Sõnale kuniks leiti 82 luuletust
Kuniks Elu
Elu nõnda loodud meil
Valitud me käime teil,
Kes kord õigel, kes - kord valel,
Igal ühel enda pale.
Elu rikkus igal oma,
Seal kus vaja - tuleb koma
Peatuseks ta sinna loodud,
Mõtted paika paneb toodud.
Hinges tunnetame õiget
Elupööre kurvi põiget.
Süda ütleb - süda teab
Kuidas olema kõik peab.
Armastuses - tundeid palju,
Kurjas vihas - aga raevu,
Õnnehetkeis - küllalt naeru,
Kaotustes - hingevaevu.
Tühjas ootuses on põud..
Täita keegi meist ei suuda..
On vaid armastuse jõud,
Mis siin elus Kõike muudab!
kuniks on antud veel üks päev
kas peale homset veel
on midagi paremat ees
sammud nõutult eluteel
võõraste jälgede segaduses -
meel... tundmatu on keel
mõistusel tõkestatud keeld.
silmades nähtud visioon
kuulduga üheks ei ühti -
tontvõõras dimensioon
kontvõõra küünal põleb
lühtris - meilt küsib
kuidas eluliselt elu
elusana elavalt püsib.
kas peale homset enam
koidab samalaadne päev
surmahirmust on kenam
kõik mis mööda öös läev -
armastuse himust kenam
on kõik armastatu mis jääv -
kuniks suletud käed
kuniks valgust näed...
kuniks on antud elada .....
Rõõm
Ära karda vastu võtta
rõõmu oma südame
Kasvõi väike killukene
lase välja paista sel
Rõõmu paisutada vaja
kus on rõõmuallikas
Lase lendu häälekaja!
Hüüa rõõmu valjemalt!
Võta rõõmust kõik,mis võtta
võta nii,et küllalt saab
Võta rõõmu kui sünnipäeva!
Muuda elu kaunimaks!
Tuhala Nõiakaev
Tuhala Nõiakaev hakkas keema,
tule, lähme teda kaema!
Keeb seni, kuniks lund
ja lumevett jätkub,
nõiahellad Nõiakaevus teevad pattu.
Tule, lähme siis ruttu,
oma silmaga kaema imet!
Tuhala Nõiakaev on nõidade saun,
muinasjutu hõnguline-
see Tuhala Nõiakaev...
Kaks mul päeva toredat
Mul kaks on päeva toredat,
mul kaks on sünnipäeva.
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel,
sündisin siia ilma.
Siis taevas oli sinine
ja päike säras uhkelt.
Siis Eestimaa süli sai lilli täis-,
Ema mind oma rinnal häiutas,
kuniks magama jäin.
Iga päevaga sirgusin pikemaks,
Eestimaa mulle sai armsamaks.
Täna jälle rõõmu tunda ma võin-,
kaks mul päeva toredat!
Tammed
Kaks tamme kasvavad keset põldu kokku kui väädid,
kümnendi, veerand sajandist ja lõpuks sajandi,
kuniks tuleb tuul, rebides nad lahku ja langeb üks,
kui lõpuks mädaneb esimene mullaks, teine tamm jääb üksipäini seisma,
kas näed sa seda tamme keset põldu?
kuuled sa kuidas tuuled teda tirivad?
kes ometigi püsima on jäänud aastakümneid, veerandeid ja sadu,
kuidas tal ka läheb?
kas ka tema on kõrges eas näeb kasvamas noort tamme tema kõrvale?
Suveöö
Mu taevas ja mu meri on tumedad,
taevas lendleb pilvedest palee,
ja mulle tundub, et me mõlemad- õhust ja veest,
mu külmunud teedel on suveöö hinge,
meri ja taevas, kohtuvad taas, kui ennast ma vabaks siit rebin,
on pime ent kerge, ma vajun ja lendan,
tumedad pilved ja meri.
Me rändame mööda üht ringi,
rändame kuniks on taevas ja meri,
mööda vee ja taeva piiri,
üht tumedat pilve ma otsin,
ringi käib pea, ma vajun ja lendan,
suveöö õhust ja veest,
Päkapikk eksinud on teelt
Päkapikk oli eksinud teelt,
ta oli välja kukkunud reelt,
öö oli pime ja pilkane,
päkapikk hirmul oli veidike.
Taevas paistis hele kuu,
poolavatud ei olnud suu,
taevatähed tuhmilt vilkusid,
öö saatis kõhedaid pilkusid.
Päkapikk hüppas lumehange,
seal kindlam oli,
lumetekk pehme ja valge,
peidupaik peletas hirme.
Päkapikud öösel ju ei maga-,
lastele on öö tasa ne ja vaga,
päjapikul veidi oodata on vaja,
kuniks uus regi möödumas on rajalt.
Juba regi kriuksubki teel,
päkapikul rõõmus meel,
laternate valgus silmi paitab,
päkapikku hanges märkab.
.....
Päike
Ilma päikseta ei oleks valgust
Päike on uue elu algus
Ilma päikseta ei oleks soojust
Päike on soojusenergia ilma peal
Ilma päikseta ei oleks päeva
Päike on valgus maa peal.
Päike tõuseb, loojub
Päike on hinge-ja südamesoojus
Ainult öö kustutab päeva,
kuniks taas Päike särama lööb
PÕS!
sünnipäeva soovid kallimale padjahoidjale
kui hommikuti on kastest piisad rasked
kes kuivatab mu pisaraid
kes vahetab mu voodilinu
kui liighigiseks on muutunud öömelu
kallimale sünnipäevaks ei soovita
liigkalleid asju
pigem ühiselt koos veedetud hetki
meenutades
kuniks need ka kunagi ajahõlma langevad
ja nendest jääb vaid laul,
seda kõike meenutama
kallimale sünnipäevaks
ikka teed taevasse kerget
liuglevat eluvoolu, mis täis oleks sära,
uudishimu ja mänglevat kergust,
et ei koguneks koorem,
vaid siseneks sisemine rõõm
ja õnnisolek:
elus olemise võ .....
Kobruleht
Nii hea ja vaikne oli olla,
kui peitu pugeda sain suure kobrulehe alla.
Kobruleht pealtpoolt krobeline oli,
seestpoolt pehme ja siidjas ta.
Üksik tõuk veel kobrulehel istus,
näris lehte hoolega.
auku kobrulehel puuris,
et päiksekiir sisse saaks särada.
Vihmgi osa tahtis saada,
kobrulehel tilkuda.
Mina märg ei tahtnud olla,
kasutasin kobrulehte vihmavrjuna.
Tõuk see kobrulehel lehvis,
kuniks vihm ta lehelt uhtis.
Minul oli tõugust kahju,
jätsin kobrulehe tõuguga.
Linnusulg
Kõrgel taevas üks linnusulg hõljus
hõljus ja hõljus kuni siis langes
minu õlale ta
Tundsin ära linnusule valge
kure sulge meenutas ta
see kureke elas mu katuse-korstnal kõrgel
kuniks sügisränd viis ära ta
Mõelda-vaid, et saatis sule mulle!
Ei unustanud mind olnud ta.
Oma südames nii suurt õnne
ei ole tundnud iial ma
Kollased roosid
Kollased roosid
alla kahe meetri mees
ettevaatlikult kohmetunud
minu esikus
Kas need roosid on värsked?
- Ma ei too ju Sulle roosasid begoonaid,
need on surnuaia lilled.
Tulin lepituseks.
solidaarsuse eesmärgiks
et liita kampa
luua koostööd
Roos on ainult vahend tutvustuseks,
jää murdmiseks
et häbeliku ilmega suudaksid kasvõi
neid roose jälgides
mõelda korrakski
kui väga Sind igatsen
Miks on Sul tervitusrepliik
kirjutatud sõrmedele, pihku
kas lohutuseks, et ka "tere" võib vahel
meelest minna
- Ära tule röstima mind
Kulgeme koos
Your signature, .....
Jääd me südamete valgustajaks
Õrnaks võbeluseks vaid jäid pinnale
Arg lainetus ja kadus seegi
Kuid Sa ei läinud...
Said valgeks liiliaks Ta sinistes silmades
ja tihaseks ta aknal talvehommikuil
Said armastusest tulvil lauluviisiks viiulil
ja heledaks virmaliseks taevateil
Jääd me südamete valgustajaks
Kuniks kohtume taas
Naudi kaunist päiksesära
Naudi kaunist päiksesära,
kuniks ta su ümber särab,
naudi tema sooja pilku,
püüa päiksekiiri pihku.
Tõsta paled päikse poole,
tunneta kuuma silitust,
hoia seda kaunist hetke,
kogu hingekosutust.
Las päike küpsetab su keha,
las kuumaks kütab südame,
naudi päikest juba täna,
püüa kinni päiksesära!
Aeg
Kui üürike on hetk meile antud, et olla
Kui pikk on ootaja aeg
Kui vähe on aega, et tulla
Kui kaugel on lapsepõlvekodu
Kui hoomamatu on veel homne
Kui tihti lahkub kallis sõber omasoodu
Kuis seier taas tiksub ringi täis
Ja heidad pilgu peeglisse
Ammu möödunu veel eilne näib
Tänanegi kantud ajalooarhiividesse
Ära karda!
On homne veel tundmatu
Sissekäimata võõras rada
Aeg hoiab käsi avali
Astu sisse, homse ootesaali!
Ole, kuniks aega on antud
Kanna, kuniks koorem on kantud
Ela, sest uus päev on lootus
Kui ärkad veel homme, on see sinu saatus