Sõnale koidab leiti 29 luuletust
Isadepäev
Sügis piilub puude vilus,
küll see isadepäv tuleb ilus!
Linnuke oksal oma rüüd silub,
lauluhääl tal pehme ja mõnus.
Kõrged noodid lendlevad õhus,
tuul neid kannab isadepäeva võlus.
Sügislilled õitsevad nii õrnalt,
isadepäeval ootavad neid härrad.
Päike oma süles kuldseid kiiri hoiab
kingib siis, kui isadepäev koidab.
Palju rõõmu isad teile,
rohkem veel kui oli eile!
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Minu sünnipäev
On sünnipäev mul
sel aastal teisiti käib pidu
tean juba hommikul
ei kinke pole tule lillemerd
ei seisa kätlejate ridu
aint kuuris ripub seinal vana mõrd
Ei ole sööke
mul ei ole juua
mind köidab äkitse eksperiment
mis ikka näljutan
söön ära end
joon verd
tükk aega seedin väljutan
siis olen ekskrement
kuid keegi lõpuks paberit võiks tuua
Päev tõuseb
hingepeeglist
näen inimkonda seismas rõõmuhõiskel
end tahan skarabeusikuuliks
ümmarguseks vormida
siis joosta tormi ja
kukutaks nad paiskel
Uus keskpäev
pohmelusel otsa
kaen peegeldumas
auravat- .....
Aegluubis
Ööhämaras mütsile langevad piisad
ning mõtteis ikka see tühjusetu hurm, lootusetult paiknev täht.
Jäiselt tunduv post,
mille otsas vilkuv kuum valgus,
miskipärast köidab mind.
Aegluubis olev aeg,
rahulikkus ja vaev
õrnalt mind otsivad.
Näen ümberringi vaid raugust,
sest see on ainus,
mis tundub reaalne,
sümpaatne.
Purjepaat
Üht purjepaati mererannal
ootan tänini.
See purjepaat mul lapsest saati
on meeles siiani.
Purjepaadi valge puri,
kõrgel kajakad.
Merelaine purjepaati
silmapiiri taha loksutas.
Ta meeles mul on sellest saati,
kui hing mul valutas
ja merelainetel valge puri
üksi terendas.
Mu hinge nagu rahu tuli,
magus tunne südamel oli.
Purjepaadi valge puri mu meeli köitis,
köidab siiani.
Hoogu täis on kevade
Pajupõõsa tagant paistab sinitaevas
selge,
ilus kevadhommik on nii
helge,
kastepisar rohututil
helgib,
liblikas oma kollase kleidiga
kelgib.
Kuldse päikese soe süda
armastust kiirgab kõikjale,
turgutab loodust õitsele,
kuumaks kütab rannad ja mereveed.
Õrn õhk kannab linnukeste laulu,
mahe tuul linnupesa hällitab.
Mõnda lindu pole näinud ammu,
nüüd ta oma lauluga mind tervitab.
Küll see kevade on ilus,
köidab meeli rahuga!
Pajupõõsas pajutibud,
jäävad südant paitama.
Vanaema
Vanaema silmadesse
toon täna päikesesära,
punaseid tulpe sülemiga,
ta armastab neid väga.
Nii lahke, hea ta olnud mulle
kogu lapsepõlve aja,
kasvult vanaema väike,
kuid sees on soe süda.
Vanaema suul on naerukurrud,
lahkusest räägivad ta silmad head,
kätel elurakke palju,
käed väsinud pole eal.
Vahest vanaema teeb juttu
minu isast, emastki,
heietab pikka jutulõnga,
kuidas elu oli vanasti.
Vahel vanaema unustab end ära,
siis laulab ta nii armsasti,
tal on ilus laulukõla,
meeli köidab alati.
Kallis oled vanaema,
piiritult Sind armastan,
kauneid tu .....
Kahuriliha
Kas on tunne, et sind jälgitakse
aga vaenlast sa ei näe?
taevast alla vaatatakse
miski sünge ulatamas käe;
kui on kosta pauke eemalt
siis tead oma saatust
see ei loe, kes tuleb su kõrvalt
vanne kasutab oma määrust;
et neid või teid kõiki
tina all õhata
laip laiba otsas veretiiki
õnnetus tulles võib hõigata;
küll koidab see kõikidele
mil surm levitab oma iha
ilmaasjata saadetud rindele
kui on tehtud kahuriliha
Talv tuleb
Hall varasügisene hommik koidab
on mööda läind mind kätel kandnud suvi
surm ümber maja- esikuski roidab
vaid piilub/riivab- veel ei ole huvi
Ma tean veel korraks enne sügistalve
sa tuled- korraks ilmad on veel kenad
sul hingan kõrva tulikirjas palve
mul hõiska laula tantsi- justkui kevad
Meil pidu- homset pole- eks hiljem puhka
ma süttin saame leegitsedes üheks
talv tuleb- õnnelikult poeme tuhka
nii lähme rõõmuga- kes siis ei läheks
Su tulikirjad hingan sinu ängist
ma igavesti ihumärjas kaisus
ei tõuse enam soojusest ja sängist
me elu poleks väärt k .....
Ei saa üle, ega ümber
Valutav on süda jälle...
Ukrainast ei saa üle, ega ümber
Ei saa me läbi Ukrainata,
ega Ukraina rahvata.
Vahest tunned endas häbi
endas tugevat süüdki,
et kodumaast on lahku mindud-
Hing sees kripeldamas nüüdki.
Üks võõras vägi
segi paiskas-kõik, mis kallis oli
Ja oma musta häbiplekki
ta teistel külge pani.
Kuid ei saa lasta jalgu nõrgaks
ja süüd enda sisse
Jalule meil tuleb tõusta
ja vaenlane puruks lüüa.
Valust tuleb üle olla
Usku hoida südames
Vaprusega südant toita
Üle olla jõhkrusest.
Küll siis ükskord koidab päev,
mil võidet .....
TA TULEB
Tundub, et on löönud ära mingi kell
ja sellest märkamatust hetkest olen hell
kui ma kuulen et mul kõik on alles ees:
et valla minu ees kõik teed ja veed
Kui juhtub ka, et miskit on veel ees
siis on see ammu juba varjul minu sees
isegi kui keegi juhuslikult just
jääb seisma, ja puudutab mu ust
Ma otsustasin täna armuda
ja seisundisse sesse tarduda
olen tühi, olen vaba, olen siin
ja ootan, kelle enesega viin
Ei mõtle, et siin lõppeda võiks retk
mind erutab me kohtumise hetk
ma tahan tunda: see on tõesti tema
ja jääda seda hetke igatsema
Ei mõtle enam halvale või heale
ma ta .....
Kui Kuu sai minu omaks
Ma tean nüüd kõik
Sinust, ja Sina minust
Ma tean su silmi, mõtteid, huuli. Nähtamatuid tuuli
Mõtetena keerlemas peas
Tunnetena lainetamas, üles alla.
Käsikäes tunnete tormis
Vihmsas ja rajus, kasvõi paduses sajus...
Käsi ma sinust lahti ei päästa
Ei, mitte nii lihtsalt
Ütlen ma sulle siis kui mind kuuled
Sosistades lausuvad huuled
Sa oled nüüd minu ja mina sinu, hoiame kinni üksteisest
Tunnete tormises sajus
Las möödub raju, mis korraks segi paiskas pea..
Hoia kätest kinni kallis...
Või kui saad siis ka sallist mis
Kootud ja tikitud armastuseniidist
Ja .....
Taevatrepp
Tavaliselt kõige lõpus
koidab sulle algus -
tunnel või siis miski muu,
mida täidab valgus.
Üllatunult vaatad ringi,
millel juba käisid -
rada, mille kõnnijälgi
tehes uudne näisid.
Siiski-siiski, kõrgemale
kerkib aina see...
Elu jooksul taevatrepiks
muutub iga tee.
/Mari*Uri/
Ehast Koiduni
Kui päike viimaks tõuseb
üle mere ning liiva särab
Kui hommik jälle koidab
valgus su meeli toidab
Siis ela kuis viimane oleks
nagu homset enam poleks
Siis eile meelest unusta
täna uuesti otsast alusta
Mis kallis seda armasta
oma unistusi ehita
Mis valus see unusta
head halvast erista
Ja soovid sel päeval täituksid
sinu käed tähteteni ulatuksid
Ja hinges oleks lusti ning rõõmu
süda täis armastust ja sooja
Et naerataks kui käes on aeg
mil möödas koit ja eha
Et ei nutaks mis tegemata jäi
mil sinuga koos lõpeb see päev
Viimaks taevas jälle tä .....
kaseveteaeg
lōhnan lōhnatult, lasen end kanda
puhkan pahede paremal pool
peidikkastid ja salvavad hambad
varnariputil ripuvad koost
meri mehel saand rinnuni rinnas
kevad koidab, karulaaned on ees
kodukandid ja kaugemad linnad
lukuriividest vallavad veed
vikerkaarele värve veel vajan
neid on rohkem kui vaadata vaid
vesi voolab, ta voolates vaba
läbib miile ja mandreid ja maid.
putspunahabe.®
Kui armud ...
Ta tuleb siis kui enam sa ei oota,
taas seda rõõmu,valu,õnne loota.
Kannatad , siis tormiks - paisub,
või kergem , lainetus mis vaibub.
Armastus harva koosneb meest,
pigem muredest , pisara veest.
Vaid süda leiab ühe paljudest,
keda hing hoiab , võitle ta eest.
Loota , arm teis korraga loidab,
soovunelmaks , jääda võib see.
End tõesta õige selleks vali tee,
püsiv õnn , teie õuel nii koidab.
Hansi!!!
kuniks on antud veel üks päev
kas peale homset veel
on midagi paremat ees
sammud nõutult eluteel
võõraste jälgede segaduses -
meel... tundmatu on keel
mõistusel tõkestatud keeld.
silmades nähtud visioon
kuulduga üheks ei ühti -
tontvõõras dimensioon
kontvõõra küünal põleb
lühtris - meilt küsib
kuidas eluliselt elu
elusana elavalt püsib.
kas peale homset enam
koidab samalaadne päev
surmahirmust on kenam
kõik mis mööda öös läev -
armastuse himust kenam
on kõik armastatu mis jääv -
kuniks suletud käed
kuniks valgust näed...
kuniks on antud elada .....
