Sõnale koob leiti 40 luuletust
Killud
Peegel peegel seina peal
ütle ütle keda sa näed
Peegel peegel seina peal
ütle ütle mida sa tead
Petlik ja tühi on naeratus sinu suul,
valu aga peidab pisaraid veel
Tormine ja heitlik kui sügistuul,
lõputu tühjus puhub sinul teel
Peegel peegel seina peal
ütle ütle mis lõnga tulevik koob
Peegel peegel seina peal
ütle ütle kuhu teele saatus toob
Nii igatsed seda mida enam ei ole
kaotuses paraliseeritud
Taas unistad kõigest vaid mida ei tule
lootuses hüpnotiseeritud
Peegel peegel seina peal
ütle ütle kuidas parandada kõike se .....
Talv
Talv see kauneid mustreid koob,
küsimata luba,
jäine külm kristalle loob,
jahedaks saab tuba.
Päikest väga harva näha,
kui, siis suure külmaga,
isegi kui pluss on täna,
homme juba külmetab.
Lumi langeb helvestena,
soojas jäise vihmana,
kevadet veel pole näha,
leppima peab külmaga.
- Tarmo Selter -
2024
Talve hakul
Valgusväravad avanevad neile
kes talve hakul on valmis
vastu võtma uusi otsuseid
püüdma uusi eesmärke
loendamata vanade päevade patte
kas joondus, "OM" ja "namaste"
on su põhiolemus
või miski, millesse põgened,
et kogeda ühinemist iseendaga,
sest kes sa oled ilma iseendata?
ma võin valida, mida kõike ma tahan
buffee on lai ja avardav
kui sa saad luua, mida iganes soovid,
mida looksid
kuulsin seda lugu, kui lehitsesin Oscar Wilde'i teoseid
nad endiselt kirjutavad, et ma olen sisukas
ja põhjalik
see ometi peab ju olema midagi minu algolemusest,
muidu nad pi .....
Igatsev jõulusoov
Sädeleval talveteel,
õndsa jõuluõhtu eel
kõnnin õhtuhämaras,
härmailu säramas.
Peatun lagendikul laugel,
mõtlen Sulle, kes Sa kaugel.
See hinges tundevõrku koob,
ja hetke mälestuseks loob.
Nii ennast ära petta võin,
et Sinuga koos sõin ja jõin,
ning küünlavalges olime
lihtsalt teineteisele.
Mul hinges ainus jõulusoov -
veel kordki olla nõnda koos.
Sest kuigi eraldi me teed
Sa siiski veel mu südames.
Seepärast tahan, et sa teaks,
kus kaugel ka nüüd viibid Sa,
Sul kauneid pühi soovin ma!
Külmakargel koduteel
neid soove kordan veel ja veel,
ku .....
Valge talv
Sahad siin ja sahad seal,
lund sajab terve ilma peal.
Kojameestel seljas rohelised kuued,
lumelabidad neil uued.
Lumest puudu nüüd ei ole,
südamel ja hingel olla on tore.
Külmapoiss ära peitnud ennast,
kasukat vaja võtta ei ole varnast.
Tihased kiiguvad nöörijupil,
rõõmu tunnevad pekitükist.
Leevikesed lendu tõusevad sirelipõõsa pealt,
lumi keerleb järgi neile sealt.
Metsarajad täis on lund,
koobastest õhkub talveund.
Kitsekestel püsti pandud söögimaja,
et talv ei saaks neid näljutada.
Tõesti rõõm on valgest lumest,
kaugele ei jää jõulude tul .....
Tunnen
Päike vaikselt öösse vajub,
sisemuses justkui tajun,
et ei mõnda päeva saa
päikest jälle näha taas.
Tuul see toomas uudiseid
vihma-, lumeküllaseid,
sügis jääkristalle loob,
lehevärve sekka koob.
Loojangutes halle piire
tekitamas kauged pilved,
nõnda oma hinges just
tunnen talve tulekut...
- Tarmo Selter -
2023
meilid
mida teed
aknas täiskuu
seda vaatan
nii minagi
Sina seal
mina siin
me vahel
täiskuust
hele silmapiir
*
nüüd sügis koob jälle
halladest võrku kuhu kinni
jääb suve hääbumise
nukker hurm
vahtrate leekimine
lillede kortsumine
nende aeglane surm
jah hingele näha
on julm nende hukku
kui veres ei tärkaks
kevade ootust puudel
helerohelisi lehti
näha poleks lootust metsas
kus kõrvu kostab käo
vali kukku iga põõsa
alt kadunud lume puhtus
Puhastus*
valged riided kui pühaduse sümbol
nagu ingel või valge tuvi
kes mu aknale lendas
silmapilguks
Vene teatri lavalaudadel
ma tunnen taas, et see, mis on,
on tõde ja kuidagi sellest välja astuda
ei saa
Mu elu läks uperkuuti
tirel ette, tirel taha,
kui ma otsisin mooduseid
korraks siit eksistensist oma jälgi maha jätmata
näha uusi radu
nagu rebane, kes kaua istunud valvel
et saaks õhtuks magusa suutäie
jäi see loom ka minus valvele
et teada saada, et sünteetika ei võrdu iialgi
linase või siidise pehmusega
kõrge vibratsiooniga
või helidega, mis jäävad planeeti .....
Kurbus hinges pärlendamas... aga see ongi elu....
uus algus, mis terendab
kuskil sosinal
ei tunne enam neid sõnu
ta rõõmust koob tuleviku lõnga
ja nukrameelsuse poetab igaviku kangastelgedele
pole vahet enam eludel või reaalsustel
saad alati uuesti alustada
isegi kui restart nupp on su enda keha ja enda mõistus
tühjendamine, vabanemine
vabaks anda
------
looda ja soovi ning armasta palju
mu kallis kindasoe karvaline kampsun
kes sa istusid mu parima sõbra seljas
istusid läbi vatilume pilvede valguses
kui programmid ja vibratsioonid tegid piirdeid
erinevate aegade vahele
-----
olles olemas
pole sa .....
Kevad on teel
Kas tunned, on täna kõik uus?
Lehepungasid tärkamas näen,
linnuparved on jällegi kodus,
veekogudelt kadumas jää.
Kas tunned Sa hinges seda kergust,
mis päikesene Sinuni toob?
Udupilvedes hommikust kargust
talv jäälilledest koob.
Kas tunned Sa südames rõõmu?
Võid aimata allikat veel.
Võttes kevadisest värskusest sõõmu,
Sa hüüatad: "Kevad on teel!"
- Tarmo Selter -
2023
universum
NASA uue teleskoobi fotosid vaadates
põleb täht
paisub ilmaruum
miks inimesel süda
on sellest kuum
millest täitub
pimedus jäine
tühjus suur
sa mullale äkki
annad suud
öösse lausud
eal hing ihkama ära hakka
teist Maad Päikest Kuud
neist veri oleks kuum
24.07.2022
Lillevaip
Kevad meile vaipa koob
õitest, mida päike loob,
sättides nii rohulibled,
mulla sisse päiksekiired,
suured õied kõrgemale,
luues sära kaugemale,
tuues välja selle ilu,
mis on peidus Sinus, minus,
kevadises päikeses,
igas hetkes väikeses.
- Tarmo Selter -
2022
Talvetunne
Igal päeval talvetunne
rohkem hinge poeb,
hommikuti rohkem külma
tähistaevas loob,
langenud on jääkristallid
kõikjale, kus ruumi,
kerkimas on lumevallid,
teki saavad puudki...
Lumehelves lumetuisus
veidi sooja toob,
kallimaga tuulevarjus,
hetk see tundeid koob.
Kui on külm, siis Sinu käsi
talle sooja annab,
ole lihtsalt, ära küsi,
aeg see tundeid kannab...
- Tarmo Selter -
Ei lõppu ei algust
Algamas uuesti, kargamas kuuled mind,
tabamas luulelist, lajatan ulmelist,
karjatan, et see maailm on paras uberik!
Tuleriit, tuleb siit, liialt tundelist,
puresin, kui munesin, juurdlesin,
mis mu suure juurde viib, mitte vimm,
fookuses peos on ritv, loovuse trikk,
mooduseks liht, riimumas, kui kirjutan,
sillutan, kõigest paar minutit minuga,
siin ilusas, elementidega kihlumas,
eeterlikus, kuues meel, kõiki vägesid..
liigutand, silma pilgutan; mõistata,
kust oma hingust saan; hirmutav,
kihutan, riimuvas, silpe viilutan,
lajatan kui miinipilduja, vabastav,
ei suuda ükski p .....
Metall pühvel
Kaugel Hiinamaal elab pühvel
metallist sarvikul nimeks Junn
2021 on uus elujärg
lauta siseneb Tširi Piri Pinn;
hiinlane sarvikut austab
veise kõrvale lipsab
teda talutöö ootab
nüüd looma lüpsab;
metalliga on lihtne
sellel vänt kõva 24/7
Tširi Piri loomaga ühtne
seda see aasta hoolitse;
haarab sugutist, see püha
see laudanaise ülesanne
särab metallist härjaliha
ja pigistab välja õnne;
valget kreemi müüakse
see hiinlaste rahvameditsiin
seal igasugust sitta süüakse
neile jobi etem, kui vaktsiin
See maailm on mu koobas
Mis mul viga on,
iga mu rida ila toob,
see ila on igalpool,
väljumas lõugadest,
käsutab mõistuse,
täpsustab kõhkluse,
tõde ei räägi võrdlused,
kui iga skeem on võrgu seest,
saata kõik põrgusse,
et puhata mõistuses,
vabana tunda lõpuks end,
lõppude lõpust leides rahulolu,
samas jorus ajand taga moodust,
leida koht kus kohtuks, kui kohkun,
ootus, suur lootus, kärn konn krooksub,
ootab oma printsessi, imesid tehti,
su elu õpetliku huumori killu sisse veeti,
pentsik, jah vahest ka meeldiv, teel hing,
otsimas unustust pakkuvat keerist,
seismas kus teerist, ehk .....