Sõnale kukkuma leiti 25 luuletust
Ingel
.Nad ütlesid, et tunneli lõpus on valgus / Arvasid, et see on uue algus
..Et paremaks läheb kõik / Läbi on see kole lõik
..Kui oled kui ingel
....Murtud tiibadega
.....Kui langed kiiresti
......Põlend sulgedega
.......Ei näe su silmad valgust / Pole sulle mõeldud uut algust
.......Vaid halvemaks saab minna kõik / Kohe ajalukku kirjutatakse kurb lõik
......Siis agooniat tervitad
.....Endas kõik sillad põletad
....Siis jätad hüvasti
...Kõik põletad
..Pimedast nii sügavast leiad end / Mõistad, et see lõpu algus
.Et lõppeks ometi see kõik / Soovid vaid
******** .....
Kägu "kuk-ku"
Kägu kukub kuusikus,
kaasiku ja tammikus.
Käo kukkumise kaja
kõrvus mul on kogu aja.
"kuk-ku", "kuk-ku"...
Mets on hingel püha,
seal olla hea,
kui rahu ja vaikust tahad.
Kevad kutsub metsateele
ilu nautima,
tasast metsamühinat kuulama-
Mets alles jääb ja kägugi
"kuk-ku", "kuk-ku" kukkuma.
ammune tänuvõlg
aastatega kallimaks
saab üha mu Õpetaja
põlvili koduküla altari ees
kaela pandud rist
eesvanemate kombel
mis hoiab mind
halva silma
kõige kurja eest ilmas
nii ööl kui päeval
minuga käib kaasas
mu Õpetaja rahus meel
kukkumast hoiab mind
ta sõnade puhas
isalik palves leek
Jääjooga
Spordivaim on põues
ja, kui on tasuta jooga
kuid lisa see, mis toimub õues
püänte täis selle looga;
jalg pole rooli taga raske
asi sellest, mida teinud sula
on alati ka veri värske
pärast õnnetust, see pole mula
haiglates on hüppeliselt kasvanud
arv kukkumistest jääl
aga kes see loll hüpet teinud
õues libedusega sääl;
paneks jah uisud jalga
ainult siis pole hullu
ega ka vastlakuu hästi alga
6x rohkem ohvreid, kui mullu;
aga mulle meeldib sport
saab teha venitust ja joogat
nii vanat, kui noort
ja ka kodulooma mõningat;
kui kukud ja kannatad valu
j .....
Kuu valguses
Sumedas suveöös
kukkumas on kägu,
kuu peegelduses vaatan Sinu nägu,
silmist leian ammu tehtud vigu,
huultelt otsin armusõnu.
Kuu peegelduses varju ei jää miskit,
valgus kumab tunnetel
südame peal,
kajana käo kukkumist kuuleb,
aastad jooksevad kõik reast.
Eddie Cochran - Twenty Flight Rock
Oh jah, mul on tüdruk, kellel on plaadimängija
Kui tegemist on rokkimisega, on ta kuninganna
Armastame laupäevaõhtuti tantsida
Üksi saan temast kõvasti kinni hoida
Kuid ta elab kahekümnendal korrusel üleval linnas
Lift on rikkis
Seega kõndisin ühe, kahe korruse, kolme korruse, nelja korruse
Viie, kuue, seitsmenda korruse, kaheksanda korruse veel
Kaheteistkümnendal korrusel hakkan kohmetuma
Viieteistkümnendal korrusel olen valmis kukkuma
Jõuan üles, olen liiga väsinud, et rokkida
Kui ta helistas mulle telefonitsi
Ütles: "Tule siia, kallis, olen täiesti üksinda" .....
Demokraatia
Valimistulemused oli fiasko
4 a. ei saa olema disko
sest ei tea, kui kindlad on need käed
kui hinnad tõusevad nagu näed;
ja demokraatia oli see
kui häkker seadusest välja ei tee
nagu Putin, ta ka ülekaalukalt võitis
oravate punt end troonile tõstis;
nagu 2019 aasta, sama olukord
jääb eesotsa käbivalitsejate hord
nii pika arvuga, et ei usu
et ülelugemine pidanud ausat tõusu;
keskööni telerit ma vaatasin
siis lõpuks ära tüdinesin
parem töönädalale keskenduda
minna magama, reageerida ei suuda;
jõudu ja sitkust, kes vaidlustavad
uurida poolehoidu taha .....
Simple Minds - Alive and Kicking
Sa kasvatad minus iha, viid mind üles
Ja nagu kõige magusamat tassikest, jagan sinuga
Sa viid mind üles, ära kunagi peatu, ma olen siin sinuga
Nüüd, see on kõik või mitte midagi
Sest sa ütlesid, et järgid seda lõpuni
Sina järgne mulle ja mina-mina-ma järgnen sulle
Mida sa teed, kui asjad lähevad valesti?
Mida sa teed, kui see kõik laguneb?
Mida sa teed, kui armastus maha põleb?
Mida sa teed, kui leegid üles tõusevad?
Kes tuleb ja pöörab mõõna?
Mida on vaja, et unistus ellu jääks?
Kellel on puudutust, et seda tormi vaigistada?
Kes sind päästab?
Elus j .....
Leian end toolil tukkumas
Kuskil kaugel kuulda on
koolikella kaja.
Ta nagu tilisev kelluke
varakevadisel ajal.
Kirjud lehedki juba
langevad teel.
Varsti jalg tatsub
uuel kooliteel.
Linnudki sädistavad
täies hoos
ja mõnus tuuleiil puhub
lõunakaare poolt.
Paljudele uus on rännutee
kurvalt võib mõnele lõppeda see.
Vahest nii karm on
eluke.
Rukkipõld kui meri lainetab
eemal kajakas kisendab.
Üks laevuke on rannast lahkumas
valges purjes seal valendab.
Üksik majakas silma pilgutab
laevukest ta teel valgustab.
Päike on silmapiiri taha kukkumas.
Leian end kamina ees
tukkumas.
Kottnägu
Paks inimene elab läbi suu
palju sööb ja palju räägib
ta pekises kottis kehas pole muu
kui põhjatu alus, kus hais välja tungib;
ütled, et ei tea miks selg haige
ja tõustes käib pea ringi
omada diabeeti pole ebaõige
seda su keha sulle ei kingi;
mul kahju maapinnast
kui sa pidanud ümber kukkuma
kuidas ei näe ennast
kui looma, kes elusalt mädanema;
ole vähemalt vait
su tüütu jutt sind ei toida
tõmba loomaaeda siit
sest mõtlen paksust eemal hoida;
sa pole toidu püramiidi keiser
miks küll mõtled oma keelega?
küll on paks inimene nii veider
kaevad o .....
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Jõulud noh
Mulle väga meeldib just see,
kui näen aknast inimesi kukkumas jäisel teel.
Inimesi ruttamas ja paanitsemas: “Kui jõuaks leida ühe kingi veel!”
Mis siis joosta, ära on ju jäätunud veed.
Koolis kõik koridorides kordavad salme.
Miks siis nii? Niigi peame õppima valme.
Ütle, kui hulluks minema siis pead,
et luuletusse ei tuleks sul vead?
Siis lõpuks tulebki see õhtu,
terve laua kraba, pista kõhtu!
Naerdes ja rääkides pea valutama hakkab.
Lähen kööki, võtan teed, loodan, et see lakkab.
Aitab, vat nüüd tahaksin olla üksi -
võtan telefoni, mille pistan .....
Kui sa vaid mõistaks..
Kasvasime koos, eraldi välja teiseltpoolt, vanaks jääb iga noot,
ja süüd endalt ei veereta seekord, kuid äkki paraneb miskit ükskord,
kannan selle eest hoolt, annan endast parima, enne kui mõni holmes
mind jälle narrimas, et ma "halamas" vaid pajatan valust,
see mu inspiratsioon, mis iial ei kadund, ma laulu kandnud,
kuniks kõigest maisest lahti lasnud, isegi kui laastun,
mulle leiba taevas pakkus, sellepärast igavene austus,
igavene truudus igavene lahkus, küsi ja saad ausalt vastust,
kuigi teid ei huvita, pole isegi süüdi kuigi vabandan,
vastikud ja kavalad, .....
Ei tohi!
Ei tohi kerglaseks keerata hetke,
mis silmisse pisarad tõid,
kaotuse valule peale
määrida mahedat võid.
Ei tohi sõmeraks sõeluda sõnu,
mis valule viitasid teel,
tunda kahjudest parastusmõnu,
mida andnuks lappida veel.
Ei tohi naljakaks narrida sisu
põhjavees peitunud rajal,
kitsamaks kaevata kaevu,
rüübet kui lootusel vaja.
Ei tohi tillemaks tippida mõtet
õhust saadetud sõnumi kaudu,
tantsides veerelda lõbuks
kõikuvaid põrandalaudu,
mis siiski hoiavad kukkumast otse
näoti rinnuli maha...
Ei tohi, ei tohi, ei tohi!
Isegi kui ei taha.
/Mari*Uri/ .....
Sammalriim
On tööpäeva lõpp,
kuid kui öelda tõtt,
on see nii lõpmatu,
leban sofal õhtuni.
Rahustan närve,
näen erksaid värve.
Pilvel pehmel hõljun,
masenduse nii tõrjun.
Sinu biit nii mõnus,
ümberringi õdus.
Avastasin su meloodia,
kui Darwini teooria.
Mu kõrvadele kui loodud,
selle vaibist ma joobun.
Püüdsid kinni mu sa,
kui olin kukkumas.
Ei leia reaalseid sõnu,
seletamaks seda mõnu.
Kuulates ja mõistes,
aru saades kõigest.
Sulle tänud saadan,
saadan kiituse kaasa.
Väärt loomet jagad,
mida hing vajab.