Sõnale kole leiti 271 luuletust (copied)
Ilusaid jõulusoove
Kas tunned õhtut, kuhu vaibub tuul
ja kogu ilm käib muinasjuturadu
ja kauge inglilaulu taeva alt
toob maha imepehme lumesadu?
Sel õhtul jõuluime ette koos
kõik hardalt kummardavad küünlavalgel
ja nagu ükskord sõime kohal täht
lööb headus helendama igal palgel.
.................
Salasoovid – küünaldesse
Jõulusära – silmadesse
Usk ja lootus armastusse
Jõulurahu südamesse
.....................
Võbiseb küünlaleek kuusel,
selles on soojust, kui tunned,
selles on valgust, kui vaatad,
selles on soov .....
Sügis
Külm märg pimedus on päevanorm.
Vihm, tuul, libedus ja sügistorm.
Kõle-kale, vale - karm.
Sügis, oled Sa mu arm.
Mul olla võib külm, kuid see üldse ei loe
sest ilu ja valu on sügise sarm.
Korstende suitsu all olla võiks soe,
kuid nii ei haara mind Sügise arm.
Mälestuste lõhn ja unistuste värv;
õnnetunde kihk ja hingepiina lärm.
Pea kõik on tuhm ning valitseb äng
aga siiski ja ikka! on Sügis mu arm!
TÜLI
Kõik tõusud ja mõõnad suhetes,
tulevad - lähevad tundmatut teed.
Üks silmapilk muuta võib kõik,
meid pimedus haarab, on kurjuse võit.
Unetud ööd ja kõledad päevad,
seda kurjuse ahned silmad kaevad.
Vihaseid sõnu kui nooli meil sajab,
järgneb külm vaikus, mis hulluks ajab.
Miks on küll nii raske pidada suu,
olla neil hetkedeil vaikne kui kuu?
Kõik tehtud teod ja valusad sõnad,
meil hinge ju seest söövad!
Raske on näha headust teise sees,
abituna pimeduse sõiduvees.
Kuid hoolimata suhte inetust mõõnast,
lõpuks armastus ju kurjuse võidab?
Anna .....
Sõber hea
Sind kui väljas kohtasin
siis kõigepealt ma märkasin
et sina hea ja kena,
mu sõbraks saad vist täna
Saime tuttavaks me kohe
sõbrad olnuks nagu ammu
Jagasime muret-rõõmu
käisime koos ühte sammu
Kallis sõber mulle oled
sinust paremat ei tea
kui ka maailm vahel kole
siis üksi olema ei pea
.....
Ilus ja kole
Ma võin oodata minuteid, tunde.
Aastaid, sajandeid, soikudes unne.
Ma võin leida, mida leida ei anna.
Ning ka loota, kui lootust pole anda.
Ma võin vaadata hingede sisse.
Piiluda sinugi hella südamesse.
Ma võin tunda, mida tundsid sa eile.
Mida mõtled sa praegu mind leides.
Kas hea või olen ma paha?
Kuidas vastan, mida öelda ei taha.
Olen nii, nagu loodud ma olen.
Vahest ilus ja vahest ka kole.
Vahest põlen ma vihast kui tuli.
Vahest pehme kui talvine lumi.
Kuid igav sul minuga pole.
Olgu ilus ma täna või kole.
Oktoober
Täna ärkasin ma üles ja mul puudus pea.
Kuhu see küll kadus – ei ma seda tea.
Muidu poleks hullu, pisut on ju tore:
hirmutada teisi – oh küll ma olen kole!
Ühel hetkel aga otsa lõppeb ind -
peitunud on iga kartlik inimhing.
Oma kodupaika otsima pean kaua,
ilma peata raske on leida oma hauda!
Aprillikuu vembud
Aprillikuu nüüd viskab vempe
teeb igasugu tempe
Peidab päikest hoolega
pilve kukil joodeldab
Nalju täis on aprilli suu
ümber paisatud on kuu
Taevatähed vihmapiiskadeks on saanud
kuu taevas kõhnemaks on jäänud
Lilled lumehanges külmetavad
jäised külmanäpud õisi näpistavad
Hõlma alla puhub kõle tuul
ära pööranud on aprillikuu
HÜVASTIJÄTT?
ÄRA LASE MUL MINNA!
ARMASTUS ÜHA MUS PÕLEB
EHK PÄÄSEN SU SÜDAMELINNA
KUID PRAEGU MU ÜMBRUS ON KÕLE
ÄRA LASE MUL MINNA!
SU TUNNETEST POLE VEEL VILLAND
POLE TAGASIPÖÖRDUMIST SINNA
KUI KATKI ON ÜHISED SILLAD
ÄRA LASE MUL MINNA!
HOIA KAELAST MUL KAHE KÄEGA, KUULED!
JA SUUDLUS PITSERIKS VAJUTA SUULE
ÄRA LASE MUL MINNA...
ÄRA LASE MUL MINNA!
MU MÕTTED ON MINEKUVALMIS
KUID KUI LASED MUL MINNA
SIIS POLE EI MIND EGA SIND, MU KALLIS
ÄRA LASE MUL MINNA...
Sa oled mu kõik
Milleks öelda „mu kuu, päike ja tähed“
Kui sa ainult tuled ning siis taas lähed
Valu sa jätad mulle minnes
Paraneb see ainult tagasi tulles
Nii pikad tunduvad need päevad,
Mil taaskord sind näen ma.
Ilma sinuta ei ole mul rahu,
Peale sinu miski pähe mahu.
Kui su käte vahel lõpuks olen,
Ei tundu ükski ilm liialt kole.
Ma vajan sind, ei kedagi muud
Pole vaja taevast tähti ega kuud.
Kõik head sõnad on justkui loodud sulle,
Kui sa vaid igavesti kuuluks mulle.
Ükski vahend pole liiga palju,
Et hoida sind mu kõrval kui kalju.
Sa oled mu kõik ja rohkemgi .....
Ära tripsuta tripsutada
Võta midagi ette oma tripsutamisega
sa oled koorem ühiskonnale
raiskad raha joomisega
mine ometi ravile;
laps teibib pudeli mängunukule
ta mõte on imiteerida sind
ja viskab kunstiteose põrandale
kõrge on pere ja alkoholi hind;
et saada lahti maksatõvest
joo midagi muud
tunda gaasikambrit hingeõhust
täis vedelat sitta on su suu;
ainult sina kontrollid seda
millal end täis kused
said haiguse, mis nii koleda
et varem ära sured
oled päevavaras, muud ei tee kui end päriselust eemaldad.
Kuradi luuser ...
sa tantsid
Neiu,sul on maailma parim naeratus,
tunnen sinu vastu suurimat armastust.
Oled kõik, mida mul elamiseks vaja läheb,
minu südamesse ainult sina ära mahud.
Armastan sind kallis, ja nii jääbki,
teen selleks kõik ja veel enamgi.
Sinuga koos on kõik alati nii hästi,
et me kokku jääksime igavesti
Vahest keset ööd ma mõtlen
Et kallis kas sa tead kõik need öeldud mõtted
käija sinu kõrval
Tundub lihtne lõpuni olla sinu juures
Ja ma sind siin ootan, et ei tea mida endaga teeks
Igatsen nii ja loodan, et kord tagasi tood mu südame.
Saadan öö su juurde ilma sinuta kõl .....
Naine
Naine ...
Sa oled kui mustadest pilvedest raamitud päikeseloojang kesk sooja ja punakat kõrbe.
Su hääl nii mahe ja rahustav, just nagu merelainete kohin, mis vallutab kuulaja hinge ja tuhmistab mured.
Sind kirglikult rinnale surun ning põsel siis tajun su meeldivat, paitavat sõrme.
Kuid kurbus mind tabab, kui pisaraist läikiva näo su juustesse surun ja teadvustan seda, et peagi sa sured.
Ma silitan sind ja su jahtuvat nahka, veel siidiselt mõnusa survena tundub su lõtvunud, kuumav figuur.
Üks karje mu rinnast siis kostub kuid tühiseks sosinaks kustub siin kosmos .....
Mis on minust saanud?...
Poolsurnud olend, põlvili maas
palumas maailmalt halastust
peeglis näen põlatud koletist taas
käitun iseendaga alatult
Vihkan oma hinge ja nägu
ei suuda seletada oma tundeid
Kardan iga minevikus tehtud tegu
Ei iial andesta ma endale neid
Mu sees keevad kurbus ja viha
hirm inimeste eest mind saadab
Tahan peksta oma enda surnukeha
ja vaadata, kuidas see veritseb
Kurbus on mu kaaslane, mu elu
ta on alati seal, kus mina olen
olen kõigest ta tühine mängulelu
mu väärusetu hing tühjuses põleb
aastaid on ta mul pidevalt järgnenud
tema nägu ei taha enam näha ma!
.....
Lootuste Kevad.....
Meil siin õues on kevad.....
Kusagil sõda käib kaugel…
Surevad isad ja emad……
Lapsed nutavad pisarad laugel…
Meil siin talv vaikselt taandub…
Kusagil langevad pommid…
Tuhandeid lennukeid maandub…
Lapsi ei rõõmusta kommid…
Meil siin on elada hea…
Ehki me kurtmast ei väsi…
Lahingusse minema ei pea…
Ei lenda pommiga otsast käsi…
Kevad on lootuste aeg…
Äkki lõpeb see õudus mis kole…
Saab täidetud soovide vaeg…
Lastel mängida jälle on tore…
Tuul
Täna tõukab tuul mis kole
ja tasakaalu mul ei ole,
tugev on ta tuulesuu,
mul kaduma läks õige suund.
Tuul ei anna ikka järgi,
arvab, et on naljakas,
kui minu kulul naljatab,
mu emotsioone kõigutab.
Tuhiseb mul ikka sabas,
lisab juurde viletki,
juuksed peas kõik sassi ajab,
pühib viimsed mõttedki.
Juku vastlapäev
Hei - hõissa, vastlad!
Juku tulla mõtles
võtke kelgud, jalga saapad
marss mäkke üles!;
toimuvad võistlused
saada pikimate linad
on süüa ja muud lõbustused
kohal noored ja vanad;
ETV lapsi kõnetab
otse - eetris õeldakse pikkus
siis Juku jalgu peatab
kui talle tuli küsimus;
Juku pikkuses ei eksi
kui sõrmedega mõõdab
pistab käe püksi
ja uhkeldab;
alles 8 aastane
aga juba naistesse
pikkus tal selline
ulatub kahekümne sentimeetrisse;
"Poiss, mida sa ütlesid
otse kaamerasse, oli kole
tahtsin teada palju kelgutasid!"
ja Juku naeratab, &qu .....