Sõnale kurb tode leiti 42 luuletust
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
kurb lugu
Sündimata lapsele ei jõutud panna nime
Kätel kandmata jäi südame all hoitud arm
Elust, mis veel eile tundus armastuse ime
tänaseks sai õlgadele koorem. Lihtsalt karm
Kuhu saata valus tõde, matta hingest vaev?
Keda ootab magama nüüd väike võrevoodi?
Millal kuivab pisaratest triiki tõusnud kaev?
Kunas päike tundub jälle tõesti päikse moodi?
Pähe kuhjub küsimusi: „Milleks oli tarvis?“
Eilsest naerust tänaseks sai trööstimatu nutt
Ema paitab sündimata lapsest kõhul armi
Kauni lõputa jääb elu ilus muinasjutt.
Heliriin Puistamaa
Näotud inimesed meie seas
Sa ei tea iialgi
et sinu niite tõmmatakse
see kuritegu ei jäta jälgi
et salaja igaühte orjastatakse;
kuna raha on maailma valitseja
siis kõik kummardaad seda
on hiearhia ja ainuvalitseja
eksploiteeritakse ei tea keda;
näotud inimesed meie seas
on ülikonnas ja ees ainult silmad
peidetud kurjus on nende peas
nad on kõigi ülemad;
on nad kas juristid, arstid
poliitikud või ärimehed
nendeks on psühhopaadid
kes tähtsaimad naised ja mehed;
su sünd on tulu neile
ja kui tööle lähed ning arened
elu elamine pole meile
seda vandenõud siin loed;
ja need nä .....
Porikuu
Kes arvab et sügis ilus
see on loll
külm lomp ujub igaühe jalus
sitad ilmad on selle aastaaja roll;
tahad õue minna
sind tervitab vihm, jahedus ja tuul
ilmataat armu ei anna
ja rebib lehti ära puul;
kui pritsib auto su märjaks
oli ju ette aimata see
külmaga on tunne, et oled tehtud paljaks
ja gripihooaeg ohvrist vahet ei tee;
porikuuga algab kaos
pole ime, et oktoobril säärane nimi
miski ei hoia 3 kuud vaos
ja toas passimine ka ei toimi;
sest aasta lõpuga tekib masendus
nüüd oled tagasi kodus
tead et sinine taevas halliga asendus
vaenlaseks on saanud lood .....
Nutan, naeran, rõõmustan
Nutan, kui sind pole.
Nutan, kui tean, et sa ei tule.
Naeran, kui sa oled
ning rõõmustan, kui tuled.
Oleks, et sa tuleksid.
Ei nutaks ma, kui sind pole.
Oleksin rõõmus, kui teaksin, et tahaksid,
kuid kahjuks tean ma tõde.
Ma pean nutma,
kuna sa ei tule.
Ma ei rõõmusta,
kui sind pole.
Tahaksin, et oleksid
minu juurde tuleksid.
Rõõmustaksin, naeraksin
ja sinu soovid täidaksin.
Tühjus hinges
,,Kas kõik on korras?" küsisite,
ma ütlesin jah, et te rõõmsad oleksite.
See küsimus lasi pisarad valla.
Kõik langeb iga päevaga rohkem mäest alla.
Tunne on nii tühi, miskit hinges puudu,
tunnen, nagu see kõik kunagi ei muutu.
Kõik justkui vihkaks mind.
vahel olen ainult tõde soovind,
kuid tõde on valus olen õppind.
Kõik on järsku nii keeruline,
öeldakse, et see on ajutine.
Ma olen nii väsinud, kuid und pole,
aga see väsimus küll unepuudusest ole.
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Üks päev Selveris
Üks päev Selveris
vabaproua järjekorras seisis
vaatas ekraanil summat
oli kosta ta pominat;
et kõigeks raha ei jätku
pension peab nagu katku
valis siis mida sorteerida
et järgmine kord uuesti proovida;
järjekord ta järel kasvas
aega palju vajas
et vähemalt hädavajalik olemas
söögiga ja soojas kodus elamas;
ja seda pealt vaadata oli valus
ei tea, kuidas vanake ära talus
armetut olukorda poes
viimaseid sente kokku ka loes;
mul polnud endalgi sularaha
alles poisikesena emaga seal olles
mil oma ostud tegime
ja paratamatust kõik tunnistasime;
tõeline h .....
Esimene lumi
Lumi keerutab ja keeb
keerleb ringi sõiduteel
autodel on paksult lund
sadas siis, kui nähti und
Autoklaasil kojamehed
kiirelt lume lükkavad
sõiduteedel, kõnniteedel
sahad ringi vuravad
See on esimene lumi,
mis meeleolu rõõmsaks teeb
sumpan lumes põlvedeni naudin lumerohket teed
Sulama kui hakkab lumi,
siis mul jookseb silmist vesi
nuttu pidama ei saa
nii kurb on olla lumeta
Sügisene süda
Mu süda ärkab sügisel
kui kaskedelt pudeneb kuld
ja kaugeneb kurgede hõik.
Kui pihlapuult säratab tuld
ja tühjuse, kurbuse kõik
saab endale niiskunud muld.
Mu süda ärkab sügisel
kui tuul rebib viimased lehed
ja raagudes peksleb ta rihm.
Kui öödes on tontmustad mehed
ja udude pärlendav vihm
mu palgeid niisutav ehe.
Mu süda ärkab sügisel
kui luigelaul kirevas rüüs
ja vahtra purpurne sära
mu hingele laotub kui plüüs.
Soov tormiga lennata ära
on kogu mu tõde ja süü...
Suvi lahkub
Päike puistab oma kiiri
üle õhetava põse,
süda mängib oma viisi
loos, kus peidus tõde.
Hingekeeltest üle tõmbab
armastuse käsi,
puudutades keeli nõnda,
et ei ära väsi.
Päike aitab luua seda,
mida tuul võib viia,
suvi näib see lõputuna,
kuid ei jää ta siia.
Suvi lahkumas on ajas,
kurbus jäämas maha,
varsti Sügisel on vaja,
Sinu õlga täna...
- Tarmo Selter -
2022
Terav valu
Elus on ju juhtunud,
et mõte see on luhtunud
lihtsa sisselõike tõttu
enne karmi sõnavõttu.
Ootamatult tabamas
on sõrme nõnda kavalalt
paber, mis on õrnast õrnem,
läbi naha teebki lõike.
Jäises ilmas järve kaldal
jalutamas leian enda,
külmakirmet vaikselt näpin,
jääst saab viilutatud käpik.
Siiski kõige valusamalt,
noastki veelgi teravamalt,
haiget teebki vahe keel
ja selle taga tige meel.
- Tarmo Selter -
2022
Hullus ajas
Kaheteistaastane kriminaal,
kinnises osakonnas,
nutmas.
Nutmas taga oma hoolitsevat õde,
kallis õeke aitaks teda,
Küsiti sult, tahad sa keda?
Arvasid et olen sind jätnud,
meie pisikesed mälestused maha matnud.
Kuid ei - ta ei ole sind jätnud,
ta otsib sind hullunult,
võttis vastu teate hirmunult.
Nüüd mil teab ta tõde,
tahab olla iga sekund sinu õde.
Lootsin, et ei lahku sa iial minu kõrvalt, aga tead ? Sind rööviti minu juurest.
Nüüd pean maha matma kõik mälestused,
tundsin pisteliselt valu mis torkis südames.
Meenub hetk mil olid veel kindlalt hällis,
.....
Sõnum (The Message)
mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu
klaasikillud igal pool
Inimesed pissivad trepil
neid lihtsalt ei huvita
ma ei talu haisu
ei talu seda müra
ning mul pole raha
et välja kolida
rotid eesruumis
prussakad taga
narkarid alleel
pesapallikurikaga
üritasin põgeneda
kuid ei jõudnud kaugele
puksiir võttis mu auto
nüüd pole minna kusagile
ära suru mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada
aknast väljas
vaatan kuidas autod mööduvad
hull daam
kes elab kotis
sööb prügikastidest
oli v .....
Ikka veel tööpäev ...
Sõidame pealinnas autoga
ristmikul vastu tullakse bussiga
sohvriks on üks vuntsidega mees
ja roosa nägu on vanakesel ees;
kes punase tule all seisma
ning mina jäin teda vaatama
kuidas sohvril nii kurvad silmad
kel tunded on tuimad;
ning kuidas ma naersin
kui ta väsimust juhuslikult vaatasin
sest neljapäev on ikka veel tööpäev
ei saa mõnele otsa raha eest vaev
ema
tere kallis tütar
sa oled võlgu mulle
oled võlgu iga silmapilgu, iga armastava hoolitseva hetke
meil on tunnihind
siis kui mul on paha tuju
siis ma esitan sulle arve
surfan oma pangakontodel ja vaatan
palju sa mulle võlgned
et olen sind hoidnud ja kaitsnud ja armastanud
aga sa jääd võlglaseks
ma ei tea, kas sa tunned ennast süüdi
aga mina tunnen, et mul on puudu,
et mul on kogu aeg puudu
lõpp olgu sellel mustril
lõpp
sul on alati kõik, mida sa vajad
universumi seadus toimib nii
anna andeks kallis ema,
et pidid mind hoidma, kaitsma ja armastama
et see alg .....
Mõttelaeval
Purjetades jälle mõttelaeval
sündmuste merel,
näen halba ja head üheskoos.
Puri kerkib valus, vaevas,
õhuvoog on ärev,
valuäng see murepilvi loob.
Paljud seda kõike näevad,
mõni juurde läheb,
abi, hellust, soojust hinge toob.
Mõni hoiab endas, teine kaebab,
kelle jaoks on tõde,
karma leiab ta ja üles poob.
- Tarmo Selter -
2022
