Sõnale koos leiti 871 luuletust
Zwarte Piet
Mis viga sul nägu määrida
jah, kui must, näita ust
miks on vaja traditisoonist pärida
mõnel jookseb seepärast kust;
hollandlaste püha koos abivalmi
haldjaga, mis läbi korstna ronib
temast ikka kirjutada salmi
ei tee paha ja pühi ehib;
aga vat, neegritele ei meeldi
et neid "mõnitatakse"
isegi Hollandi riigikohtus vaieldi
et neegerorje halvustatakse;
sest Euroopas Holland
see, mis essana pigisi tassis üle mere
ja sellest jutust mul villand
ajab keema sita ja vere;
tänapäeval on kõik solvav
ärgu elagu siis Euroopas
tõmmude soig on mulla painav
et asi po .....
Sirel
Vana laguneva maja juures korjab noor tütarlaps sireleid,
pool sajandit tagasi siin samas aias visati üheskoos tireleid.
Pehkinud puidu ja mõranenud klaasidega maja kunagist hiilgust meenutamas vaid sirelipõõsas nii suur,
selle põõsa taga on ajalukku vajunud kunagine uhke kuur.
Minu ema ema sai vaadata, kuidas ei kusagilt hakkas hiilgus tekkima,
minu ema sai vaadata, kuidas hiilguse sambad särasid, kuid vaikselt hakkasid pehkima.
Mina vaatan vana lagunevat maja ja viimast kunagise hiilguse sümbolit-sirelit,
minu tütar, kui peaks ta tahtma mulle tulla, saab eikusagil, kaaslasek .....
Jõulud jõudvad
Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.
Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.
Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.
Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.
Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.
Oota, kallis, oo .....
kuu kahvatus kumas
mets raagus
lumine külatee
millal see valge väli
ükskord üles sulab
suus küsima hakkas keel
lõo kõrgel lõõrini
lumega ole nüüd koos
silitab põske
lohutab tasa meel
*
maadligi hall taevas
varesekarva talv
kevad tuhude vaevas
veel niipea kinni
hoia maa kaelast
*
Ilves pühib Läti tolmu käpa alt
Kas siis 8 (aastat) on õnnetu number
et järgmine paar rohkem koos pole?
Misiganes peidab see kamber
mida kaslase peast välja ei tule?;
ja miks, kohal puudu põhjus
"oma teed mõlemad lähevad"
ehkki Toomas meediale näugus
et kiluvargad arengus tagasi suubuvad;
Lätis 5300 töölist maksuametis
ja see pidi kaootiline olema
kui Toomas Ievale käpaga andis
siis nüüd intervjuus see taas tulema;
ise prillidega onku abiellus
ihates NATOga end siduda
enesekeskne tegu enda elus
kusagile kõrgemale vaja asuda;
tuleb kodumaa pessa tagasi Ilves
kes pühib Läti tolmu käpa .....
kaldapajusid järve ääres vaadates
äkitselt tunned
aeg muutub siin
üksnes
vaid kevade ootuseks
põõsastele koos
kuivanud pillirooga
tuisus seismiseks
lumega rääkimiseks
ööga hommikuni
vaikimiseks
üks hääl sus kuni lausub
mine ära enne kui algab
päris pime sina oled siin
vaid külaliseks keegi sult ei
küsi isegi su nime
mine ära koju
Parimad jõulud
Jõuludeks ei soovi ma
kingitusi kuhjaga.
maiustuste mägesid,
limonaadijõgesid.
Soovin hubast küünlavalgust,
kuuselõhna, talvekargust,
metsas vaikust kuulata,
paksus lumes sumbata.
Kodus koos me teki sees,
laual aurav jõulutee.
Nõnda üles sulame
vahvast metsaseiklusest.
Kuuse ümber naerame,
laulame ja tantsime.
Õhtul filmi vaatame,
lauamänge mängime,
puslet kokku pusime..
Alles hiljem taipame -
just nõnda meile jäädvustub
kaunim jõulumälestus.
Igatsev jõulusoov
Sädeleval talveteel,
õndsa jõuluõhtu eel
kõnnin õhtuhämaras,
härmailu säramas.
Peatun lagendikul laugel,
mõtlen Sulle, kes Sa kaugel.
See hinges tundevõrku koob,
ja hetke mälestuseks loob.
Nii ennast ära petta võin,
et Sinuga koos sõin ja jõin,
ning küünlavalges olime
lihtsalt teineteisele.
Mul hinges ainus jõulusoov -
veel kordki olla nõnda koos.
Sest kuigi eraldi me teed
Sa siiski veel mu südames.
Seepärast tahan, et sa teaks,
kus kaugel ka nüüd viibid Sa,
Sul kauneid pühi soovin ma!
Külmakargel koduteel
neid soove kordan veel ja veel,
ku .....
Päkapikud on rõõmuga täidetud
Väiksel päkapikul suured rõõmud
jagada neid lastega.
Jõuluajal koos olla
nii suure, kui ka väiksega.
Üksiolemise tunnet
ei taha päkapikk jagada.
See päkapikul võõras tunne,
päkapiku rõõm on otsata.
Päkapikul on sära silmis,
suu alati naeratav.
Päkapikk tuleb unes ja ilmsi,
ilmub välja kaunil jõuluaal.
"Symphony of Souls."
"Symphony of Souls," kus helinad kohtuvad,
Iga noot jutustab, kuidas armastus loob.
Hingede sümfoonia, sügav ja lai,
Elu rännakul me koos sellel teel.
Noodid tantsivad, kõrvu paitavad õrnalt,
Südamete keel, mis kõlab igavesti järjest.
Symphony of Souls, igas helis peitub lugu,
Armastuse meloodia, mis kõigile kuulub.
Jõuluaeg
Jõuluaeg pakub meile aega
olla lähedastega koos,
võtta Jõulutunnelist kaasa
üks täide läinud õnnesoov.
Jõuluaeg lahke on,
rändab mööda ilma,
imearmas jõuluaeg
jääb kõikidele silma.
Jõuluag hinge poeb,
annab hingel sooja,
õrnu tundeid südamel toob
ja kaunist meeleolu loob.
Jõuluaeg, jõuluaeg,
armastust tood iga päev.
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.