Sõnale koot leiti 47 luuletust
Mulgi vägilane Koort
Setudel jumalaks Peko
Ja inglastel Robin Hood
Kuid mulkel hoopis vägemad lood
Kes võitleb siis kui kurjus maal
Kes õigust teeb kui võltsib kaal
Kes käendab talule kui laenu vaja
Kes ehitab sotsiaalmaja
Kes kannab Mulgimaa eest hoolt
See on vägilane - me oma Koort
Ehkki mitte ealeski Koorti nähtud pole
Räägib rahvas ikkagi jõudu tal mis kole
Kui ta korra piiksatab on setudega jokk
Ja tervel Võrumaal töllakil on mokk
Kui ta päeval magades veidikene norskab
Koorti vaikne unekaja Linnuteele kostab
Kui ta õues ringutab, Lätimaale näha
Valmiera linnapea käib upakile .....
Jonnakas Putin
Tugev nagu kivi, Putin seisab kindlalt, jonniv pilk, mis mõistatusi mähkleb sihikindlalt. Sõnad kõlavad tema huulilt kui pronks, nagu öeldud loosungi kandvad monoklid.
Putin, nagu kaval šahh, liigub malelauas, valitseb käigud, kus võimu hoiab ta paigas. Jonniv jõud, mis tõuseb Vene maa peal, riigijuhi tarmukas samm, nagu marssalite saatel.
Ent kui päikeseloojang värvib taeva roosaks, jääb küsimus, kui puutumatu on riigipea loos. Jonniv Putin, ajaloo keerdkäikudes kootud, kas tugevus või varjud tema ümber on seotud?
Suletud uksed
rohkem kui kümme aastat tagasi käisin
kesklinna kirku ukse taga
hingevalust lootes,
et uks on avatud
ei saanud ma sinna müüride vahele
minna andestust paluma ja pisaraid poetama
hiljem sain teada, et uks on lahti,
aga segaduses olin valinud vale ukse,
mis oligi kinnine
nii on eluski,
iga uks ei avane
ja see õpetab asju teisiti võtma
ja kristallipoodides oma taskuid
kristallidega üle valama
kui valgustervenduse kursuselt tulin
särasin oma Jaspisiega
imestan, et teised võtsid mind nii nagu olin,
kui rääkisin nende jaoks arusaamatus keeles
ja nüüd nõuta .....
Heroiin
On möödunud pikad aastad
kui Ta elust kadunud
tühjus, miks sa meid laastad
saatus ära kõiki kasutanud;
me otsisime ja üksteist leidsime
kergelt tuli, aga kergelt läks melu
elu pole sama, kui lahkusime
isegi mehe süda pole lelu;
pole pisarad garanteerinud
rohelist pinda kellegi all
mida lõbu asendus teinud
on nähtamatu, aga alistamata vall;
nüüd mööda valget joont
minnes alla eikuhugile
ja torkab varras veresoont
et dopamiini anda tungile;
see manipuleeriv poeesia
aeglaselt sööb nüüd seest välja
mis pidi olema uus graatsia
peab seiskuma, enne kui .....
Meie hetkene ühiskonna pilt minu silmavaate kaudu
happeline elu soodustab happelist keha
toetudes Dr Riina Raudsiku teooriatele
ning elupõlisele praktikale
meie kõige vingem kiire elu narkootikum
on kofeiin ja kui arvatakse, et see ei ole
narkootikum siis lugege "Why we sleep"
ja proovige elada ilma rohelise tee või kohvita
linnavurled ütlevad, et ei, sellises ühiskonnas
sellise töökoormuse all hetkel
pole see absoluutselt võimalik
jah, maamajas ahju küttes ja lõunauinakuid tehes
miks mitte
kusjuures peaksime püüdlema aluselise elu poole
see hoiab ära haigused
see hoiab keha tervena
meil on küll meditsiin arenen .....
Kevadine ilu
Sinililledest kootud vaibal
näen ülaseid mustrina seal,
märtsikellukeste noodireal aina
kuulen linde taas puuokste peal.
Värske rohelus kustutab ära
sügise kurvema pale,
mis lume alt sulamas täna,
elu võitjana kõikjale tuleb.
Raagus okstele tekkimas pungad,
rohtumas mullased teed,
laskem kevadel rahus nüüd tulla,
leida rada meie hinge nüüd veel.
- Tarmo Selter -
2023
Vastlakuklid
Oi, mis maitsvad vastkakuklid,
vastlapäev on tulekul!
Tali, mis sa enam passid,
lumigi on minekul.
Vastkapäeval lusti, sära,
kelgusõidud teeme ära,
pikka liugu laseme,
saavutame uue taseme.
Vanarahva kombekohaselt
hernesuppi keedame,
oaleemekest maitseme,
seakooti närime,
lakapealsel hullame.
Võtame sest päevast palju,
teeme rohkelt rahvanalju,
kaotame piirid endi seest,
võtame ja naudime hetki vastlatest.
Hommikul
igal hommikul
krapsad tikku
vett kallad potti
keetma hakkad
perele putru
unised lapsed Sina
seni paned riidesse
neil pead silud kiiresti
siis äkki maja on
nukker ja tühi
nagu pärast küünaldes
säranuid pühi
*
hall madal taevas
tuhkjas lumi jalge all
võta kinni mu kaelast
ära taluda meil tuleb
seegi otsatu talv
käes Sinu kootud kindad
kaela ümber Sinu pandud
sall
Onu Väino Mardipäev
Rikas ja vilunud nagu kaval Ants
on onu Väino alati kodus
aga täna õues suur tants
mistõttu rahu seinte vahel kadus;
kuna Väino on TÜ professor kes ka veel oma narkootikume testib
on oma enda töö indikaator
nüüd kuulis hääli ja välja passib;
nagu kodukäia "tot - tot - tot" käib
ees grimassid ja lontkõrvad peas
need pole inimesed nagu näib
vaid zombid ja mutandid linnatänava seas;
intensiivselt minutid mööduvad
ent kollid messivad vale professoriga
kes haarab tulirelvad
oma enda disainiga;
hiilis ringiga uulitsale
kuuleb karjumas akna ees
"martii- .....
Kõne
Pärani lahti tegin unised silmad, ootuselootus mind äratas täna.
Täna ma kammin, täna ma jämmin.
Vererõhk tõuseb ja
langeb.
Kannatus katkeb ja juba ma sättin.
Otsin välja numbri, helistan talle, loodan et temagi ärkvel. Kutsub kõne, kutsub, kõne peal.
Bingo barõõga on kodus.
Varsti ma lendan, varsti ma lendan.
The Queen Is Dead
Oh, vii mind tagasi kalli vana Blighty juurde
Pange mind rongile Londoni linna
Vii mind kuhugi
Viska mind kuhugi
Liverpooli, Leedsi või Birminghami
Aga ma ei hooli
Ma tahaks näha -
Ma ei õnnista neid
(Hüvasti) Selle maa kõledatele soodele
Vibulaskjate vahele nagu metssiga
Tema Madalus, pea troppis
Mul on tõesti kahju, aga see kõlab imelise asjana
Ma ütlen: "Charles, kas sa ei ihalda kunagi
Ilmuda Daily Mail'i esilehel,
kandes oma ema pulmaloori?"
(Oi oh oh oi)
Ja nii ma kontrollisin kõiki salvestatud ajaloolisi fakte
Ja ma olin šokeeritud, kui selle leidsin
Nag .....
Igatsuse mõtted
Ämblikul on niidikera
väikse punnis kõhu all
Niidikerast punub võrgu
kiirelt ja nii osavalt
Mäletan,kui mu vanaisa
kalavõrku punus nii
See kaua aega võttis temalt
päeva, vahel teisegi
Ämblikuniidist võrk on habras
kiigub puulehe peal
Putukas,kui lendab sinna,
jalgupidi kinni seal
Nöörist punutud võrk on tugev
vanaisa ramm on sees
Kalake, kui võrku tuleb,
sipleb võrgus elu eest
Toidulauaks ämblikul
ta enda kootud võrk
Vanaisa toidulauda
katab kala hõrk
Mõtisklusi talvest
Ei ole iial tundnud tuult,
mis nii mahedalt paitab
Jaanuari kuul!
Teedel jääklaas sillerdab
aeglasemalt nüüd sammegi sean
Rebin kaelast kootud salli
peidan käpikud taskusse
pähe jätan sooja paela,
mille kallim kinkis minule
Alles olid puud kõik härmas
paukus vali pakane
Päike taevast vaatas alla
Suure valge kuu sarnane
Nii sarnased on ilma tujud
inimestega-
Iial ei või ette teada,
mil hakkab mässama
Bemmi - Kristjan
Sa oled tuntuim liiklushuligaan
sa oled Eesti sõiduteede kloun
sa oled pedaalitallamise gurmaan
ja nahaalsus on su tüliõun;
alates 2009 on sinuga tsirkus
muudkui käinud kohtu vahel
su kiilakasse pähe ei mahu tarkus
tea, et igaühel on oma Mihklipäev
sest surma eest keegi ei kihuta
juhul, kui tuleb ta sulle vastu
Filipiinidel nüüd leiti sind eluta
enam sa masinale ei astu;
narkots ja muu lobi viis hinge
kopsud lolle ei teeni
lapsed, ärge selliselt liiklust õppige
hea, et sa surid, igavene peni
Mis tunne on armastus?
Ühel päeval kohtad sa kedagi.
Kedagi, kes näeb sinu universumit
Mis on sinu luudesse kootud.
Teie silmad kohtuvad
Ja teie silmis tärkab galaktikaline säde.
Sa tunned oma nahal kananahka.
Sa oled ja ei ole ja oled seal.
See on see tunne.
See on see milline peaks olema armastuse tunne!
PUNASED LILLED
Kui looduse ehedus luitub ja vindub, sügissadudes taevas ja maa. meil lehtima hakkavad linnad ja asulad.
Novembrikuu seitsmendal päeval puhkeb punane õis igal hoonel. Novembrikuu seitsmendal päeval igas pihus on punane lill.
Seisis nurga peal sünge mees ja ütles, et see pole see ...
et need kalingurkangad saand kiirguse värvali kateldes, neil heroiliste aastate verd pole piiskagi küljes — ja rahvas kroonupühalik-rahulik-rõõmsalt möödub ajaloost, ausammastest ja tribüünidest, igapäevased kõned keelel.
Tule välja, päike, too selgust! üle fassaadide, üle pärga .....
KULLIMÄNG
Nipp-napp-null, sina oled selles mängus kulli
Koots-koots! käib õues kükakull, toas värsile pean jahti, ja akna all üks musirull mind piilub salamahti.
Oi rõõmsaid ninanibusid ja küünarnukke kriime! Kull taga ajab tibusid koots-koots! ja mina riime.
Käed õieli ja kuklas pea, ees rõkkav kanakari. Viuh I korraks üle värsirea lõi tiivuline vari.
Meel süttib, süda trallitab, silm jälgib laste lulli, sulg poognal kukerpallitab, koots-koots! kui mängiks kulli.
See kerglane näib mõnele või maitsele ei vasta, üks tädi trepil tõreleb, et vaja kapsaid kasta.
.....
