Sõnale kurb. leiti 21 luuletust
Kollane kuu
Ma igatsevalt vaatan kollast kuud,
ta tundub täitsa oma.
Ju näinud sünnist saati seda kuud.
Ma igatsevalt vaatan kollast kuud,
mis vahel väike, vahel aga suur.
Kesköösel süda igatsusest kurb.
***
Kus oled, kuu, kus oled?
Ma täna sind ei näe!
Ei paista sinu helget palet,
kõik pimedaks on jäänd..
Puud, tänavad ja rajad,
mida ennist näitsid sa..
kõik järsku tundub vale
kõik järsku tundub vale!
Sind enam siin ei ole
ja mind enam pole ka.
Tühisust
Natuke tühjust kulub vahel ära -
riidekapis ja kingariiulil,
külmkapis ja pangakontol.
Näed uusi võimalusi
ja hakkad leiutama.
Tühi rand on luksus
ja tühjad pihud
võivad samas saada andjakäeks.
Tühjuse kõrval kuid taluda
tühisust kerge ei ole.
Et kohe kõik muuta tühiseks
ja hingedesse laduda kive.
Et ei oleks ka teistel kerge,
kui enda hing ja süda on
nii lõpmata tühi ja kurb.
Aga mis sest tühjast-tähjast
ikka plärada.
Tühja kah!
(7.8.2022)
Valu
Täna ma olen kurb.
Südames on hingematev valu.
Silmast langevad pisarad
Laual mu ees põleb küünal.
Mille värelevat leeki vaatan.
Ei suuda uskuda, et läksid.
Tahtsin sind näha veel korra.
Kuulda su häält.
Nii palju jäi ütlemata.
Palvetan, et su hing saaks rahu.
Ja, et sa teaks
Kui väga sind armastasin.
Täna olen ma kurb, väga kurb.
Ja südames lõikav valu.
Silmast langevad pisarad.
Kapten sinus on ootel- ta on kannatlik
Kivi on kaelas
Alla veab
Kapten laevas
On loobunud
Lainete loopida laev
Karidest hoiduda vaev
Tüürimees rooli ei hoia
Kivi on kaelas
Alla veab
Miks on nii läinud?
Kas maailm neab?
Kapten salatud maha
Tüürimees olla ei taha
Kui miskit
Siis natuke raha
Lainete kanda end annad
Nemad ehk leiavad ranna
Praegu veel paisutad purjeid
Kihutad tormisel veel
Teisigi aluseid teel
Näed tuiskamas karide poole
Kapten on kössis
Laev lekib elu
Paar sõitu veel
Siis kõik saab läbi
Kapten sus ohkab
Temal on häbi
Tüürimees kätega
Haarab peast
Tagasi vaadates
Ennast .....
PUU
Eile veel oli lehti täis puu,
puu vastu hea oli tuulesuu,
aga täna oli puu
paljaks pöetud,
minul juuksed lühemaks aetud.
Eile veel õõtsus linnupesa puul,
pesakesel laulis tuule-ja linnusuu,
aga täna oli linnukene läinud,
minu hinges igatsus karjub.
Eile veel oli lehti täis puu...
Eile veel laulis oksal linnusuu...
Eile veel ei igatsenud mu meel...
Eile ei tundnud päris sügist veel...
Tühine
Ma kõnnin üksinda kõrbes,
Selles ookeani suuruses lõpmatus helgis
on ilus ja korraga kohutav.
See meenutab mulle mu elu nii ilus ja korraga kurb.
Ma heidan liivale pikali, et leida lohutust taevatähtede ilust ja vaadates silmademerre ma taipan.
Kui tühine olen mina ja sina ja kogu see maailm.
Võibolla tähel leian ma kodu, kus saavutan hingerahu?
Ma tahaksin kodus olla
Ma tahaksin kodus olla-
Ma mõtlen temale-
Ma tahaksin oma aeda-
Ma igatsen ta järele-
Ma tahaksin oma maalappi-
Mu süda kisendab ta järele-
Ma tahaksin oma pere tagasi-
Mul hinges valu siiani-
Ma tahaksin kõike tagasi-
Nii valus on hingel sedasi-
Kevad taas mu südame on löönud lõkkele
Kevad taas mu südame
on löönud lõkkele.
Kallim, kus küll viibid sa?
Mu süda igatseb!
Kevade kui magus mesi,
mis voolab südame,
tunnetele annab voli,
arm lööb õitsele.
Tahaks hõisata ja laulda,
naerda südamest,
unustada murehetked--
Sügis niigi kurvameelne, kurb...
Täna kevad peidab ära
meelekurbuse,
välja toob ta oma sära,
täies hiilguses.
Tänan sind mu kaunis kevad,
et rajad teed õnneni!
Tervitan sind armukevad,
mul tunded kõik on laiali!
Klimp
Aina põgenevad eest,
nende skeem väriseb,
sest iga rida mida teen,
on kaunis ja peen,
kulgemas vabades värssides,
nauding, kui kuulen saundi,
millele maalin, mida taevas andis,
rütmides tantsin, justkui võitu,
loteriilt välja kraabiks,
neil lõug läheb krampi,
olen pettunud, et teie suust..
isegi seda mõttetut- ei tulnd,
Endiselt teen ma tuld,
ära ole kurb.. võrreldes sinuga;
Olen tõeliselt suur,
ära ahhuijeitand,
a ma ei kavatse iial peita oma veidrat,
pigem üle nootide lendan,
ning seda võimalust ennast avada emban,
kes teist mind keelab? Taon kella,
ei su .....
hingelind
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
pigem anna ruumi
lendamiseks ja
unistamiseks.
Tema teab Sinu soove
ning kõiki emotsioone
olla väliselt õnnelik
aga hingeliselt
vangistatud see
on tõeliselt kurb.
Alusta tänasest
lõhu puur ja selle
trellid.
Anna vabadust
las kujutlusvõimel
kaovad piirid.
Hingelind -
nopib soovid
Sinu soovikaevust
ajapikku täituvadki
osaliselt need.
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
parem silita neid
ja hinda seda mida
kõike Tema
Sinu heaks teha
TAHAB.
Kurb.
Kuidas sa küll saad nii valjult ja nii valesti hõigata kauneimaid noote?
Kuidas saad nii suure ja koleda noaga lõigata mu hinge sisse haavu ja naeratada?
Miks sa niimoodi teed?
Kas sa ei karda, et ühel päeval ma seisan su lävepakul
ja mul on käes suur verine nuga, millega mind haavasid.
Ja siis ma ei haava sind, vaid jään igavesti selle noaga su ukselävele istuma
Ja sa ei julge majast välja tulla, vaid igavesti kahetsed,
et tegid midagi, mis sind enam uksest välja maailma eal ei lase.
Iial.
Sa võid seda ette kujutada ja vaadata ukseaknast taevast ja pil .....
Veel üksinda
Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.
Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.
Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
e .....
Sõdur tuli koju
Olen kaugel,sõdin kodumaa eest,
hoolime,oleme kõik ühe mehe eest.
Ei nori,ülesse näitame vaprust,
pole aega,et näha kaklust.
Plahvatused ja surm,
kõik see väga kurb.
Ei ole hetke,mil oleksin siin valvel,
kas või paljajalu kraavis,talvel.
Ainult elus hoiab mõte see,
kodus ootab naine,tütreke.
Ema nutuselt,tule tagasi poju,
ei muud,tule lihtsalt koju.
Lahkun siit,tagasi vaatan,
oma käitumist,iseloomu taastan.
Jah pere,tagasi tulen,
selle verise mälestuse sügavustesse sulen.
Marko Vaima