Sõnale kurb leiti 1019 luuletust
Vahest kurb on meel
Kodu on puhas, korras ja vaiknegi,
liialt vaikne, et hakkab kõrvadele,
toob nutuvõru hingele.
Inimesi tahaks näha vahest rohkemgi,
näha nende toimetusi, siblimisi,
üksi poleks siis.
Lapsed ammu pesast läinud,
kaugel on nad siit.
Kuskilt kaugelt kostub kõrvu,
pääsukeste vidiit, vidiit!
Kui hing on kurb
Kui hing on kurb
ja raskus rõhub rinda.
Kui süda nutab, valus kannatab,
siis räägi oma mured välja,
kasvõi pooled oma südames.
Usu, kergem on siis olla,
vähem haiget endale sa teed.
Las pisarad jooksevad põskepidi alla,
nad valu viivad sinu seest.
Kahekesi nuttagi on kergem,
kui nutt tuleb õilsast südamest,
Küll süda tunneb ära selle õige,
kel' sinu mure ei jookse maha mööda külge.
Kurb koolimaja
Taas koolimajad sulguvad
Jääb maha õpetaja
Mitu korda aastas peab,
teretama koolimaja?
Kas sügisel saab lilli tuua,
oma armsal' õpetajal!
Täna jälle hirm on põues
Hirm mind ahistab
Pole see ju õige tunne,
see tunne pole hea...
Kahjuks ongi kõik reaalsus,
ehk tänamagi peab...
Küll elu ise õpetab
Käidud teid ja radu kinni kasvatab.
On siiski kurb
On siiski kurb, et pärib surm
selle südame,
selle südame, täis joobumispuhke,
täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke.
On siiski kurb, et pärib surm selle südame
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm
selle südame laulmatud laulud!
Meid hoopis teiseks teevad mõned ööd:
kui viimne peotäis valgust ära võet,
päev maha langeb nagu kalts,
siis on ka võetud kõige arv ja mõõt;
hirm sul, kui oleksid teind veretööd,
ja oled süüdlane ning poeksid rettu,
kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor.
Ja si .....
ole hull või kurb
elu veelgi rohkem
saab katki minna
varemetes veelgi rohkem
külad linnad
oma kohta pole enam
kodus uksel laual voodil
lillel vaasis raamatuil riiulil
uksekellal jalamatil
nikeldatud noal ja kahvlil
portselanist teetassil
voodi alla peidetud
kümneid kordi vannitatud
tuttu pandud nukul
teiseks saavad ema põsemusid
õe ja venna kallistused
sõnal suust nüüd mis tuleb
aja vihkamisse suleb
kõike valitsema hakkab surm
kalk ja morn
ole hull või kurb
Kui Sa oled kurb
Kui Sa oled kurb,
mõtle sellele,
mida rõõmsat on Su ümber.
Kui Sa oled kurb,
mõtle, kellele
Sa ennast usaldada võid.
Kui Sa oled kurb,
vaata endasse,
kas põhjus on Su sees.
Kui Sa oled kurb,
lase südamesse
see headus, mida teistelt said.
- Tarmo Selter -
2022
Kurb igatsus
Kuigi suvi pole läbi,
kisub sügisesse meel.
Varaküpsend õunu näksin,
mõnes ussiauk on sees.
Päike pilve taha trügib,
tuul on tõusuteel.
Linnukene ära kolib,
pesast, mis soe on veel.
Armastan küll suve väga,
tema ilu ja ta lahket meelt,
aga sügis tulema on visa-
Ju minu hing siis teda,
rohkem igatseb.
Pisut kurb on minu meel
Pisut kurb on minu meel
sel vana, vana-aasta eel
Häid ja halbu mälestusi
kuhjaga jääb maha
Lumi peidab käidud jäljed
matab rajad maha
Vanakraami kambrit veel
koristama pean
Sellest saaks mul kergem,
seda tean
Uuele jääks jalgu
ja see ei oleks hea
Vana-aasta sammub
kipras kulmuga
kuid uue aasta hakul
uut aastat tervitab!
Elagu uus aasta
šampanja vahutab!
On siiski kurb
On siiski kurb, et pärib surm selle südame,
Selle südame, täis joobumispuhke,
Täis soovide sinisädelust – kuid ometi loobumis-uhke.
On siiski kurb, et pärib surm selle südame,
Ta hommiknoored igatsuslõõmud,
Ta õnneks kangastund kurbuse ja kõik tema kurvad rõõmud.
On siiski kurb, et pärib surm selle südame
Ja kõik tema laulmatud laulud –
Ah nii kurb, nii kurb, et pärib siiski surm
Selle südame laulmatud laulud!
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Kurb.
Kuidas sa küll saad nii valjult ja nii valesti hõigata kauneimaid noote?
Kuidas saad nii suure ja koleda noaga lõigata mu hinge sisse haavu ja naeratada?
Miks sa niimoodi teed?
Kas sa ei karda, et ühel päeval ma seisan su lävepakul
ja mul on käes suur verine nuga, millega mind haavasid.
Ja siis ma ei haava sind, vaid jään igavesti selle noaga su ukselävele istuma
Ja sa ei julge majast välja tulla, vaid igavesti kahetsed,
et tegid midagi, mis sind enam uksest välja maailma eal ei lase.
Iial.
Sa võid seda ette kujutada ja vaadata ukseaknast taevast ja pil .....
kurb lugu
Kord elas üks tüdruk
kelle meeldis üks poiss
ka poisile meeldib see tüdruk.
poiss ütles tüdrukule
"Hakkame käima, kuna sa
meeldid mulle"
tüdruk vastas
"Muidugi, sest sa meeldid ju
mulle"
kuid klassi tuli uus tüdruk
ja poisile hakkas nüüd teine
tüdruk meeldima
poiss läks tüdruku juurde ja ütles
"sa oled kole kuidas saad mulle
meeldida"
tüdruk vastas
"miks? ma ei meeldi sulle v?"
"ei meeldi jh.mulle meeldib see
uus tüdruk.Tsau siis!"
poiss läks minema tüdruk
kirjutas poisile sõnumi et
m .....
kurb lugu
Sündimata lapsele ei jõutud panna nime
Kätel kandmata jäi südame all hoitud arm
Elust, mis veel eile tundus armastuse ime
tänaseks sai õlgadele koorem. Lihtsalt karm
Kuhu saata valus tõde, matta hingest vaev?
Keda ootab magama nüüd väike võrevoodi?
Millal kuivab pisaratest triiki tõusnud kaev?
Kunas päike tundub jälle tõesti päikse moodi?
Pähe kuhjub küsimusi: „Milleks oli tarvis?“
Eilsest naerust tänaseks sai trööstimatu nutt
Ema paitab sündimata lapsest kõhul armi
Kauni lõputa jääb elu ilus muinasjutt.
Heliriin Puistamaa
