Sõnale konn leiti 471 luuletust
The Doors - The End
See on lõpp
Ilus sõber
See on lõpp
Minu ainus sõber, lõpp
Meie keeruliste plaanide lõpp
Kõige, mis seisab, lõpp
Ei mingit turvalisust ega üllatust, lõpp
Ma ei vaata sulle enam silma kunagi
Kas kujutad ette, mis saab?
Nii piiritu ja vaba
Hädasti vajades
Mõne võõra kätt
Meeleheitel maal
Eksinud Rooma valude kõnnumaal
Ja kõik lapsed on hullud
Kõik lapsed on hullud
Ootavad
Suvist vihma, jah
Linna servas on oht
Sõida Kuninga maanteel, kallis
Kullakaevanduses imelikud stseenid
Sõida maanteed mööda läände, kallis
Sõida maol, sõida maol
Järvele, .....
Natukene veel
Kas tõest natukene veel
ei jagu sooja ilma?
Kas tõesti natukene veel
ei või jätta päikest siia?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks õhtul olla valgem?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks taevas olla selgem?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks naeratusi suule?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks lehti olla puudel?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks tormis läbimärjaks?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks nii, et põõsad varjaks?
On tõesti natukene veel
mu meeled suves kinni.
Nii ikka talve poole teel,
ma sügises veel kõnnin...
- Tarmo Selter -
20 .....
Ebamaine Kuningriik
Sisenemas üle piiri vägede pinnale
kus muda, verd ja tina piire seob
muutuste tuul puhub maailmal
aasta 1914 - 1918 meile tänapäeva toob;
ära kodust saatuse küüsis
ja siin surm näppu viskab
iga monarh otsuses eksis
sest ta pimesi oma poegi raiskab;
Refr:
mülkad, pommiaugud ja laibad
lõpmatu vihm ja külm
see paik on nooruse hakklihamasin
seniks, kui udu kaob
sa näed vaenlast, tääk ja toru ees;
need müüdid ja legendid
mis eesrinnete vahel
on kui paraleeri dimensioonid
see Ebamaine Kuningriik me kahel;
kus keskel istub vikatiga naine
oma troonil pilve pe .....
Sina ise
Sa ole see, kes Sa tahad olla -
kaunis, imeline, soe või armastaja.
Ära püüa endasse Sa lasta tulla
teesklust, pettust, olles kannataja.
Ise oled oma elus teekonna looja,
hoides hetki, hinge puhta, tundelise.
Tahes-tahtmata Sa oled elus õnne tooja
neile, kelle süda avatud on hingeliselt.
- Tarmo Selter -
2022
Tõde
Kui otsid minult halastust,
Sa ei saa seda,
saad karmi ja otsekohest tõde
ilma ilustamata ja keerutamata
ausalt ja alasti
puudutades hingesoppides
väärastunud inimhinge
väärikust
Tulemuslikkus loob tänapäeva ühiskonna
Anna andeks, sõber hea,
kui puudutades Su hinge keeli
said Sa osaks minu
plahvatusohtlikust manifesteerimisoskusest
Ma igatsen Sind, mu sõber hea,
kus küll oled Sa, ei tea?!
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?
Metsarada
Kõnnin mööda metsarada,
õhtuvaikuses.
Taevas kuu veereb sama rada,
valgusküllane on tee.
Tähed kirkad taevavõlvil,
püüda neid ei saa.
Õnnelik ma oleks siiski,
kui näeks tähte sabaga.
Nii ma kõnnin, mõtteis lähen,
mööda vaikset metsateed.
Saatjateks on kuu ja tähed,
sellest rõõm on südames.
Metsarajalt mõtteid nopin,
rahu otsin eneses.
Kõik need tunded taskusse topin,
hingetaskusse, metsateel.
Ümberringi
Ümberringi tühjus kõnnib,
mu ümber ja mu südames.
Istun veel viimse tunni,
Sinu lähedal Sinu voodi ees.
Lilledki pead norgu lasksid,
mis laual olid, vaasides.
Kustus nendegi õitesära,
mu silmad olid pisarates.
Küünal laual veel ei kustund,
õige õrnalt leegitses.
Toas käis tasapisi vaikus ringi,
kurbus hiilis südame.
Sügise vallatu meel
Oh seda sügise vallatut tuult
ta ei rebigi lehti puult
ei kipugi mantlikrae vahele
ei tõukagi tormi merele
Oh seda vallatut sügise vihma
ta ei piitsutagi rõõmsat meelt
ei pillugi lompe kõnniteele
ei uputagi ilma silmaveele
Oh neid sügise vallatusi küll
ta ei olegi nii kurb ja nii külm
veidikene kulda puistab su meelel
veidikene aega istub su keelel
Tujukas
Sügis, miks oled nii porine,
vesine ja nii tuuline?
Tallad ära kõik sõiduteed,
kõnniteed ja metsateed.
Pilvist vihma kisud välja nii,
et enda ette ma ei näegi.
Miks vinge tuul rebib vihmavarju käest,
mu soengut sasib ja räsib kõigest väest?
Sügis, küsin veel su käest:
"Miks akna taga koputad
ja vihmapiiskadega krabistad,
mille üle sa niiväga pabistad?"
Ehk on hoopis minu meeleolu morn
ja mu hinges möllab torm.
Miks muidu tormad minu poole sa,
ju oleme tujukad mõlemad.
Taaskohtumine
Kui me taassünnis kohtume teel,
tean, et tunnen sind ära , mu arm.
Siin siis kõnnime käsikäes veel
ja mind endiselt võlub su sarm.
Oleks taas kesksuvine juuli.
Meile meenuks, et olime kord
õnnelikud neis ajatuulis,
jätkub kajana viimne akord.
Oma hing ava mulle, mu arm!
Siis südame kingiks saad vastu.
Saatus polegi äkki nii karm
ega varjuna meile ei lasku.
Jumal, luba meil kohtuda taas,
raja siledaks tunnetustee,
et me unustusõisi ei saaks,
kui kord taassünnis kohtume veel.
Tänavalaps
Sügavalt riivab üks jälg
hinge, kui kusagil näed
last kriimulist, kellel on nälg
ja trotslikult rusikas käed.
Mööda keegi ei kõnniks
tast külmalt. Mitmekordistuv mõtete kaja
seab meidki veel kraaklejaks põnniks,
üle kõige kellel on vaja
oma õdusat kodumaja
ja südamesoojust...
Küll ükskord säratab päev
ka tänavalapse peale,
kui mõni meist sirutab käe
ja juhatab teeotsa heale.
Silmavaatesse selgineb siirus,
hing avaneb soojusetuksel,
ehkki möödunud olelusviirus
vahel peatub veel südameuksel,
siiski nõrgaks on jäänud ta kutse-
see põli ei peibuta .....
Sügis teel
Paljud puud rohetavad veel
lehti vähe kõnniteel.
Tuul veab räti kaelast minema,
sügis hakkab õiget nägu näitama
Taevas pilvi kokku vähehaaval
liigutab,
siia-sinna mõned vihmapiisad
tilgutab.
Sügis laululinnud viinud ära,
pesitsema võõral maal...
Nokka plagistama, uut kodu looma
sinna, kust soojust saab.
Tore sügis
Polegi see sügis hall
ei näe vivmapilvi taeva all
pole kuulda linnukeste kurba siutsu
sügis täis on kirjut säutsu
Päike kuldab metsateed
kraavis ojakene niriseb
üksik porikärbes kuskil piriseb
samblikus rästik sisiseb
Siilipere lehtedes lulli lööb
orav puu otsas käbisid sööb
karuott laisalt mõmiseb
lutsib käppa, mis mesine
Haavikuemand silkab siia-sinna
kõrvad kikki, kuulab kuhu poole minna
jänkupojad kõik on teisel pool teed
sabatuti otsas neil värin on sees
Sügis soe ja tore on
tiigipervel krooksub konn
nii lõbus kõigil olla on,
sest tore sü .....
Pilves hooned täna
Kõrgel taevas on pühitsus
linn nagu viirukisuitsus
mis paiskab tuld ja tossu
tehakse palju sossu;
nagu maa teeks tobi
pikad hooned täis lobi
nagu kaks sigarit on need
tehke konist puhtaks teed;
ülikonnas tööline aknast kaeb
linnukesi liginemas ta näeb
nendeks metallist vurisevad
mõtleb: "Hmm, kuidagi liiga ligidale tulevad";
mil käib veel üks kõmakas
võtke iga paugu peale kärakas
nii pilves on tornides kõik
kostab Allahi naeruhõik;
sest USA'le ta poisid
pakkuda tervitusi võisid
parim reis iial suurriiki
viies naftasõjas kaotadud elud viiki .....
Peidan valu 9
Naine kõnnib toas
ees on muie
midagi on tema peas
mida ma ei tea muide;
aga ta on õnnelik
ja praegu koristab
triiklaual uhke seelik
ütles, et külaskäiguga üllatab;
täna tulevad sellel päeval
lapselapsed külla jälle
iga aasta teisel pühapäeval
tahavad pühendada aega meile;
kui kell vilises
läks naine vastu võtma
ja minu kõrv vilises
kui nad vanaemast pärima;
nad kuulevad nüüd tõde
ajan ette kurva naeratuse
see naine on mu klassiõde
ja vanaemale pidasin ammu matuse
Elu hoiad tunnetes
Hinges positiivust loomas
soojus päikse paitusest,
pilvepadjad varju toomas
silmal kiire erksusest,
hea on teada, et on kuskil
headust, soojust maailmas,
mida ühiskonna kutsel
loodus on meil maalimas,
tuues lootust, kõik on hästi,
ehk see pole meelepett,
südames näed taevatähti,
elu hoiad tunnetes.
- Tarmo Selter -
2022