Sõnale konn leiti 466 luuletust (uued)
Tähtis... sina... tee
Öeldakse
tähtis pole sihtkoht
tähtis on tee
Teest veel tähtsamad
on löökaugud
siis võib olla kevade
Siis võib
võibolla maurata
võib võibolla tükke teha
võib sind unedes kimbutada
Võin kõike mis keelel
mis meelel
mis seintele soditud
Võin sind- võin ennast
südame kujulise ukseavaga
üksikkambrisse lukustada
naljaviluks
Võin auke vältides
joobnuna vingerdada
võin valehäbi tundmata
neisse kukkuda
Sisse kukkudes vaid muiatakse
tähendusrikkalt kaasatundvalt
et ju see oli vältimatu
paratamatu
Tean kuhu lähen
aga pean meeles ka tähtsa .....
Märtsikuu deprekas.
Kõnnin õhukesel jääl,mis puruneb mu jalge all tuhandeks killuks.
Ei,ma ei kuku vette,sest võtan depreka tablette
ja eemal juba kallast näen
Enne kaldale jõudmist peab roomama mudas,
Kes jõuavad välja näevad
homset päeva
Kes,ei,võtku endale kass.Kõik koerad ei ole ju Laikad
Üks tablett kõiki ei aita.
Tõmba eest jõulukardinad,et sisse saaks tulla märtsikuu päike.
Maailm ei olegi ainult hall,leia üles kevadvärvide läige...
Tormiline elu
Kirgede torm ja klatšijutud
kes ütles, et maal pole elu?
Väljaütlemata sõnad ja tegemata teod
nüüd kütavad sektoris melu.
On ülemus äkitse möku
alles seisti veel samal pool joont
ja naabrid kõrvalauulist
ei oma vähimat õigluse soont.
Me ise nii tragid ja õiged
seismas kogukonna asjade eest.
Kui heidaks ehk pilgu peegli,
kes vaatamas vastu sealt seest?
tri:nu
Immitsus
Vaikne olen olnud väga pikka aega
Mõttetööga pole näinud väga palju vaeva
Olen istunud ja kulutanud aega
Olen tulutult enda sisemuses kaevand aastaid, kuid ja päevi
Kasutuna ehitanud enda mõistus kui super allveelaeva
Emotsioone tundnud ja lasknud endal naerda
Pritsinud reaksioone
kustutasin meie armastuse joone
Hoidnud varju
Tapnud ennast palju
Ülemõtlemisega harjund
Rohkem kui keskkonnas valjus
Olen muutunud selliseks
Söömisega hävitanud tervise
Olen olnud kõrk kui teine oli nõrk
Bioloogia ema päike ja keha veri
Elukogenud see tähendab olla mõtlik ja segi
Kanpai, Rõivas!
Eks jälle uudised kihavad
et alkoholi täis keegi
kriitikud kõik susivad
kuidas oravatel jätkub privileegi;
ja selleks pole keegi muu
kui Taavike Rõivas
käbi asemel matsub etanoolist suu
lennuki ja meedia ära hõivas;
kaugel idamaal, kus täpsus
puhtus, kord ja muu kiiks
on võõrastelt ülim ausus
aga vastuoluga sinna saaks;
Rõivasel keelati maanduda
kes oma tiivad külgedel sulges
ühest puu otsast teise hõljuda
põdra metsas vägijooki võtta julges;
ja Tsahkna laiutab käsi
mis ikka Yookole vastab
vabandusi anda ei väsi
et Taavi oravarõivast maha võtab .....
Tihase austamise lauluke
Tihase laul on kõigile üks,
oled sa tüdruk või ulakas jüts.
Oled sa rumal või oled sa tark,
ise kas kõnnid või abiks on kark.
Laulab ta hüti ja eramu taga,
tal pole "milleks?" ja tal pole "aga..."
Olgu kas meeletu, olgu kas vaga,
olgu või koguni sarved ja saba.
Temal on savi, sest temal on sits,
olgu teil pealegi Haapsalu pits!
Tihase laul on kõigile üks -
kaabu kas peas Sul või hipsteri müts.
Tihase laul on siiras ja vaba -
tasuta käes,
Sinu akende taga...
Paar
Kas läbi udu paistmas veel
on miskit ilusat?
Näha vaid on lombid teel
ühes minuga.
Vaatan veidikene veel,
kas ehk kaugemal
on midagi mu teel
alla langemas.
Kõnnin veidikene veel,
näen, ta tuleb taas,
kohtudes sel´ metsateel,
on ühest saanud paar.
- Tarmo Selter -
2024
Ööpimedas
Universumi seest puhuvates tuultes
ühtäkki sees on midagi sa tead
su poole pöördund silmades ja huultes
on sulle miskit olulist ja head
Hetk oli sulle armuks mitu tundi
need käsivarred salliks ümber põimind
siis miskit üsna tavapärast sündis
siis tuli saatus tavaliselt lõi sind
Sa ärkad mõru pill on maitstud süljes
end väänad kiirelt kaisutavast kaenlast
need käsivarred vaenajal on küljes
ja sina oled magatanud vaenlast
Ööpimeduses lamad- puudub uni
öösisemuses kõnnid- kannad risti
miks puhata ei lastud hommikuni
miks soojast sülest külma kätte ki .....
Minu Eesti
Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.
Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.
- Tarmo Selter -
2024
Pika linaga
On veebruar ilus kuu
ja naerul on rahva suu
vastlakukkel, supp, leib ja kama
isuäratav retsept pühadel sama;
krossirada ja ATV
ning palju palju lund
enam paremaks ei lähe see
võidusõidu tund;
piip on ees, põleb roheline
ilma kiivrita gaas sisse
võtab hoogu sohver selline
palju takistusi rehvide jalutsisse;
kordi 1,2,3
lendab lund, veri ja tolm
kordi 4,5,6
ikka kihutab päris tuus;
nüüd 7,8,9
annab masin peksa
nüüd 10,11,12
ei tehta välja neist;
kes mäest alla sajavad
erinevas eas põnnid
masina rataste all lendavad
kõik need kõnnid;
jääb al .....
Talv lahkub
Natukene talve jäänud veel,
tal jäine silm ja jäine on ta meel.
Oh tuleks natukenegi lund veel,
ja kataks kinni mured kõnni-ja sõiduteel.
Muidu talv on olnud kena,
lusti täis ja rõõmusäras.
Jõuluaeg-, see kõige kallim oli,
iial meelest läe, ei tohi.
Hinges Natukene valu ka,
et talv hakkab ära minema.
Kuid kevade igatsus on suurem,
ta valu silub
ja on su südame juures.
Libedad teed
Kõikjal kõnniteed on kiilasjääga kaetud,
sõiduteel ei ole käia lust.
Helkureid mul küljes mitu,
nad on üsna lähestikku,
et autojuhid märkaksid mind-,
igal elul on ju hind.
Ikka tasapisi tatsun,
kõnniteel seal keegi ei astu.
Ei ma ole kahevahel,
kus libedaga kõndida,
sest helkurid on need,
mis aitavad mind sõiduteel märgata.
Mõni autojuht mul heatahtlikult naeratab,
pidurdab,
pead noogutab
ja siis kiirustamata edasi kulgeb
tema tee.
Tunne hea mind valdas üleni
ja murelik meel kadus kiiresti.
Tali mõrvab
Mitte ainult, et on külm
topin jäätunud sõrmed püksi
karm aastaaja ilm
ja pole selles vangis üksi;
jalakäijad ka nahutab
nende olematu kõnnitee
pärast sula temp. langetab
Ilmataat, muutes jääks vee;
kõnni nagu pingviin
edaspidi jalas uisud
ei ole lihtne elu siin
sina lõunamaal, minu juttu usud?;
on olnud nii külm
et kuse jääpurikaid
talv on kaunis, aga julm
ennast kaitsta, söö juurikaid;
ei jää tulemata haigused
kopsuklamüüdia on üks osa
ja ka muud viirused
saad surma, kui pole visa;
jahhh, tali mõrvab alati
igasugu valge pasaga ümbrus .....
Mööda tühjade tänavate radu
Sa kõnnid veel lootes
ehk lõpeb see lõputu sadu.
Vihm viis mu endaga kaasa
nüüd oled sa ootel päikesepaistet taas aasal.
Sa tead,et päikese säras ma tulen
ainult oota veel veidi
viivuks ainult sa silmad sule
õige pea taas sinu juurde ma tulen.
Tulen,tulen,pea lõpeb sadu.
Kaardid sassi
loon meelega kaardid sassi
et segada seda
mis põhjustab pahameelt
ja frustratsiooni ühiskonnas
arvad, et ma seda enda kehas,
enda nahal ei tunne?
aga mulle jääb alati
oskus ja soov
sukelduda iseendasse
hoolimata sellest,
mis toimub väljaspool
mina olen mina
ja kui me ennast ei hoia
ja liigume nagu kari lambaid aedikusse
ilma mõtlemata, kas see, mida taotleme
toob kiiresti kõige parema lahenduse
kas see on ood lõpule, häbile
millele?
ma ei keskendu sellele ja
sestap seda minu reaalsuses ei eksisteeri
valin uued teed, uued mõttevood
mis mind toetavad
.....
Läbilõige
Me mängisime liivakastis klotsidega, nüüd mängime tunnetega poksides.
Elu on haige, mida ei tahtnud seda saime.
Iga hetk meid tahab lüüa
Isegi parimatest sõpradest saavad võõrad
Ülemusi keda huvitab vaid raha, leiutati süsteem mida keegi näha ei taha
Maailm milles elame, kunagi ei teravne, siin õiget suunda ei tea me.
Pilt millest aru ei saa
Sest mõtted suunatud süsteemi
Ehitame betoonmaju
Tarbimisühiskonnas kus pole vaja aju
Poliitiline võitlus väiksel Maal
Blokeerime armastust kui on väike kaal
Ma ilustamas pole, sest väljaspool on kole.
Tappev toit on igal n .....