Sõnale koigile leiti 159 luuletust
Ma armastasin tartlast
Kui Tammsaare kirjutas "Ma armastan sakslast",
siis mina ütlen, et täna ma armastan tartlast!
Ei sa ei mõista, ma armastan sind ju ka aga täna
täna...ma armastan kõiki...ma armastan kõike!
Sa ei saa aru! Ma pole kõigile! Ma olegi kõik!
Peegeldus sinust ja temast ja neist kõigist!
Aga sina ei saa aru, sina tahad ühte ja tõelist,
Sa tahad olla Päike, kõik või ei midagi!
Minu süda ja hing kuuluvad aga kõigile!
Aga sina ei saa aru...
Mine siis üle betoonsilla ja vaata kõrgelt mu poole kui Kuu,
Kas nüüd tunned kuidas on olla mina?
Kas kõik pole mitte kaunis?
.....
Kõigist parem
Tee kerkib hoopis,
Olla kõigist parem,
Olgu mitte hoobilt,
Kas hiljem või varem.
Ees uus uks, taas lukkus,
Peopesad langetavad võtit,
Rõõm mu sees jälle hukkus,
Tungivalt eitab aru eht tõtt.
Ainus liialdamatu ilmsus,
On öeldud üksnes väliselt,
Tunde järgi justkui vale hingus,
Kuid seekord üsna päriselt...
Pikal teel järjekordne lohk,
Ületan niisama, nagu varemalt,
Mõistus ihkab ikkagi rohkemat,
Muidu ei anna ma endast parimat...
Tihase austamise lauluke
Tihase laul on kõigile üks,
oled sa tüdruk või ulakas jüts.
Oled sa rumal või oled sa tark,
ise kas kõnnid või abiks on kark.
Laulab ta hüti ja eramu taga,
tal pole "milleks?" ja tal pole "aga..."
Olgu kas meeletu, olgu kas vaga,
olgu või koguni sarved ja saba.
Temal on savi, sest temal on sits,
olgu teil pealegi Haapsalu pits!
Tihase laul on kõigile üks -
kaabu kas peas Sul või hipsteri müts.
Tihase laul on siiras ja vaba -
tasuta käes,
Sinu akende taga...
Vahtrapuu
Vahtrapuu annab mahla juba,
selleks on tal kevade luba.
Kui on saabunud suur sula,
siis vahtramahl on valmis juba.
Tervisliku mahlaga kostitada,
Sinus kevadtundeid äratada.
Kuldnokk oksal võiks istuda
ja päike veelgi kõrgemal särada.
See on kauni kevade algus,
silmale ilu ja südamele rõõm.
Kosutavat vahtramahla, et kõigile jätkuks,
lonksata kevade maitset üks sõõm.
Õitse kaunis kevade!
Õitse kaunis kevade,
too ilmarõõmu kõigile,
kanna sära silmisse,
hõiska rõõmu pilvisse!
Loo pungad õitsele,
pane tiirlema soe päikene,
võta oma hõlma alla
elu haprake!
Loo uut kevadilma,
sütita naeratust,
mis kaunis on suul,
jöta kestma soojad ilmad,
meie keskele jää ikka-
kõik need kolm imelist kevadkuud!
Hirmu ei siis tunne süda,
varsti ööbikki laksutab toomepuul,
janu kustutatajaks sa,
mu armas, kallis kevadkuu!
Pimeduse embuses
Juba kõik on ära otsustatud
ülimad käsud ette antud
kõndige nüüd surnute seas
ära eelda, mis on mu peas;
selles ilmas pole head ja halba
enam sellist, mis sobib ja ei kõlba
võimsaim teab, mis saama hakkab
piirile kõik ära lükkab;
terve algoritm on ehitatud
põhjale, mis läbi elatud
aga, kes edasi ei liigu
kordab taas neid vigu;
kuid seniks, kui ülim vägi muutmatu
minu hääl on surematu
kurjuses alati on ilu
igas hinnas nii vilu;
omaenda näoga alati
sellega just sünniti
troonil see naine või mees
kellel otsus surmata kõik on ees;
pimeduse embus .....
Mis edasi tegema peaks, et läheks vaid heaks, kui teaks.
Tegelt ma pole nii negatiivne vaataja
Kuid sinna võin ma ennast vahel saata ka
Sissejuhatus tehtud
Pilt on pestud
Nüüd algab vaatleja vestlus
Tõmban ma nööre
Mängin et olen ma röövel
Lauseid näkku üksteisel lööme
Või minu omasid ajuga sööme
Tunnen ma hetkes seda kõike mida ma mõtlen
On ju kõigile selge mida ma sihin
Kui käes on mul vihik
Kommunikatsioon ja pihil
Või kuidas saab aru üks isik
Olen filosoof
Mida ma vihjan
Ma ei tunne mitte midagi lihtsalt
See on näide et iga sõna mis valin on vä .....
,,Juht" ja õpetaja.
,,Aus" Kaja vaatab kõrgilt kõigile ta oma postilt alla ja ülbevõitu naeratust ta meile lahkelt kallab! Lugeda võib paljugi ta muigevõitu huultelt ja oodata nii mõndagi poliitiliselt tuultelt! Kuid liiga palju kõigile ta paneb ,,plaastrit" ja juhtuda võib nii,et lõpuks näeb ta ,,kloostrit"! Kuid esialgu kaugeks jääb tast iga pann ja pott ja sahvris oma aega las ootab palgarott!
— AareJana
Kaunis kleit…vast värv bordoo….
Pisut allapoole põlve….
Rinnal pärlid teemandid….
kaelas rätik seotud sõlme…..
Kingad puhas on kristall…..
Sukad ehtne siid…….
Limusiin on akna all
Mis ballile sind viib…..
Mehed pilke sult ei saa….
Mõnel kael on kange…
Oma väärtust hästi tead…
Ja valik on sul range…
Kõigile meeldib see neid…
Kel kelmikas sädelus silmis
Kelle elu ei kulgegi nii…
Nagu viiekümne varjundi filmis…
enesearmastuse õpingutel
"sa ei saa armastada kedagi enne,
kui oled õppinud ennast armastama"
see ütlus kõigile nagu süstitud oleks verre.
ma ei tea, kuidas mu päike jälle läinud on looja.
küll aga tean, et kui sõdima pean külmaga,
siis oled see sina, kellelt küllaga saan sooja.
sinuga tunnen, et mind ei saa rünnata,
tohin ma sulle armastust südamesse külvata?
usun, et selleks mind loodi,
ometi ma iseendast ei hooli,
kuid vähemalt enam ei proovi
ma nii väga olla teiste moodi.
mind tuimaks nüüd jätab nende arvamus,
sest soe süda on mu elamus.
ja tänu sellele ma mõtlen, et
ehk ko .....
Naeratus
Mu mõtted keerlevad kui torm,
ei ma kunagi poolda olla morn.
Naeratus on õnnelaeka võtmeks,
naerata, et iga kurb hetk lõppeks.
Naeratus on see, mis avab hinge,
polegi vaja inimesele muid kinke.
Naeratus on võluva toimega,
eriti, kui kaasneb rõõmuhõiskega.
Siiras naeratus on parim murede ravim,
vahet pole, kas oled noorim või vanim.
Naeratus on kui müstiline hüpnoos,
ei sellest teki kunagi üledoos.
Naeratus on see, mis tõmbab ligi,
võimalik, et armastuseni see viibki.
Naeratus on see, mis paneb särama,
hommikuti võluval moel ärkama.
Naeratus on õnnelik .....
Mida me tahame?
Mida teha saab üks inimene oma riigi heaks?
Kes üldse meist keegi sobiks rahva arvates me riigipeaks?
Kes üldse kannataks kogu rahva laimu?
Kas nõnda üldse on asjadest võimalik saada aimu?
Kas leidub üldse keegi, kes kõigile sobiks?
Või kas riigipea ametit peab rahvas lihtlabaseks hobiks?
Kas otsime me perfektsust kaosest, kus kõik nii inetu?
Või soovime me näha kedagi, kes oleks rahvale tundmatu ehk teisisõnu nimetu?
Mida me üldse tegelikult tahame?
Kelle sõnu kuulda tahame me rahuajal?
Kellelt abi paluksime, kui eksinud oleme rajalt?
Miks keegi ei aita meil otsu .....
"Symphony of Souls."
"Symphony of Souls," kus helinad kohtuvad,
Iga noot jutustab, kuidas armastus loob.
Hingede sümfoonia, sügav ja lai,
Elu rännakul me koos sellel teel.
Noodid tantsivad, kõrvu paitavad õrnalt,
Südamete keel, mis kõlab igavesti järjest.
Symphony of Souls, igas helis peitub lugu,
Armastuse meloodia, mis kõigile kuulub.
Maja, mis kannab hokimaski
(Järgmine arvuti kirjutatud jamps)
VANA MEES niidab muru, pussitades seda kirvega
4 PUBEKAT jõuavad kohale autoga, mis töötab seksiga
nad paljad, välja tulevad. On suvevaheaeg.
Pubekatel ahmida alkoholi ja surra on aeg;
PUBEKAS1:
"VANA MEES, sa ei kuulu. Me rentisime selle tare
nädalaks nooruse aegadeks."
VANA MEES:
"Hoolekandja olen. Hoolin mina. Ärge minge taresse.
Köök on koletis. Mis on keller. Kummitus peidab sängidesse
Kraanikauss vihkab preestreid. TEE VEE on raamat"
PUBEKAS2:
"Saa maetud! Sa oled raisatud iga!"
Pubekas 2 on riiki tropp. Ülikooli diplom .....