Sõnale kuningas leiti 23 luuletust
päka peka uni
lund ei ole
lund ei tule
hakk see poetas
ühe sule
mulle tollest
vat ei piisa
kapimaale
hangin viisa
saapa küljes
soppa, saasta
tahan jah veel
siia naasta
teenin välja
kunnikrooni
karrast mütsi
kullast trooni
olles rahul
uue tööga
juurde võtan
paari ööga
lasen liuhka
saaniga
elan
peetrist paaniga
Sanya
Emakeel on au sees
Emakeel on ilus nagu kevad,
mis õitseb luules ja lauludes.
Emakeel on kui päike, mis särab,
särab keelel, särab südamel.
Emakeel on nagu kuningas, tähtsal kohal,
aupaklikult kummardan tema ees.
Emakeel tuksub kui süda rinnus,
mida välja ei saa rebida seest.
See kõik on muinasjutt
Kuninganna peegli ees,
merineitsi vee sees.
Kuri kuningas on troonil,
prints, kel rubiinid kullast kroonil.
Lumivalgeke hammustamas õuna,
kuri kuninganna himustamas südant lõunaks.
Narratiiv on paigast ära,
muinasjutt on kaotamas oma iidse sära.
Vassilissa kaunis, ilus,
kurjus peidab end varjude vilus.
Baaba Jagaa oma majas koldes tuld teeb,
punamütsikesel seismas ees pikk tee.
Hunt nii kaval ootab aasal,
prints see käe on ulatamas kaasal.
Kolmest rubiinpunasest tilgast verest saab loits mis neab,
ja endaga kogu muinasjutumaailma põhja veab.
Tähtedelt abi on pa .....
kui tahad alles
oleks õlgadel kiilanev pea
kõri ei nööriks
kare kanepist silmus
veriseks muutuks
timuka teravaks
ihutud mõõgast
õlut trimpavate linlaste silme all
raeplatsil uus raiepakk linnas
jäta turuplatsil hõikamata
on kuningas halb või hea
mida arvad ei tea
suu hoia lukus
ära tülitse tuhande aastase
krooni kandjate
nende truude lossivardjatega
muud ära palu
sul elamiseks oleks antud
armuline aeg
selles mööduks su rõõm ja vaev
Valge roosi päev
Liivakell niristab tunde,
koldes miilavad halud.
Mu kuningat painavad tunded
ja põletab hingevalu.
Aga pajatsit vaevab uni.
Oma isanda jalge ees
vähkreb rahutult hommikuni
halva unenäopildi sees.
Valgeid roose kingiti neile.
Öeldi: "Kallis komödiant,
kõik ilus otsa sai eile,
tule tuult püüdma, lunasta pant!
Siis kuningas puhtaks saab süüst,
ta palgeil on jälle rahu,
täitub unistus narrirüüst,
mis kahjuks selga ei mahu,"
Silmitseb, kui ärkab üles,
oma kuningat jahmunult kaua,
tolakostüüm kellel süles
ja kimp valgeid roose laual...
Sürrealistlik I
Ma jaotun vahel, visklen siia- sinna.
Kord aated ülevad, kord maoli maas.
Ja sellist rabelemist, laskmist minna,
ma olen pidand kogema nüüd taas.
Just olin orjakaupleja, kes ostis lillehingi,
neid sületäitekaupa kääpailt püüdsin.
Täis õitsemise ilu käisin ringi,
"Siit tuleb kuningas!" Nii hüüdsin.
Kord olin öökull kaarnakarja küüsis,
siis juba valge tuvi kõrgel katusel.
Ja kui mind psühhiaater analüüsis,
siis mõttes laulsin tema matusel...
Tean, ühtseks sulamine ei tee valu,
sest tahan olla tervik, mitte raas.
Just katsetan, kas tuld ja suitsu talun .....
Viiking.
Seitmest vennast noorim ta
sündis viiking
olen kuningas
loitsis arbuja kuulust eluteel
sündis viiking
olen kuningas
haaras ema vööst armu sööst
sündis viiking
olen kuningas
pingul vibu kadus hirm
sündis viiking
olen kuningas
mõõk see terav loodu elav
sündis viiking
olen kuningas
taplus sõjas õlg õlal vend
sündis viiking
olen kuningas
langes vend naerusui päike
langes viiking
olid kuningas
põles põrm odin embas
oled viiking
oled kuningas.
Miks?
Kas on see oige,et yks otsustab koik-keda tappa,keda ellu jätta...Minu meelest just sellisel isikul-tuleks koheselt koik oigused votta...Kas koik teised inimesed kogu maailmas-peavad hinge kinni hoidma-me ei tea ju mis juhtub homme-ei saa enam rahulik olla...See on uskumatu,et tänapäeval veel-peame todema ,et me lähedal on soda...Miks kyll voimalik pole elada rahus - kas toesti - sellel yhel,ajuvabal väikesel mehel ...vaid tappes on voimalik näidata, et tema on kuningas Maa peal...seda ainult ta ise voib arvata...jube kyll...kui hullule antud on voim...on ju olemas sellised paigad...kus .....
— ElisabethMaastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
Talvine metsatee
Kiira, käära käisin eile
mööda talvist metsateed
Lumi maha sadas jälle
nüüd käia tuleb otseteed
Nõnda paks on kohev lumi
rinnustsaati hangedes
Lumes sumbata on nali
rõõmu tunnen südamest
Eemal hirveema passib,
käbikuningas kuuseokstel rassib
Ehmunud põldhiireke
ketrab peeneid jälgi lumele
Turvaline on mul olla
suure lumehange sees
Mind te uskuge - või mitte
Siin rõõm ja rahu südames!
Orav ja kuusekäbi
Orav vinnas kuusekäbi
tahtis pessa tirida
Väiksem käbi oli ligi
suurt ei jõudnud vedada
Vaigulõhnaline käbi
orav tema kuningas
Käbita ei saakski läbi
ükski orav ilmapeal
Orav hammastega toksis
käbi suurt ja vägevat
Hända keerutas ja rapsis
jagu püüdis saada tast
Käbi seemned pudenesid
kuuseokstelt libisesid
Lõpuks kukkus käbi ka
ühes käbikuninga võiduga
Laulupidu (minu valentiin)
Mu hääl, see madal aga mahe
pääseda naise südamesse on mu tahe
olen uus kuningas
omale kuninganna võtan
teda ma kõrgele tõstan;
kuuvalguses näed mind
ning mina päiksetõusul sind
oleme nagu koit ja hämarik
meie silmad palavad
meie suud avanevad;
seega, lasen oma häält sul kuulda
midagi muud ei saaks mõelda
ja tulen su tuppa voodi ette
sa vastad: "Ära enda soovidega seal vaidle
tule ligemale ja mind sa suudle";
jah ... ma võiks siin hõljuda igavesti
sinu lillelises aasal
Eedeni aias ei lähe midagi valesti
valguses vahetame kohti
ja taevas k .....
Oravapoiss ja käbi
Oravapoiss raputas
kuuselt lund,
käbi kätte sai,
käbi veel lõhnas
vaiguselt seal,
pessa ta tirima peab.
Oravapoiss sikutas
ja sakutas mis sai,
käbi ikka
kuuse külge
kinni jäi.
Käbi oli suur
ja vaigune,
oravapoiss ei jätnud
käbi rahule,
kuuseladvust lumi
potsatas,
alla kukkusid
mõlemad.
Kuusekoopast oravalapsuke
itsitas
ja ehmund oli
natuke,
aga käbikuningas hüppas
oksalt oksale,
kuusepuult maha
potsas lumeke.
Avaral Tuksel
Adrenaliin, lõua liin, kaua-kaua kisasin siin,
oletamata, alati annan talle tappa, takka,
mingit tunnet mis ei haava, ei kulge ei tule kaasa,
ei munne ei mingit paska, midagi pole karta,
kui populatsiooni lasen sikutada alla,
kuldse miljardini, tegi hiigel diili, kuningas kogu mu liigil,
reptiili külmaverelisuse piirid, plaan paigas, suurel pildil,
Lõppude liidriks Billi, hoia enam tagasi miski, pole kitsi,
väravad lööb lahti karistama nurjatuid hingi, klammerdumas,
hoidmas väärtusetust kinni, määrused tehtud, et tõmmata tillist,
ninapidi veetult, iga rida vaid petnud, isa .....
Mida Sa Türa Teed!?
Mida SA türa teed?
Hipi kalkar; shikilt narkar;
litslik maakas; ambaali kargas;
Mida sa Türa teed!?
Autoriteet? Inimkonna Lohviku dieet;
Alla käinu mentaliteet; Kuningas oma Pasa sees;
Nii, et käi vittu! pugeda,et äbarikule meeldida?
Tõeline värdjate planeet; kelle uhkus-ülbus ära hellitas;
ei mingit perse lakkumist siit; otse jalaga kobaraisse;
vot see on aus stiil; arva mida tahad; sassis tropp;
terve elu vältel su pea ainult täis paska- Ennast alla laskmas;
sest teised kõik siin kartsas on sellisest käitumisest killukese haarand;
Eks kõik on õigustatud; vastu kar .....
Tõe Reliikvia
Enne kuulmatu, kuidas järjekordne trubatuur, täitmata oma lubadust,
vaid põgenes surma suust, inim loomus muutmatu, kui ta ei kuulanud,
Tõde, põgenev ja nõme, läbi sõrme piiluv, ilkuv, kaela lõugadest
ta ila tilgub, ja see söövitab, päeva röövimas, õigeks ennast röökimas,
kõik ta teod Väärikad, kui nende abil sööki saab, mööda nööri õpind kõndima,
seaduse silmuses, hirmudes, võtad osa süsteemist- oled osa viirusest,
Sest see on inimeselt inimesele üle kantav, ja rumalale tõesti Lihtsam Tee on nakkav,
Kui sa vaid mõistaksid, siis terve elu oma rööpais .....