Sõnale kontor leiti 9 luuletust
Kodu kontor
Tursunud silmadel kaifin
poolunes veedetud ööd
ülemus kärsitult skaibib
miks lõõskan ei ole veel tööl
Minu diivan mu kontoritool
elutoas töökoha reeglid
tõusen püsti ja olengi tööl
ümber istuvad kallid kolleegid
Öisest olengust targu ei vaiki
julgeb teha siis tunnistab mees
Juhan Liiv mulle kesköösel skaipis
et üks helin on rinnas tal sees
Poolunes ent peaaegu kaine
mu kõrvades kõlas ballaad
üle aegade igatsus paine
tahtis lilli ja isade maad
Miski uinunud laulikut rõhus
raskeks koormaks on rinna peal haud
Ei saa puhata õndsuses rahus
kui ee .....
Klahvimeister (Karoshi)
Hea meel, et ei tööta kontoris
kus kaotaks nägemise
olla istuva ORJA rollis
ja kus aeglaselt kaotan mõistuse;
sest see töö NII igav
ja kiiresti vaimselt väsitav
istumine päev läbi ebamugav
palk on töö suhtes eksitav;
ja kui midagi trükkides läheb sitasti
klimberdan klahve läbisegi
sest töö löönud mõistuse kasti
suust sülgan leegi;
*TUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHH
klaviatuur verest punane
kui näpud otsast ära toksisin
ka ekraan on värviline
järgmisena käed sodiks peksin;
*plärtsplärtsplärtsplärts
"ÄÄÄÄÄ, VIHKAN OMA ELU&qu .....
Lõpuks ometi, ta läinu'!
Ingel murdis täna noole
kui mulle persele selle sihtis
lennanud asjatult minu poole
mine tea, mis vanajumalale pihtis;
sest nüüd, kuis külm mu süda
sellel argipäeval, oh rutiin
ma ei lase kellegil end püüda
mil ühe üllatuse postikontorisse viin;
Refr:
ja lõpuks ometi, ta läinu'!
lõppes eksiga see kamm(ajaa)
kui meil suhe allakäinu'
kättemaksuks sai talle kirjapomm(jajaa);
Margus Saar loeb taustaks uudise
kuidas käinud majas pauk
valentiinipäeval sai tibi üllatuse
nüüd tuba põleb ja laes on auk;
võisin ETV's siis näha klippi
kuidas see TIK TOKI .....
Sõbra kontoris diivanil
Mõtteid tahtmata mõlgutan
Sõbra kontoris diivanil
Võiks edu mind püüda
Kas püüab ta iialgi
See uks pole kinni
Ta on alati irvakil
elukell ju jookseb
Kas piisab mul liivastki
Sest mis muutunud on elus
Mis muutunud on viimati
Kas progressi on küllalt
Kuidas jõudnud olen siiani
Mees, kolmkümmendkolm
sõbra kontoris diivanil
Alateadvuse I hoovus
Ma tahan lihtsat ja ausat elu
Lihtne elu ei tähenda vaest elu
See tähendab mitte keerulist
Ilma komplikatsioonideta
Tervislikku elu ja elustiili
Aga ometi mu kägardunud alateadvus
kondab radadel, mis paneb mind jahmatama
Miks? Aga? Kas? Milleks?
Ma sorteerin ja sorteerin oma pildialbumeid,
laon kaarte, vaatan endaga tõtt,
kirjutan päeviku täis märkmeid, kuidas iga haigust tuleb armastada
ja võtta seda kui enda osa - enda haiget saanud osa
Ma olen suhelnud narkomaanide, hullude ja vangidega,
olen liiga naiivne ja sinisilmne kohati
ma olen nagu laps, kes ei oska ka .....
Sõja 34. päev
ma ikka veel ei saa aru
mis sunnib meid hakkama
tapma oma vendi
kuidas muutuvad äkki
sellisteks hing ja süda
me terane aru
mitte hullunud peas
oh hoia mind ema
Presidendi käsklus
seersandi sõim
iga ülemuse võim
sõduri elu ja surma üle
ja sellest piisabki pühaks sõjaks
oh hoia mind ema
hoia mind ema
*
nii nagu tubaka suitsetajad
on aetud kohvikutest ja
kontoritest tänavale
olen minagi ajas olemiseks
otsinud endale luule jaoks ruumi
enamasti olen seal üksi
harva eksib sinna ära
mõni parm õlle jaoks
küsima rah .....
Tänavakivi paigaldaja
Juba hommikul vara pead objektil olema
kontorirott jääb voodisse lebama
pole vahet, mis ilm väljas
sõitnud tööle, ise näljas;
objektil keset kuuma või külma päeva
läbi tunde, mis nii äreva
sa marsid edasi tagasi teedel
enesetunne on nii vedel;
on kell 8 õhtul ja koju sa ei saa
su pere joob õlut kodus üksinda
veel koristad pärast tööd
ja ei tea jälle, millal sa sööd;
ja pärast kõike seda valmis oled kohtuma väikse palgaga
oh, ema, kui sa vaid näeksid, pojast on tööline sirgumas
sina oma keha koormad
kohal teised ikestavad firmad
mis füüsilise .....
elu
...On julm see elu,kui asju ajad, just selliseid,mis sul on vaja.Käin kontoris koju ja kodust kontori,vaid raiskan oma aja.Nyt istun kodus,ootan,motlen...kuhu suunda nyt sammud sean...kas kodust kontori voi vastupidi,ohhhh kes kyll vastust teab.Miks on nii raske see lihtne asi, koik paberid olemas on kuid ikka ise pean käima läbi nii monda ust ja tuba,ei tea kas saangi korda ma selle,mis selge peaks olema juba...
— Monika GröndahlJumalaga Kätu
Pune katab naha, seob lõhnava salli kaela,
Tõmbab jalga kontsaga saapa, selga mantli,
vaatab kas käekotis on raha, südame saadab,
pistab telefoni mantli tasku ning ukse avab,
auto juurde sissesõidu teel kulgeb rada,
vastas maja ees kuudis karvane koer magab,
laisalt korraks vaid silmad avab, ei miskit uut,
Näeb ikka seda sama vana, ei miskit mille pärast,
end erutada, mootor käivitub, nahast kindad,
roolil, silmab ennast peeglist, silmad on värvitud,
märkab, et huuled polegi punaseks määritud,
sisse tagurpidikäigu ja tagurdab, telefon juba põriseb,
viieks minutiks pol .....