Sõnale kurbus leiti 852 luuletust
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Jõulurahu
Puhka kallis jõulurahus
mu armas kaasake
ja mu väike poja kallis,
kel hing veel nooreke.
Jõulusära puistan täna,
ehin kalmuteki ära,
küünlavalgus toob juurde sära,
kauniks muudab advendiaja.
Veidikene juttu puhun,
hing mul tahab rääkida
sellest, kuidas mul on läinud,
kuidas süda saab valuga hakkama.
Advendi-ja jõuluaeg on parim,
mil saab südant puistata,
olla mõtetes kaua, kaua,
viibida koos teiega.
Iga teine armastus
Olin õitsele puhkemise ootuses pung
Kirglik ootus päikse järele
Kiir kiire järel mähkis end mu ümber
Täies elujõus kostus mu hingelaul
Äkki
Südamest käis jõnks
Kukkus esimene õieleht
Nutsin lohutamatult
Ja vaikisin pea
Kui teine kukkus
Vaid üks pisar
Kolmanda viis tuul
Ei teadnud mida tunda
Vaikus vaid
Tuli neljandagi kord
Ja ma laulsin
Valust ja õnnest
Täpselt ei tea
Langes viies
Tuimus tardus mu näole
Vaikus taas
Närbus vars
Ja kõik kadus
Valu, õnn, igatsus- kõik
Kapten sinus on ootel- ta on kannatlik
Kivi on kaelas
Alla veab
Kapten laevas
On loobunud
Lainete loopida laev
Karidest hoiduda vaev
Tüürimees rooli ei hoia
Kivi on kaelas
Alla veab
Miks on nii läinud?
Kas maailm neab?
Kapten salatud maha
Tüürimees olla ei taha
Kui miskit
Siis natuke raha
Lainete kanda end annad
Nemad ehk leiavad ranna
Praegu veel paisutad purjeid
Kihutad tormisel veel
Teisigi aluseid teel
Näed tuiskamas karide poole
Kapten on kössis
Laev lekib elu
Paar sõitu veel
Siis kõik saab läbi
Kapten sus ohkab
Temal on häbi
Tüürimees kätega
Haarab peast
Tagasi vaadates
Ennast .....
Väikese päkapiku suured tunded
Nägin päkapikku kuuse taga,
istus seal ja oli vaga.
Habemel kiirgas valge lumi,
hõbedane kuub ulatus põlvedeni.
Ta üle kuldne kuukiir säras,
ja lumetutte täis oli kuusepuu.
Lumehelbed langesid tasa, tasa,
õrnal naerul oli päkapiku suu.
Ei saanud ma kuusest eemale minna,
koos päkapikuga jäin valvama sinna.
Nii hinge läks mul see eriline kuusepuu,
valvama jään teda terve jõulukuu.
Kaua jaksan veel armastada?
Mul on palju armastust, palju hoolt-
mida tahan jagada,
Kuna minu päevad on tumedad,
siis tahan olla päike teiste päevas.
Kuna keegi minu eest ei hoolitse,
siis tahan teiste eest hoolitseda.
Kuna keegi mind ei armasta,
siis tahan teistele pakkuda armastust.
Mul on tohutult hoolt ja armastust,
mida jagada.
Aga kaua ma jaksan armastada,
kui keegi mind vastu ei armasta?
Kui siiski pean ise enda eest hoolitsema,
ise üritada endale särada.
Kuid isegi kui armastan end ja hoolitsen ise, pole enda armastus siiski sama.
Kaua ma jaksan jagada armastust,
kui ke .....
Tunnen tugevat sidet emaga
Tunnen tugevat sidet emaga,
kuigi ei ole kunagi juhtunud teda nägema,
ainult muinaslugusid pidanud kuulama,
vales ja tões elama.
Vahest oksal siutsunud kui linnuke ma,
kel pesa on läinud kaduma.
Vahest kõigest hingest kui hunt
kuu_peale ulgunud ma.
Aja kestel läeb kurbus kaduma,
kuid hing jääb igatsusest leinama.
Mõnel hetkel jääb aeg peatuma,
laseb mõttevoogudel lennata.
Ema, Sa oled mul tundmata,
kuid südames tugevat sidet tunnen Sinuga...
Soe sügis
Soe sügis hellitavalt põski paitab,
lehti tasa puudelt alla aitab,
kutsub päiksepaistet esile
ja ei ole ise nõnda vesine.
Laseb pehmel tuulel tasa õõtsuda,
kuigi sügistuul on harjund lõõtsuma,
katab pilved õrna uduga,
et linnutee võiks kergelt sujuda.
Varsti sügisel on rutt,
tali tuleb nii, et taga valge jutt.
Pole siis sügisel aega venida
ta tõepoolest peab ära minema.
Sellest kurb on minu meel,
tahaksin sügises olla veel,
tunda ta hingesilitust
ja õrna südame puudutust.
Kureparv kõrgel taevalaotuse all
Näen kõrgel taevas kureparve, klu, klu,
veel saadavad maale hääle.
Kuis ühineda tahaksin kureparvega
ja koos nendega igatsevalt kluuksuda.
Tahaksin tunda maa ja taeva_vahelist piiri,
tunnetada kerget hõljumist...
Tunda eemalolemist
ja lahkumisvaluga minemist.
Selline ongi mu mõttelend
vahest olengi kui tiibadeta lind.
Katki hing mul siit ja sealt,
murekoorem lasub südame peal.
Maailmgi rebitud on tükkideks,
inimesed kui linnud,
valmistuvad rändudeks.
Kus on siis paik, kus rahu saaks?
Nii kõrgel, nii kõrgel
on taevakaar...
Mõtete kamber
Päästa Sa endas kõik valla -
tunded ja rõõm, hetked elus,
lase end sündmustel kanda,
ela hetkes ses' rõõmus ja valus.
Ole endale iseenda oma,
lase teistel vaid olla Su ümber,
olid eile see, kes Sa pole täna,
Sind kujundamas Su mõtete kamber.
- Tarmo Selter -
2022
Tujudeküllane sügis
Kui nüüd salamisi mõelda,
siis võib täpselt seda öelda,
et sügisel on palju tujusid,
mis muudavad me elusid.
Sügis vahest jonni ajab,
paneb külmad tuuled lõõtsuma,
müristab ja välku taga ajab,
oma kangekaelsust püüab näidata.
Kui sügisel on lahke tuju,
kõik endast ära annab ta,
siis kostitamisel pole piire,
muudab rõõmsaks
nukra meele.
Tihti sügisel on endal nukker meel,
siis vihma kallab
ja tujul on pisarad sees,
nii tundlik on siis sügisel meel.
Las vihma ladistab
kõigis sügismeeltes,
siis puhtamaks saab hingki sees
ja rajatud saab päiks .....
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
Ukraina memmekene
Ukraina memmekene nutab,
hinges valu ja kurbus südames.
Kodu pole enam võtta,
kõik on pommitatud varemeiks.
Madal majakene oli,
remonditud sai kevadel.
Koduaias õitses suvi,
lokkas vili põldudel.
Memmekese armas taati
suri ära kurbusest.
Leina nüüd on mitut sorti,
valu suur on südames.
Memmekene taevast palub,
mis on alles jäänud veel.
Pilvel ingel istub, pasun
käes.
Pasun hõikab õige-varsti:
"Rahu tuleb maa- ja südame pääl'!
Ilus sügis
Ilus sügis
ära mine ära
jää kestma veel
kuigi linnud oled viinud ära
oma iluga rõõmustad sa meelt
Ilus sügis
anna kurvastada vähem
aja hallid pilved laiali
lase päikesel puude vahel
soojuskiiri kanda laiali
Ilus sügis
hoia oma kuldset südant
paku seda mullegi
kaeblen oma hingevalust
üht-teist sullegi