Sõnale kuld leiti 595 luuletust
Lõbus koolitee
Lapsi täis on koolitee,
kõigil sära silmades,
Päike kuldne käib neil ees
rõõm ja lust on südames.
Stopp!
Nüüd vaata ette sõbrake,
üle tee on sebrake!
Sebra peal on seista lust,
üle tee märguandeks on ta just.
Kipsat-kõpsat kooliteel,
natuke on minna veel,
Mõned lehed siit ja sealt,
pihku korjama veel peab.
Lastele see nalja teeb,
kui lehekene veereb teel
ja kätte end ei anna ta,
tõuseb õhku kerge lennuga.
Kerge süda, kerge meel
on lastel esimesel kooliteel.
Niiväga täna soovin ma,
et kogu tee võiks hästi kulgeda.
.
Üks armas mees
On üks armas mees,
kel hell on süda sees,
tal lahke on meel
ja iial ei puuduta halbu sõnu, tema keel.
On üks armas mees,
kel kuldsed käed ja kuldne süda sees.
Ta seisab kui kindel kalju sinu ees
ja kaitseb, kui on vaja, kõigi halva eest.
On üks armas mees,
kel armastust on kuhjaga,
sooja südame sees
ja tahab seda jagada veel,
veel ja veel.
On üks armas mees,
keda jumaldan ikka veel,
ükskõik kuhu ma lähen,
kõikjal teda tunnen ja näen.
Sügis meie keskel
Sügis tuli rõõmsal meelel
nüüd ta ongi meie keskel
hõlma all ja lehtedes
halli värvi pilvedes
Sügis kinnitanud kanda
põldudel ja aasadel
metsasülle peitnud enda
puraviku mütsi alt piiludes
Sügis aedupidi hiilib
lookas õunapuid patsutab
marjapõõsastes teeb ringi
midagi seal küpsetab
Sügis rukki-ja nisupõldudel
kulda kühveldab
viljaveski rattale hoogu juurde lisab,
et see ööd ja päevad jahvataks,
kogu ilm et küllalt saaks.
kas oled tegelikult valmis?!
armastus armastama
silmi peitmata
hoogu võtmata
keegi ei julge olla armastuses
ma näen,
paljud häbenevad olla,
armunud paljud tahaksid olla, aga oma vigades ja valudes seista armuvaludes
ei ole näinud väga palju tugevaid ja sitkeid, kes suudaks seda
Jeanne d'Arc'i trikki teha
isegi füüsiline vastupidavus on üks asi,
julgus midagi muud
julgus ja kavalus
julgus minna ja olla
kavalus muuta kõik teed endale sobivaimaks,
et leida igast piprast see oma suhkrutera
ma natukene olen mures,
kuldne ajastu küll,
aga valikud teeme meie ise
meie enda teadvusetasandi .....
Kohvikus haigutab vaikus
Kohvikus haigutab vaikus
laual küünal virvendab.
Üksi siin, limpsin šampust
ettekandja mind teenendab.
Külma jäätist toodi lauda
siirupi ja kollase marjaga.
Mina üksi, üksik mari,
taldrikuveerele tõstan ta.
Tellin ühe kohvi ka,
kange, valge koorega.
Tasa silmitsen maalinguid seinal-
Kaunid ratsahobused, kuldsadulad seljas.
Tasane muusika, hea kuulata, mõtelda,
elu üle järgi mõtelda.
Mina kohvikus üksinda,
ettekandja mind teenendab.
Sergei Jesseninile
Lootust varjab jäine sina.
Piinav üksindusepäike,
valasid miks musta tina
üle rõõmu hõbeläike?
Katab õnne kuldseid kiiri
sinu tumerusuv vari.
Pole sellel riigil piiri-
kus ta lõpp, kus on ta hari?
Milleks sulgesid mu ees sa
värava, kus seista ihkan?
Muretuse sinitaeva
sulatada mind ei tihka.
Mõista, palun, minu soove!
Näha sinitaeva süütust
ihkan ammu. Elujoovel
pole mõtet puuripüütult.
Sügis hinges
Kulda karda täis on sügis
silmist veeretab pisaraid
tihti kurvalt hinge trügib
südamest vett välja pigistab.
Sügis täis on sügisande
kirjud lehed siin ja seal
lopsakad tal kuldsed juuksed
laiali rukkiväljade peal.
Sügis täis on linnuvada
igatsevat sädinat
kurbust, haledust ja nuttu
lahkumisvalu kibedat.
mõned pildikesed suvest
on igal õiel lehel oma kulg
taeva all sa lahus oled sellest
samamoodi eemal sinust
vihm ja muld õnneks mitte
meelel päikse kuld
*
metsviinapuu veretamise
ritsikate siristamise kõrvale
jasmiinipõõsas
mida on mul lisaks sellele
suvepäeva anda
jõeäärse kalda pilliroos olemine
apelsinikollaste kõrvitsate paisumine
astrite jaheda õitsemise kõrvale
aias peenral
kiirteed MacDonaldid pangad
pilgeni asju täis kaubamajad
igaõhtused mõrvad ekraanidel
inimese üksildus metroode džunglites
igikestva armastuse igatsus
ritsikad augustiöös
oma hõõguv .....
Sügis
Kuldsed sügislehed teel
puudeokstel lehti väreleb veel
minu hinges rõõm on sees
päike kulda kallab veel.
Rukkipõllul vili õõtsub
laiadel väljadel tuul lõõtsub
vana aidauks nukralt kiiksub
viljasalves hall hiirekene piiksub.
Meeleheitlikult vares kraaksub
kuskil kaugemal lendavad laastud
tasapisi elu edasi tatsub
suur lootuskiir sügisesse astub.
Juba sügis ringi hiilib
Juba sügis ringi hiilib,
tuul ta vihmamärgu juukseid föönitab.
Suvi ei taha jääda sügisele jalgu,
oma kuldsed kingad sügisele annetab.
Päevavalgus tõmbab ennast kokku,
jupikese endast hämarusele ulatab.
Traatidele linnud kogunevad kokku,
otsivad oma lõunakaart.
Kahju sellest, et rännuteele,
oma laulud nad kaasa võtavad
ja minu hinge kurva meele,
maha jätavad.
Juba krõbistabki sügis aias,
puudelehtedes sahistasb.
Tasa, tasa oma kuube,
vahest nuttu lahistab.
Siiski igas vihmapiisas
on päiksehelk sees.
Siiski iga järgnev päev
rõõmu meile teeb.
Luuletus kaunile neiule.
Ma tunnen ilmas ühte neidu
teist sellist ilmas vist ei leidu!
Ma tean armund temasse
ja loodan et temagi ju minusse!
Ta silmad kuldselt säravad
ja huuled on kui väravad.
Neist väravatest sisse astuks
kui siis mind sa võtaks vastu.
Ta huultel pehme roosa värv,
mis tundub mulle justkui järv.
Sealt järvest sind ma püüdma hakkaks
kui sa mind vaid lemme hakkaks!
Ma mõtlen ainult sinule,
et tuleksid sa minule!
Nüüd armuta ju elu tühi
sest ma peaksin pulma pühi!
Üks Peterburi eeslinna kaak
Üks Peterburi eeslinna kaak
Mendist kgb - žnik
Hoiab hirmul maailma
Mis teda juhib
Kuidas leiab toetust
Kes tõstsid troonile
Võimuahne moraalitu mehe
Kes näevad oreooli
Ümber ta väikese pea
Kummardavad isakese ees
Need
Kes usuvad üleoleku õigust
Rahvuspõhist eraldatust
Väärikateks ja teisteks
Ajaloolist väljavalitust
Kõrgeid kuldseid uksi
Aja muutumatust
Enese puutumatust
Hirmu jõudu
Tunnen õudu
Kuid ei karda
15.03.22
Tervitus kallile piigale!2
Tervitus kallile piigale!2
Tere piiga kallikene,
Minu karvapallikene!
Sa oled lihtsalt nõnda kena,
Ei sinuta ma ela enam!
Mul süda rinnus aina keeb,
ei sinuta ma miskit tee!
Ma ainult sinust unistan,
Ja sulle aina sosistan!
Et mulle armas oled sa,
Ei sinuta ma olla saa.
Nüüd mõtlen ainult sinule,
et tuleksid sa minule.
Luuletus kaunile neiule.2
Ma tunnen ilmas ühte neidu
teist sellist ilmas vist ei leidu!
Ma tean armund temasse
ja loodan et temagi ju minusse!
Ta silmad kuldselt säravad
ja huu .....
Päike soojalt naeratab
Täna jälle päike naerab,
soojalt naeratab,
päiksekulda kõigil' jaotab,
südant rõõmustab.
Vahel päike pilve taga,
pilvevangis on,
või ehk nutab ta seal sala,
mõni päev tal nukker on.
Tõuse sinagi ja sära,
jaga rõõmsat päeva kõigile!
Sügis hiilib õue taga,
otsib teed su südame'.
Tartu, Raekoja plats
Suudlevad tudengid Raekoja platsil
jahutab igavesti teie embust
purskkaevu jahe vesi
möödujais äratab lembust
nähes niimoodi teid kahekesi
kade olen
et mind seal seismas pole
hõõgvel huul ja pale
kurgus ohe
raeplatsist üle minnes
teid peatun vaatama
siiski vahel
saamaks rõõmu teist kahest
möödund armu nii veres äratades
hetke kuldseks säratades
oo helde suvi
oo suvi ära mine
veel verest ära
võta taeva alt kaasa
lillede lõhna
värvide sära
valguse imelise
asemele anna
öö pilkase pimeduse
las voolab veel mus
kuldsetes kuppudes
koduküla jõgi
hing arutuna olla
õitsemise ligi
nii juua õhtuni päikese kiiri
tunda päeval haihtuvad
pilvedeks piirid