Sõnale kuld leiti 492 luuletust
Minu kuld
Kus on minu rahapuu,
mille otsas kakaduu
ajab mulle kägusid
ja muneb unenägusid?
Mul on ainult raha-auk,
mille kaevas panga-mauk.
Sinna sisse astud tihti,
kui ei märka oksakihti…
Aga minu kullaliiv
on hoopis iga ajaviiv!
Looja loodud siia ilma.
Valgub südamesse, silma.
/Mari*Uri/
Päikese kuld
Päike kuldas metsad üle,
puistas kulda lehtedele,
hiline kuldnokk,kes siia veel jäi,
kuldse nokaotsa endale sai.
Võililledki nurusid oma osa
ja said päikesekullase pai,
põldudel rukkipead õõtsusid tuules,
nemadki varsti on kuldses kuues,
kalake,kes veesängis sulpsu lõi,
oli tavaline kala,ühe sooviga,
kuldset kleiti oli talle vaja-soovidega.
Taevakaar sai endale vikerkaare kuldse,tahtis ainult erineda teistest-värvidega,
kuldne kuu ja kuldsed tähed,
tahtsid valgustada ööd,
päike laskus pilve taha,
kuldse naeratusega suul.
Mõeldes Sulle
Armastan Su silmi ja armastan Su suud,
koos tähistaevast vaadata ja imetleda kuud.
Veel armastan Su kõrvu ja armastan Su nina,
saan rahulikult magada, kui kõrval magad Sina.
Sa alati tood päikese, mis-sest, et ilm on hall,
Su käed mu kaela ümber on paremad kui sall.
Mul terve kere suriseb, kui annad mulle suud
ja sosistades kõrva mul lausud “vaata kuud”.
Tea, et Sa oled kallim kui kogu ilma kuld,
mind lahutada Sinust võib ainult viimne muld.
(Euroopa) Põder sai kullast sarved
Põhjanaaber naeratab
ees kullast hambad olümpialt
aga jälle vaenlast ületab
see rivaal Ameerika mandrilt;
nüüd Soomlasel kullast sarved
võites vahtrapoisse 3:4
sai ära tasutud arved
kostab laest hümniheli;
kuis maailmatasemel rivaalid
elasin kaasa matšile
kostab uudist meediakanalid
nagu mullu, huvitav võisltus oli meile
Põder sai kullast hambad
2:1 oli viimane mäng
hokis Soome vs Venemaa
Karule oli see äng
et põdrast võitu ei saa;
Rene Fasel oli vingunud
et kaotati kaitsele ja õnnele
Soome võitis, sest hokis vilunud
vääriline vastane idanaabrile;
see viimane duell
oli laks Karu egole
heliseb lõpukell
kutsub kaotaja minekule;
aga kuis lõpeb olümpia
sõda uus nädal lubab
jätkub etniline utoopia
ida tuld söödab
Veskid ei hooli mida sina arvad
Kes on proovind tuuleveskeid
enda teenistusse sundi
heitlend heitlemisi raskeid
tuhat loendamatut tundi
Pöörda vandenõulasi
elu mõte-ainus soov
neil on õigus -aga tõsi
väitlus vähe tulu toov
Vandenõu saab tülist toitu
uue leegi tõstab tuhast
tähistavad pooled võitu
seljavõitu kumbki puhast
Mõni üksik tõsiveendund
enamik vaid vastandujad
mõni kasu pärast eendund
mõne põhjus vist on mujal
Vaidlused ei väära äärmust
saab kinnistatud seisukoht
tõestad enda naeruväärsust
rumalust reklaami oht
Nende tunnetus ja taju
on meist praegu er .....
Valitud
On valimised lähedal
Poliitikud on kähedal
lubadusi jätval häälel
plakatitel mesi keelel
Igast august seinapraost
külmkapist kirikust ja laost
nüüd tuleb teisi roomates
eos meie soove hoomates
Poliitikuks kes sündinud
end rahva teenriks sundinud
see mõistab oma sõnu seada
muist tõde jätab oma teada
Meid lubab katta kullaga
kuid hiljem saabub mullaga
Eks sisaldab ju koorem mulda
muuhulgas mikronites kulda
Vaidluses ei sünni tõtt
võidab ülbem sõnavõtt
Kes oponendi allutab
Kes faktid kiiva kallutab
Vaid vastased on alatud
kel põhimõtte .....
nädal
mida ma kyll otsin
kuhu ma kyll pyrin
õhust ei saa kulda
ja tyhjast see ei alga
päevast päeva
aina maha jään ma
tahaks näha veidi vaeva
et saada kätte vähemaltki midagi
yyratust rahataevast
päevast päeva
kuulan teisi,
et ennast tappa
nad ei näinud vaeva
aga ikka juurde annan neile seda aega
minu omast, mida raiskan
aga äkki nyyd?
Äkki siit?
Äkki uus leht
Paljastab kõike ja räägib edasi
Või jään ma?
Aina sedasi…
-Reijo Roos-
2019
On Isa andnud
On Isa andnud, mille nimel surra -
kuid ise leidma pean, mille nimel elada.
Ühel neist võid lasta tulla -
ei teine lase sest end segada.
On Isa andnud, mida mõista -
mis jääb võõraks, ise leidma pean.
Osa antud kaotada, osa võita -
ülejäänut kaasas vead.
On Isa andnud kaasa kulla -
mis kallim, ise pean veel otsima.
Osa siia jätan, osa võtan mulda
ise õpin ahvatlusi trotsima.
Õnneaja laul ...
Õnnelikus - kodus vaibub, kiire aegade rutt,
kõlamas laste suust naer , pisiperest ka nutt.
Katuse all pesi , pääsud kus pununud reas ,
elab rahvas, õnne aja muistse lauludki peas .
Õitseb rukkilill rajal , väljal kui viljade - kuld,
rohetab kartulipõld , lõhnab muldamis muld.
Tunned rõõmu tööst, mida pere heaks teed,
luues õitsengu hetked , elus helgemad need.
Võimalust soetada vae , oma väike era - riik,
omandada püüab neid ka , naaber - välisriik.
Kuniks järel veel iidsed , talumaade pinnad,
särav õnnepäike maal , sul ununevad linnad.
Kuldne hall
Ajapikku must ei ole enam must -
ta muutunud on mõnevõrra halliks.
Valgegi ei ole enam päris täpselt see...
Hall on teisenenud kullaks kalliks:
argipäevaks, mille iga hetk ju rõõmu toob
pisiasja-mänguasjakastis,
tegemiste tausta võrdlusvõimalusi loob,
hoides elu lippu kõrgel mastis!
/Mari*Uri/
