Sõnale kunstnik leiti 25 luuletust
Kunstnik
Kunstniku kunsti
pidavat mõistma
vaid haritud inimesed.
Päevinäinud ateljees
poogen õgib
vaimutoitu
rahalises valuutas
maksab maal vaid
sendikopikaid.
Kas kunstnik on näljane?
Kas kunstnik on nälgas?
Näljane kunstnik ihkab
loomingulise lennu järgi
plätserdab kõik poognale
raamib iga viimse absurdi.
Nälgas kunstnik
sureb vaesuses
hiljem teenides
postuumselt
miljoneid.
Lihtinimene vahib
maale ning kiidab
kaunid aasad aga
lehmad on puudu.
Ümbrus
Ma olen vigane peast
Elan ridade peal
Kui neid sõnu siis sean
Mõtlen et järgmise laksuga leian midagi head
Mõte on selge
Olen täiesti terve
Segan ennast kui kaardipakki
Ja riietun lahti
Ma ise seda metafoori tahtsin
Hääl läheb sügavamale
Vaikus lööb selgust
Annab mu elule kergus
Pikalt see ei kestnud
Hingetõmme on tehtud
Vaikusest tulen ja lõpuks ma väsin ja suren
mediteerin kui olen siin samuses tules
alles hakkab pilt võtma jumet
Riimid mis viskan on täiesti lihtsad.
Seda maailma armastan. Sõnadesse on peidetud kood.
Ja igasugune mõte puudub sellel l .....
Õhuke Joon(1)
Süda peksab rinnus, kuhu kadus kõik see kindlus,
vägivaldsus liialdab mu ümbruse, kui kokku korjan oma killud,
kauua aega ma siin igavikus juba viitnud, tõde justkui mosaiik,
mis just valmis saamise hetkel paigast jälle nihkus,
näen iga killu kirkust, terviku lihtsust,
kogetava kompleksust,koos mõjudel, lõbu teen,
õhtu eel, jälgin oma meelt,kes seal sees kõneleb,
ei ma tõrele, suht suht nõme see
,kui ei suuda mokka hoida vagusi, samas kui otse närvi
,seda risti löömis naela tagusin, suurem mõõn on tulemas,
ma olen üritanud peita, suutis ta mu alati leida,
e .....
Pildi taga
Kuigi palju asju tean –
kõike ikkagi ei näe…
Väga vähest meeles pean,
alles hoides eluväe.
Lõuendile kõik ei mahu,
osa jääbki pildi taha…
Ette võtan riidetahu,
millelt värvid kulund maha:
maalides ja meisterdades
täpselt nõndapalju teen,
kui on tarkust antud hetkes…
Kõige muu loob pintsel peen.
Kaotsi kunagi ei läe
värvid, mis paletti sean –
kuid kõike ikkagi ei näe,
kuigi palju asju tean…
/Mari*Uri/
Mõtteid....2
ma istusin näitleja kooli katsetel
ja lugesin Karl Ristikivi
seda ma mäletan
ja valisin teksti selle järgi,
mis hinge läks, mis korda läks
meie omadest ei käinud seal palju(d)
paari vilksamisi nägin
tundus, et ehk see motivatsioon,
mis minus oli,
ei ole veel küps
soovitati järgmine aasta uuesti proovida
aga järgmine aasta olid juba uued tuuled
teater jäi südamesse
aga tuli tants,
tuli kaasaegne tants ja rahvatants
ja kuskile sinna vahele põimus ikka ja jälle
oma mõtete keerutamine pastapliiatsist
kuni sain õpetaja
kes soovitas kogu sellest üleliigsest mull .....
"Aheldatud armastus"
Ma ei tantsi Sinuga kui Sa mulle oma südant ei anna
Ma ei suuda, ma ei suuda
Siis ma võtan võtme ära,
Ei ära võta võtit ära
Manipulatsioonid, manipulatsioonid
Olgu, tantsime, unustame
Eksleme
Miks peaks olema Sinul tahtmist kõndida minu südame keerdtreppidel?
Sest ma armastan Sind
Muud põhjuseid ei ole
Aga Sa manipuleerid minuga kangetel toonidel
Aga manipulatsioonidele vastatakse manipulatsiooniga, täheke
Sa tahad võtit, ma tahan südant,
Kõik tahavad midagi
Suletud aias (Persia tõlkes “suletud aed”)
Limiteeritud mõttemustritega maailm
Illusioorne paradii .....
Minust ei saanud
Minust ei saanud kunstnikku
kogu maailma galeriid
olid võltsinguid täis riputatud
enne kui ma originaalid
maalida jõudsin
Minust ei saanud kirjanikku
kõik minu autentsed mõtted
olid juba enne nende sündi
ära varastatud
ja raamatuiks köidetud
Minust ei saanud muusikut
sest mu ema käis loomaaias
ja elevant astus otse mu kõrvale
mis tost et seitsmekümnekaheksandal
polnud Tallinnas elevante
Minust ei saanud inimest
kuna absoluutselt kõikidele
vastavasisulistele ettepanekutele
vastasin ma alati
Eks näis Eks näis
Ise teen reeglid
Ära lammuta nüüd
igat teadvuse kihti,
mida näed enda ees avanemas
see on nagu software upload, update
pole vaja, pole vaja
liiga palju infot
kas kõike seda vaja?
Kanalina kasutada...
Abiellun ja armastan millal tahan,
sellel ei ole daatumit ega "parim enne" möödumiskuupäeva,
kuigi seda pidevalt korrutavad teised, et tüdruk kiirusta,
valikud lõppevad otsa ja soodusmüük on just täna!
Aga ma ei allu käskudele
Olen liialt isepäine
Kunstnik võib-olla
See siiski
külm on II
Kui leiad kunagi inimese, kes on sama hull või pöörane, kui sina
hoia temast kinni, jälita teda, jälgi teda
topelt hullus loob alati süsteemi pahvakuid
ja mõttemulle, mida enne pole loodud
Uut teed vabanemisele
Micheal Singer "Köidikuist vabanenud hing"
Samal ajal kui Pluuto teeb retrograade
Jah, Sul on õigus,
hommikul peale kohvitasse ma higistan oma fliisist hommikumantlis
sest siidist pole veel osta suutnud
Maailm muutub
Soojus on mu valuuta
Külmetaval kunstnikul on alati külm
Aga on mõned hetked, mis toovad soojuse tagasi Koju
siis naudid neid, .....
Naiselikkus ja mehelikkus
Ei loobi ma salvrätte
või tikitud taskurätte,
et leiaksid neilt teelt.
Nagu mu sõber arvab,
et mehelik energia soovib olla teenistuses.
Ja kõik need rätid ja unustatud asjad,
on lihtsalt naistepoolne manipulatsioon.
Unustatud asju ei ole,
on asjad või inimesed, mida või keda me tahame, aga varjatult küsime.
Naiselikkus on nii haavatav ja pehme
ja tahab kogu aeg aina rääkida ja olemas olla,
samas kui sellest emotsionaalsuse mullist võib mehelikkusel kord kõrini olla.
Huvitav, et ma ei ole näinud Sind kunagi joomas.
Ma kardan, et ma loon endale illusiooni,
.....
See maailm on mu koobas
Mis mul viga on,
iga mu rida ila toob,
see ila on igalpool,
väljumas lõugadest,
käsutab mõistuse,
täpsustab kõhkluse,
tõde ei räägi võrdlused,
kui iga skeem on võrgu seest,
saata kõik põrgusse,
et puhata mõistuses,
vabana tunda lõpuks end,
lõppude lõpust leides rahulolu,
samas jorus ajand taga moodust,
leida koht kus kohtuks, kui kohkun,
ootus, suur lootus, kärn konn krooksub,
ootab oma printsessi, imesid tehti,
su elu õpetliku huumori killu sisse veeti,
pentsik, jah vahest ka meeldiv, teel hing,
otsimas unustust pakkuvat keerist,
seismas kus teerist, ehk .....
Ekskrement jätkub
Rumaluse tunnistamine oli mu parim omadus; suur kahtlus su kottide pihta nagu obadus;
mida oleksid justkui terve elu oodanud; hirm meid kõiki oli moondanud; tõe eest jooksma pannud;
mootsalt üksteise kannul; naerdes selle üle kes ennem alla vannub; siht olla ees teistest lasub;
jooksid enne kui kõlasid stardi paugud; nüüd igal sammul kardad selja taha vaadata; igakord
kui vitsalt tulevad laksud; higisena enneaegselt porises meele mürgi mülkas maandud;
ja üle jäänute kombel valesti mõistmise tõttu mandud; kui kurb ja kahju; kui julm: ta karjub;
sul junn tardus kui vesi len .....
olen unetu
Läbi pimedate ööde
keha ja hing on -
väsinud kandmast
igatsust tundmatut.
Ei tule und
iga tund
minut, sekund
leian end
lämmatavas
ängistuses.
Avada silmad
mustvalges
maailmas sest
minu kunstnik
sooritas enesetapu.
Värve segades
emotsioone värvides
igatsus tundmatu
jääb valgeks
nagu paberileht
sõnadeta ootamas
õiget hetke
ootan mina
kedagi kellega
jagada sama
igatsust.
Siis poleks
need unetud
ööd niisama
välja mõeldud.
maiasmokk
soe suvi suland sügis taandub hauda
puud lehitsetud harud harali
ka kunstnik möödub kõnnib varvast kanda
külm kardinaalselt keeldub saabumast
kell keeratud aeg tagurdatud käima
mu saabastes on ruumi kahele
kukk magab veel käib kana unes maialt
ma tiksun trammi tagapinkidel.
puts.®
varjumägi ja kuupäike
kuuvarjus päike kuumab ööde paksu tähistaeva lund
teemärgistuseta saab kunstnik värvigammalt pintslikarva senisegamatut und
päev passib pärlikeena rätsepmeistri meisterlikku tööd,
varjumägede lōuendvööna
kel julgust lüüa käega
segamini reeglipakikaardi suund.
puts.®