Sõnale kulmunud leiti 53 luuletust (pop)
Jõuluvana
Jõuluvana - jube pätt,
mütsiks peas on ema rätt.
Habemeks on sauna nuust,
tuttav hääl tal tuleb suust.
Sellest veel siis ikka vähe,
ajab mulle kärbseid pähe.
Et ta olla kaugelt tulnud,
väsinud ja läbi külmund.
Täitsa lõpp on aga see,
siis kui tuleb jõulumees,
igal aastal ühte moodi,
isa just on läinud poodi
Kevad sinilille sinises
Ei tea, miks armunud ma taas?
Vist kevad poeb juba põue.
Kuid lumi on ju maas
ja ilmadki ei kisu õue.
Külm näpistab vaikselt tagumikku,
näen lume alt kergelt külmunud lagendikku.
Linnud lendavad meie maale
ning lõõritavad tervele Eestimaale.
Lõõritades ehitava pesa
ja loovad tasapisi pere.
Varsti - varsti hakkab paistma kevadine kesa,
mis paneb poeedil ringi käima vere.
Pungad kikitavad peanuppe
ja varsti korjatakse tuppa nurmenukke.
Kevad sinilille sinises
ning esimene kärbeski juba pinises.
Siniliiliad ja astrid,
mis on kaunid kui delikatessid .....
Süda mu rinnus
Süda mu rinnus kui külmunud lill
sõdadest räsitud väsinud maailm,
ühiskonna identsed sammud
on meid hävitanud juba ammu.
Tume ja kartustäratav öö
su siit ringist välja lööb.
Jalgeall olev kivine maapind
näitab, et siiski, sul on veel hing.
Sa end kaitse, tee, mis vaja,
sest meie inimhingedena
alustasime seda sõda inimkonna
ja Maa vahel.
Täbarad lood
Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas
Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maa .....
Truudus
Kõik teavad, et alati magus on mesi,
et tuli on kuum ja külmunud jää,
nii meiegi suhe on selge kui vesi,
see praegu nii on ja nii see ka jääb.
Ei ole mul vajadust petta ja salata,
mängida süütut Su pilkude ees,
mind jälitab kahetsus, soov uuesti alata
ja järgida alati truudust sel teel.
Mina.
Eksistents
Külmunud maa ja alistunud hinged, meie südameis on vaid tardunud pinged.
Miski pole tühisem juba kord möödunust ja juba lakanud olemisest ja tabamatuks jäänud eksistentsist, mõttetust mõtlemisest ja elust, kes peab end meie dirigendiks.
On aeg heita eneselt ahelad ja haarata tagasi oma tahe ja nüristumata mõistus, on vaid inimene ja maailm, kelle vahel kestab pidev katkematu võitlus.
Enesehaletsus
Kohv tassis jahtunud
Illusioonid purunenud
Kössitan kui külmetav varblane
Püüan kokku koguda seda
Mis minust on järele jäänud
Küünal alusel kustunud
Plaat mänginud lõpuni
Mõtted tulge koju
Lootuse külvan uuesti kasvama
Aga vaevalt et tärkab ta taliharjal
Kui päikest nii harva näeb
Söed ahjus kustunud
Pisarad kuivanud
No kuidas ei saa nüüd enesest jagu
Kõrvus sosistavad
Ei saa ei taha ei suuda
Siia vist jäängi
Sõrmed külmunud
Mõtted külmunud
Suutmised külmunud
Kuni mu varigi põrandal kaob
Sest ükski valgusekübe
Ei igatse enam siiapoole .....
Luuletus Sulle
Mul pole muud vaja,
kui sinu naeratust,
sa oled mulle kui,
teine päike,
sa annad mu elule läike,
kui mu peas toimub äike,
mis pole üldse väike.
Kas ma olen unenäos,
sest sinust ainult unistan.
Ãœritan hoida ennast vaos,
vett alla kulistan.
Ma olen vist armunud,
sina soojendad mind
kui olen külmunud,
ma armastasin sind,
juba siis, kui olid ilmunud.
Elu poleks imeline
ilma sinuta kallis
aitäh et mind sallid, sest
pole paremat kui sinu kallid.
Liiga
Liiga lihtne on
kaduda iseendasse
Olla seal kinni
Mitte asuda võitlusse
Liiga lihtne on
Võtta kõik hea
Jätta kõik vaated
Ja kaotada pea
Aga raske on
Tulla sealt välja
Ilmvõimatu näib
Täita kurbuse nälga
Ja seal sa nüüd oled
Külmunud, üksi
Nad tahavad mõista
Kuid mitte keegi ei küsi
Ning sina ei räägi
Ainult mõlgutad mõtteid
Et oleks vaid keegi
Saabuks ometi lõpp sel
kuldne loor rippumas kadakatelt
taevas astunud jäljed lumesse,
külmunud päike vilksamas puudeladvus
kuis nüüd me tallatud rada
mattumas lume kordade alla
ja sind ei ole enam mu käest hoidmas
Miks sind pole?
Miks jäid maha?
Anna andeks,
et hooli(n)sin
Sellel pööningul
Sellel pööningul
suviti
endiselt tunda võib
kuivanud lestade lõhna
Seal on ööbinud
pikuti
nagu mustlased rivis
minu 30 mandrimaa sõpra
Â
Aga talvel on luugid ees
Külm ja pimedus, ei mingit elu
Mantel varnas kui varitsev mees
suurel tüdrukul peale toob pelu
Aga talvel on luugid ees
pesu külge on külmunud klambrid
ainult taskulamp valgustab teed
tahaks kiiresti tagasi kambri.
Â
Seal on olnud mul
alati
aega ja ruumi et
tunde vaid endaga olla
Pilvist kui vihma
valati
selles katuse muusikas
polnud tahtmist tulla alla
Â
Seal mu mängumaa
siiani
o .....
Kallis `ekraaniinimene`
Mis asi see on,
kui sa valid minu silmadesse vaatamise
asemel ekraani?
Nii, et kui mööduksid külmunud hingest,
jätaks ta hooletult möödudes kraavi.
Mis ilmas sa elad,
kui hommikusöögilauas on ainuke vestlus
Sinu jaoks illusoor piiksuvas seadmes?
Ei, sa ei küsi, ei huvitu,mis toimub neis kaastundlikes
alati sinuga sammunud nördinud sõprade peades.
Mis rõõmu sa tunned sealpool olematut elu, kus
laiub vaid tühjus ja lämmatav vaakum?
Kuid Sind ju ei ole ja vastused puuduvad, tundud mul nüüd
nagu janus Kurakum: tühi ja kuiv, ära kaotanud enda.
Loodan taasavastad .....
Kaks Hunti
Kaks hunti on, Roller ja Ghoster
Üks üles ja teine viib alla
Nagu pudelis külmunud vesi
Mida kuidagi välja ei kalla,
On pinged mis hundid toond valla
Kuidas sulatada jäätunud vesi
Et vesi saaks vulina valla
Kumba hunti sa endaga toidad
Kummal kihvad saad verega haljaks
Milleks?
                        Milleks ?
1) Milleks vahel elus on just nii,
    Et aeg süngeid pettumisi rutuga vii,
    Miks lihtne lausuda neid ilusaid sõnu,
    Millel kadumas tulevikus oma võlu.
2)Â Milleks vaja luua need illusjoonid,
    Ja samas varsti lõhkuda emotsioone
    Kui valida oleksid võinud teise elutee
    Mis oleks viinud sind üle raudtee
   Â
  Â
3) Milleks vahel kaoks aeg tundmatusse,
    Millega lõhutakse endi ees klaase,
    Ning üksindust puistata nii südametesse,
    .....
Surnute valss
Vaikselt, läbi kauguse
justkui haua põhjast kostub helin...
Tasane viis, surnute valss.
Ma tantsin koos nendega,
kätest kinni ringis.
Hauaplaatide vahel keerutades
tallume kalmudel-trambime lilledes.
Meid on palju, külmunud kondised käed
üksteise pihus.
Keerleme kui keeristorm,
peale keskööd surnuaial.