tulemust ei ole, moni totrus...vaata sormedest läbi...ela edasi...tee kasvoi - kohvi paus...
— Elisabeth