Öö saabus sauna taha Varem kui siia Tiigilt peegelduv valgushelk Vaikselt varjus Kollakaspunased kaselehed Saatsid ta ära Jättes enese värvitulle Kõlama ta õnne
Kaunil lilleõiel kollane liblikas- ei tõusnud sealt lendu, ta tiivad olid längu-, tundsin külma hõngu...
Tulbiõis vaasis tema kõrval pajutibu oksake-, nad kokku sobivad. Tulbiõis kollane, toetub oma lehele-, õis avanenud on veidike, pajutibu on nii pehmeke.
Õrnal õiel õrn liblikas, kollane, tiivad õhulised õrnad laiali-, lilleõie südamel. Kui kevadel on lumi maas, siis ilusaid mõtteid tuleb reast ja meenutusi, mis teevad tuju heaks.
Sinine on täna taevas, kollane päike pilve all. Hõisked puudutavad taevast-! Rahu tuleb täna lähemal! Ei saa rahu ära tappa, kui ta hinges sügaval!
Hapukas kibe samas kergelt magus ja mahlane Päikesekollane tervislik pallike. Just nii mänguliselt see päev võiks veereda ka täna õhtusse. jaanuar 2024
Sa päriselt särad mu südames kui päike ja oled mu öödes kuldkollane kuu. Sinuga koos suplen õnnes suures, sest meie armastus on nii kuum.
kas Tiit teol teol teol kas vikat peos peos peos sadu aastaid helerohelises kevadmetsas see on helisenud okste vahel pesitsenud
kollane liblikas lilleõis ilus kastetilk helgib kroonlehe peal hommikune udu õrnalt hõljub vaikuse hääl kaigub südame pääl
Kuum on Maa ja kuum on Meri Kuum on Taevas sinine Kuum on Minu soontes veri Kuum on Päike kollane
Kollane liblikas tiirutas õhus ja laskus siis lilleõiele. See lilleõieke oli nii ilus, oli nii taevasinine. Lilleõieke taevasinine ja liblikas helekollane...
Mesimumm lendas lillele Lahkelt avanes õieke Õieke nii magus ja kollane Igatsus tuli ta järele
On kuningannal Rohekas kleit valge juus Peas kollane kroon -Tiina Nuum-
Mul suus on magus maik; maas õli laik. Kusagil on unistuste paik; maas kuldne vaip. Kuusel kollane vaik; külas vilja ait.