Sõnale koogis leiti 46 luuletust
Kodutee
Põldude tühjusesse istutatud talu.
Lumi mahlana plärtsatab maakoore kõhtu.
Tuima näoilme varjus vilgatab inimviirastuse tühjus.
Kibedalt teritab ninas suitsu jõhkrus.
Vettinud lõhkised kirstad kilomeetreid on kandu lõhkunud.
Kott raamatutega pressitud räbaldunud palitu varju.
Näljast kurnatud auku vajunud ilme.
Koerte haukumine äratab väravas sügavast unest.
Esikus saapaid kiskudes
Kuulen ema hääli köögis armastuse lihtsusest
Puud pliidil tugevast tuulest praksumas
Trummised kulbi löögid ja kapsasupi lõhnad tungivad meelde
Väikse jõnglase sünna
Ma ärkan vara
Ja hommik käes
Kuid teesklen und
Kōigest väest
Köögist tunda koogi lōhna
Nina kinni kiirelt surun
Vajun kärmelt unepōhna
Ja tunnen, end kui lebaks murul
Nüüd perekond on voodi ees
Ma teesklen und ikka veel
Ma olen täna uhke mees
Ja suust mul ripneb välja keel
kui jääd armastusest haigeks
tsüklist „Poisiiga“
tilkades seisavad
rõdul käsipuud
külm vihm äratab
mind nuukseiks
veri ehmub teades
enam eales
Sind pole mu juures
milleks ärgata minna siis
veel päeva uude
*
Tänavalatern ja vana maja
öö otsa kiiguvad
tapeedil lehitud oksad
tilgub köögis kraanikauss
eestoas kell lõi juba kuus
nüüd ma tean
täna jälle Sa enam ei tule
ei ilmsi ei unes
See ikka luksus, kui soe vesi majas
Kellel on boiler olemas
nii köögis ja pesuruumis
tähtis verstapost teemas
kui talv on valmis;
ma ei kujutaks ette
kuskohas sooja saada
mõnikord kastan end vette
sest vaja end puhastada;
või siis lükkan kraani lahti
ja pean nõusid pesema
kasutan selles temp. tihti
muidu pean halisema;
et mul kätel nahk katki
ja kopsud haiged jahedusest
need ei teki mittemillestki
vaid, kui puudu talvel soojusest;
saab küll ahju kütta
kuid elada veeta on risk
seda kaevust saab ka võtta
aga keetmine on ajaraisk;
iga kord, kui hoobi keerad
ja kõrget kraadi voolab
pole v .....
Jõulud
Ootasin ma jõuluvana,
ukse juures piilusin,
kas ehk sõitmas näen nüüd täna
Jõuluvana saanigi.
Piilun tund ja piilun kaks,
vaikus võtnud maad,
ema köögis askeldab,
süüa varsti saab.
Vaatan kella, varsti aeg
on kingitusi saada,
tasutud saab aasta vaev
tubli laps nüüd olla.
Järsku kuulen, ei tea kust
Jõuluvana koputust,
ei see ole teispool ust,
vaid hoopis seal, kus särab kuusk.
Luuleridu kiirelt kordan,
ei häbisse saa jääda,
jõuluaega nõnda ootan,
ei läe´ lööma käega.
Luuletused ette loetud,
kinke hoogsalt avan,
kingikotid ritta laotud .....
Politseikroonika
Jooksev Meeter on tõsine
reportaažil Võsapetsiga võrreldes
aga mikrofon käes karvane
tolmune ja ei tööta korterisse astudes;
eelmise nädala õnnetus ikka veel
mis nagu Pinjata ootab tagumist
aga see pole telesaate ees teel
ja kuulda köögis jorramist;
panges võtab ruumi käsi
kirjas mustalt "SLAVA"
see teret surumas ei väsi
miks eraldi omanikust, vastust ei ava;
Tarmol uhked vuntsid ees
1 päev sünnipäeval olnud
temalgi pohmajoogid sees
dirigent pudeli põhjast käinud;
RAM4 tätokas tal olemas
häbi tundma ei pea
käinud Vor ju laulmas
aga kes SLAVA Bo .....
10 000 kulgemist
hilinenult märkad
kümme tuhat kulgemist
korraga on taeva all
olgu päev päikest täis
talvel madal hiirehall
kõik asjad on olemises
leidnud omale koha
kellanupp maja välisuksel
käokell köögis
puuriit räästa all
suve lõpus õitsema
hakkav astrite peenar
saun pisut majast eemal
mis siis hetk kulgemises
võib minna katki
lasta ei taha ajast lahti
ka siis kui enam
sa ellu pole armund
on igavene tema kulg
taeva all päikese
põlemisest valguse
pillav tulv
minu maihommik
kordi unetuna vaadanud olen
kuidas öö asemel
taeva alune täitub valgusest
kaob toastki hämarus
asjad saavad tagasi oma
piirjooned tähenduse
köögis nuga on jälle nuga
lusikas lusikas hommikupudru
jaoks pliidile tõstetakse veega pott
siis lisatakse klaasitäis helbeid
tilk piima näputäis soola
ööst vabana hommik hakkabki
päeva uuesti algul nirena voolama
minagi oma elul alla lastud purjed
jälle tõmban pingule lipu tõstan
masti siis lähen dekile lõug habemes
päikest ja kohvi rõõmsana jooma
Mõtteid....
hindasin üle
ma võin olla pöörane
meie suguvõsa meesliin läheb edasi
kraadi võrra targemalt
samal ajal kui mina põimin sellesse
ulmeliselt pehme naiselikkuse
võin elada, olla kus tahan
homme istuda Dubai tänavatel kui vaja
või joonistada kõrbes liivale
"Väike Printsi" miraaže
Ma ei pea enam muretsema,
mis saab selles sugupuust edasi
mul on uuringud tehtud,
mul tuleb ainult vastu võtta
"Alkeemik" läheb teele ise
mina olen see, kes aeg ajalt ennast meelde tuletab
kas Veronika otsustas surra
või miks ta ümber mõtles
ma ei mäleta,
ma lugesin tookord ne .....
Luul
Kas said mu kirja kätte
panin selle kollase maja
helesinisesse postkasti
midagi erilist sinna kirja ei pannud,
ainult et ootan meie kohtumist
kas päriselus või lennukis
kas Pariisis, alpides või tundras
Kõik vabad võimalikud variandid
Autovõtmed on kirjutuslaua sahtlis
minu mustandite all
helesinine kabriolett ootab garaažis
pead tolmust veidi puhastama
ei jõudnud
läksin päevalilli otsima
meie saksa lamba koerast sõber
ootab aias kiigu juures
puhkab, võtab päikest
värske kohv koos kaerapiimaga
ootab köögis
et teda valmistataks
õhtul tuleb terve pe .....
Peidan valu 8
Käin jälle arutult ringi kodus
tahannlahti saada hingevaevast
rõõm uuesti minus kadus
ja vaatan taevast;
naine, temp. 43 C
tervis tal on hukas
ainus ilus asi on see
et me pere rikas;
on tunda praeliha hõngu
köögis pannil ja ahjus
naise nina läheb õngu
toidu aroom nii magus;
naine ülirõõmus
et ma kokkan taas
aga ta vaevalt aimus
miks mu pilk on maas;
mil mind kutsub, ise naerul
samas ma peidan valu
olen hullumas veerul
sest me tõde ära ei talu;
ütlen: "meie toiduga paras draama
nida jagan meie külalistele
need lihapirukad ei tehta niisama
v .....
Valikute küsimus
Sumedad suvehommikud meenutavad mulle ärkamisi
vanaema korteris
vanaema-vanaisa voodis
eraldatuna, kui ärkasin seal "valgete rooside" peale ülesse
ja ema askeldas juba köögis
Ei tea, mis tunne on oma vanemaid matta,
oma õde matta
ja seejärel ka pärandusest ilma jääda sugulaste valede valikute tõttu
Aga see kullasärane hetk on mul mälupildis, mälupangas ja seda minult keegi ära kustutada ei saa
Vanaema juures olid alati pastapliiatsid,
laste pliiatseid seal polnud
ju ma midagi punase söögilaua taga kritseldasin:
maju ja autosid, neid oskasin kõige par .....
oo, too aeg, kui ollakse 14-15 , lisasin juurde
Hommikul
päike sulalumi
loik lahtiste äärtega
aurab mingi häbi on
lume ees ja tõsta ei julge
silmi kas tõesti täna
mööda must läheb
armsam ärganud
enda eest peitma pean
seda mis tärganud
*
veebruar sula
vaikusest pimedas
tulevad pisarad
et keegi su huuli
suudelnud pole
kui avanesid nad
*
Minule
vastu Su selga nii seista
mändide all ehas
nägu kleidis
teel sipelgad ja okkad
viimses valguses
tundes keha tugenevat liibumist
vastu Su juuste musta läiget
õla kumerust ja kaela
temas ärgand soovi petta ennast
aeg peatus jäi sei .....
millestki muust
Natüürmort köögi seinal
Õhtu valgus sibulatel,
köögis, seinal.
Sadu aastaid nii on olnud.
Ei lõppu, ei algust
tekkinud rahul,
ämblikuvõrgul,
päiksekiirtel õhus tolmul.
*
me oleme tapnud
ojasid jõgesid järvi
mõrvanud meresid
ookeanide surmaga
lakkame ka ise olemast
muutume elutuks kiviseks
Marsiks
mille kohal miljardeid aastaid
üksnes päikese tõus ja loojang
kõrbete liivatormid