Sõnale kurb leiti 1253 luuletust (uued)
Koos vihmaga
Koos vihmaga ma nutujoru ajan
ei taha üksi olla vihma ajal,
tunne kurb mind valdab kogu aja,
kurbi mõtteid aina juurde sajab.
Üht päikesekiirt kõrvale oleks mul vaja,
kel silmis sära, sära jagada tahab,
siis vihm las kallab
ei temaga kaasa lähe enam
ja ilmaelugi on siis palju kenam.
Süda ikka kurvastada tahab,
hing nutta, kui väljas sajab,
kuid päike vihma ära ajab
ja taas päikesekiir mu südamel särab.
MUNADEPÜHA
Täna leidsin hoovist munad
kes küll on need munenud?!
kas on tõesti võõrad kanad
meie hoovi pugenud
Kaagutamist pole kosta
ega tiivasabinat
aga põõsas keegi norskab
haaran kätte labida
Hiilin lähemale siis
mida näevad silmad
lakku täis on naabrimiis
pükstest jäänud ilma
Eile jõudis hilja koju
pigem täis kui kaine
"Tule siia, vana roju!"
karjus talle naine
Alandlikult roomas ligi
teda see ei päästnud
kurba nägugi veel tegi
seegi meest ei säästnud
Proua vaatas talle silma
ütles: "Nüüd on kõik!
Munadest jääd kohe ilma
ja siis kao siit - .....
elu võimas hurm
ei usugi kui päike
nõnda kuldselt päeva
voolab igat lehte
lille joodab taeva all
on kevad elu võimas
hurm et ilmas võimalik
on surm ilm ise
üleni vaid katki hetki
leinav üksnes kurb
pühapäev
kui vähe vajab
inimene et olla õnnelik
kuulata talv otsa
jääs kinni olnud
lainete loksumist
vastu paadi serva
päikese voolamist
soontes hõõguma
verre
kure nokaplaginat
vana haava otsas
oma pessa jõudes
ammu seda niimoodi
endasse pole ahmind
kui hommik .....
Räägi südamest
Räägi, räägi kõigest mul,
kõigest, mis Sind vaevab.
Räägi, kaeba ära mul,
südames, mis piinab.
Minugi süda kurvastab,
kui Sul valus on,
pisarateni liigutab,
oi kui valus on.
Räägi, räägi kõigest mul,
kõigest, mis Sind vaevab.
Räägi, kaeba, kaeba mul,
miskit pole liiast.
Merest ma mõtlen
Armastan sind meri,
sinu imelist kohinat,
sinu valgeid lainteharju,
mis rannale loksuvad.
Armastan sind meri,
sinu valgeid kajakaid,
vahel su süngust, mu meri,
kui südames põletab.
Armastan sind meri,
sa oled mu majakas,
kui kurbus rõhub hinge,
sa teed mulle näitamas.
Armastan sind meri,
oled püha mu südames,
sinust leian rahu,
oled ilus mu mõtetes.
Uus päev
Ikka uuesti ja uuesti algab päev,
mis uus ja tundmatu.
Igas päevas sisu on sees,
häid ideid leiab alati.
Sinagi võid olla minu uus päev,
selle ilusamaks muuta,
siis kurbuski kaob kui nõiaväel
ja uuest päevast midagi head on loota.
Kevadki pungi loob uusi,
uut õitsemist toob iga päev.
Päevades on päikest siiski,
mis rõõmustab su meelt.
oma kallile vanaemale
selles aprillis on tavapärasest rohkem lund
kadunud aeglaselt kevade algusesse Sinu jäljed
mu maailmaaken väike - ka Tema ihu soojusest külm
südames huikab vastus vaikne - ebaõiglane on Surm...
päikesetiivad saadavad nägema sama armast und
ulatad tähtede tagant teemantsärava pehme käe
igatsus puudutuse ja häälekaja järgi
on enamat kui lihtsalt olukordade sund
vahemaa määramatu teineteist reaalsuses ei näe.
kurbuselilled muutuvad taas verevärvi
neisse punutud alatiseks levima mälestustelõhn
ütle millal tuleb viimaks aeg
kui astun Sulle läbi pilvetreppide S .....
EMA
Ema, Sa oled kena-.
Ja väljas on kevad-.
Ema, Su silmad kui sinilille õied,
millele laskunud on päikesekiired.
Ema, Su hääl on kevadiselt mahe
ja süda kui päikest täis päev.
Ema, Sul on siidjad juuksed
ja siidised käed,
silitan neid, kui kurb on päev.
Ema, Sinu kõrval olen, ei unusta.
Minu süda, Sinu süda-,
ikka rõõmustab.
Talvetrall
Oh kui tüütu oli tõusta,
vihma kallas ladinal,
kraade plussi oli jõudmas
väga tubli viiekas,
kuid va´ ilm, Sa salakaval,
nulli viisid ilma just,
tehes nägu, mis ma ajan,
teeseldes ka üllatust.
Miinuseid siis tasa-tasa
lükkad muudkui alla,
jäisel teel siis sala-sala
libedustki annad,
luues tunde nagu oleks
käes meil ikka talv,
kevad varsti jälle tuleb,
lõpeb talvetrall.
- Tarmo Selter -
2024
Suur on minu igatsus
Kuidas ma küll mõtlen Sulle,
pisaraid pidama ei saa.
Nii hägune on silmavaade,
et arugi ei saa,
kus taevas, kus maa!?
Täna rohkem valdab mind see tunne,
olen kui pea kaotanud ma.
Enne ei suigu ma rahulikku unne,
kui pole mõelnud Sinu peale ma.
Pisarad nutan kõik ülespoole taeva,
nad vihmana maha langevad.
Osa pisaraid jääb patja,
osa põsele kuivama.
Elu aitab leppida,
kurbust maha suruda.
Aga igatsus hinge jääb püsima,
südamesse elama.
Munad
Ühel munad kollasemad,
teisel punased,
kolmandal on rohelised,
on ka sinised.
Igas värvis peitub võlu,
hool ja armastus,
kaasnemas veel naer ja mõnu,
vahva tunnetus,
kuni kätte jõudmas aeg
on mune koksida,
tasutud saab kogu vaev
rõõmu, naeruga.
- Tarmo Selter -
2024