Sõnale kollased leiti 33 luuletust
Kollased roosid
Kollased roosid
alla kahe meetri mees
ettevaatlikult kohmetunud
minu esikus
Kas need roosid on värsked?
- Ma ei too ju Sulle roosasid begoonaid,
need on surnuaia lilled.
Tulin lepituseks.
solidaarsuse eesmärgiks
et liita kampa
luua koostööd
Roos on ainult vahend tutvustuseks,
jää murdmiseks
et häbeliku ilmega suudaksid kasvõi
neid roose jälgides
mõelda korrakski
kui väga Sind igatsen
Miks on Sul tervitusrepliik
kirjutatud sõrmedele, pihku
kas lohutuseks, et ka "tere" võib vahel
meelest minna
- Ära tule röstima mind
Kulgeme koos
Your signature, .....
kollased kummikud
tõmbame jalga kummikud
hüppame lompidest üle
ei peata meid ummikud
astudes taevatrepist üles.
sammume - sammume seniks kuni
seisame vikerkaare värava taga
värviliselt magus on see uni -
silmad lahti ärkvel ei ma maga.
koputades piilud härjapõlvlast
otsides kellel peaks olema kulda
märkad värvipotiga mängivat last
pistab näppudega võluoad mulda.
kaunistavad sääri armsad kollased kummikud
hüppab plärts- plärtserdades kokku nii teid
vihmast tüdinud inimesed ning pikad ummikud
oodates et me värviks valgusfoore neil neid
punasest - kollasest - rohelis .....
Sain
Ma tulin sinu juurde
su uksed olid mulle valla
mind ometi ei võetud vastu
ei jäetud kauaks ulualla
Tundus küll
et väljakutset ma ei pelga
ma palusin end kuulata
ma lugesin ja laulsin terve õhtu
sa siiski halastasid mul
ei löönud nuga selga
vaid sirgelt silma vaadates
suud andes otse kõhtu
On nuga korraks olnud kõhus
on teinud pisikese sisselõike
sealsamas aga käinud südamesse
kaks korda või siis ühe kiire põike
Sain sinult siiski midagi
ma olen juba võitja
sain armastada sind
sain hellalt löödud haavad
sain suudluse sain leinavalu
neli kollast õ .....
Taime türa imemine
Ei taha muudmoodi aega veeta
kui seisad õues näpu vahel
sõbraga pulka jagad hääleta
haisu on paksult teil kahel;
huuled ja keel liiguvad
mööda valget kõrt väikest
seda asja muudmoodi ei sööda
huulte vahel juttu põlemisest;
enamus meestest maailmas
ei kujuta ette olla sigaretita
paljud närve rahustamas
aga jätnud tervise hooleta;
ja on veel neid 10 pakis
jagub igaks päevaks
sõltlane näpu külge haakis
igaks ööks ja päevaks;
see taime türa imemine
ehk tubakas, mis muu?
toimub kõris kärssamine
inetu naeratuse paljastab suu;
jobi asemel, valget .....
Suve viimane kiir
Eile arvan, et viimast korda
sain see aasta ujuda
vihma küll ei karda
sõltub temperatuurist, et sujuda;
kuna juuli - august sitt oli
sügise nägu praegu ei loe
vahetati kuudega pooli
september vähemalt soe;
näha jah, et lehed kollased
aga sooja 20 C ümber
päevad meil siis sellised
et vananaiste suvi on september;
jätkub suve viimane kiir
vahelduv päike lubab õue
kliimaga tänavu puudu piir
ei tea, mis mahub Ilmataadi põue
Blind Willie McTell - You Was Born to Die
Ei taha ühtegi naist, kes ringi jookseb
Tänavatel, käitudes nagu kasutu kloun
Panid mind armastama ja panid mind nutma
Peaksid meeles pidama, et oled sündinud surema
Mõned joad on kollased, midagi musta ja pruuni värvi
Mul on must naine, varem oli linnanaine
Panid mind ennast armastama ja panid mind nutma
Peaksid meeles pidama, et oled sündinud surema
Olen hommikul kodus, nägu pahameelt täis
Ma tean seda, et sa oled ringi jooksnud
Panid mind ennast armastama ja panid mind nutma
Peaksid meeles pidama, et oled sündinud surema
Vaata nüüd, naine, anna mulle oma .....
Sügistuuled juustes
Sa tulid täna
Taevahallis kleidis
Vihmapiisad
Sätendamas kangal
Sügistuuled juustes
Saabusid
Õbluke ja õhetav
Kui õunad
Mis veel puus
Sügis on luus
Tunnen ja taipan
Naeratad vildakalt
Põgusalt,veidi
Sügisvihm märjaks
On teinud su kleidi
Soengusse sasitud
Lehed ja linnud
Kuldkollased
Mändide pinnud
Purpursed väädid
Heidad veel üll
Näid väsinud küll
Kuid küps ja nii kaunis
Astud targalt
Ja tead
Kuhu minema pead
Kuhu saad ja võid
Paiga ise kord lõid
Ärkamiseni uuel kevadel!
Nüüd aga läheb tõeliselt põnevaks,kõhedakski- avanevad pimeduse .....
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?
Suvi on käes
Sirelite õitseaeg saab läbi,
õunapuud löövad õitsele,
mesimummid läbisegi,
kaenlas kannud kollased.
Võililledest kollast vaipa
ei enam näha saa,
ja nendest punutud kaunis pärg
on ammu närtsinud ka.
Ei sineta ka metsaalus,
ülaseid ei näe,
kevad jätnud oma jälje,
ulatanud suvele on käe.
Suur suvi oma osa annab,
õitsele lööb uued pungad puul,
lilleada oma ilu kannab,
soojust südameisse toob.
Karda tripsutamist
Tripsutamine on kõle värk
kollased silmad on halb märk
ära ole luuser, ole kaine
olla joodik on nii ebamaine;
lugesid õieti, oled nii RÕVE
pead enda kallal tõve
alkohoolikuid põlgame
sinusuguseid ühiskonnast tõrjume;
sead teiste poole sammu
sest arvad, et rohkem rammu
aga saad mult molli
see enda süü, et mängisid lolli
Sügis puudeladvus kiigub
Sügis puudeladvus kiigub
puudel lehed kollased
Sügis muudkui kiigub,kiigub
hea on olla sügisel
Kuldne päike kiiri pillab
sülest,mis tal viimased
Soe peab olema ase,sügisel
Täna tuulgi õige tasa
omaette mühiseb
Mets on vaikne, vaga,vaga
tuulel vastu kohiseb
Hallid pilved taganevad
neile kerge pole see
Sügis muudkui kiigub,kiigub
puudeladvus lehtedel
Linnud parvedena läinud
üle maa ja üle vee
Linnud,kes on siia jäänud
Anna armu-sügise!
Sügis kohustused täitnud
mis tal pandud õlgadel
Nii ta puudeladvus kiigub
Mida mõtleb tormi eel!
Kevadsoojusel
Kevad ratsutab soojal tuulel
lindude vidinal ärkab aas
Põõsastel lehed kui rohutirtsu kuued
kastesed pärlid helendavad peal
Metsaalune täis on lilli
kollased ülased valgete seas
sinililledel sinised silmad
lõokesel pesa nurme peal
Päike kuldseid kiiri pillub
laiutades naeratab
ülesküntud põllusiilud
kuldne rukis mulda saab
Ikka kevadet ma ootan
elu algab teisiti
soojusega süda täitub
ikka uuesti ja uuesti
Tibu
Koore raksudes sala-sala
tuleb munast tibu,
hakates siis ahastama,
kas on kõikjal pidu?
Munad kõikjal igat värvi,
tema koored kollased,
ajades nii täitsa närvi
pisitibu kullase.
Koputades koore pihta,
mis nii õrn ja roosakas,
lõhkus muna nõnda lihtsalt,
välja koorus tibu ka,
munad andsid palju värvi,
keetmata veel need,
pandud olid lihtsalt korvi
olles pliidi poole teel...
Tibudel nüüd hakkas kiire,
ehk saab teisi päästa veel,
ületades oma piire,
munad purunesid teel
ühest korvi otsast teise,
kahest tibust kümme sai,
nii põgenedes järgi jäid veel
.....
Sügis
Lehed keerlevad kõnniteel,
puudel lehti on veel,
vahtralehed kuldkollased,
pihkugi mahuvad need.
Päikseketas taevas madalal,
rändlinnud lahkunud on,
tiigivesi mustjas kollane
konnade koduks see on.
Punnsilm konn,
lõua all pehme kotike,
krooks,krooks-ta rahul on,
sulpsti kõrge hüppega,
tiigivette poltsatab.
Pehkind kännul elu läbi,
putukate saagiks sai,
orav peitnud sinna käbi,
või ehk see tal üle jäi.
Suvi kaua hoidis pihku,
rivaalitseval sügisel,
lõpuks mindi ikka lahku,
võim on kuldsel sügisel.