Sõnale kurbus leiti 852 luuletust
verigi ei küsi
seda polegi nii vähe
kui hing on justkui ema
nii maa kui elu ligi
tast voolab päeva
õrnus hellus
kaob päevast pelgus
tund endale saab juurde
kõrgust aina värvi sinist
sind haarab kõige embus
verigi pilkavalt ei küsi
milleks sulle säärane
lembus arutu hullus
selle igavene kurbus
Advendiaeg
Advendiaeg võib pisut olla kurvameelne,
kui ta hingesoppi ronib
ja pisaraid sealt teele saatma hakkab
lahkunuile, kel küünlasära ammu,
silmist kustunud on.
Advendiajal jääb rõõmude vahele
ikka veidikene kurbust, nukrust,
mida imeline jõulumuusika
veelgi võimendada võib.
Siiski advendiaeg pakub palju soojust
ja sinuga kaasas käib-,
ei üksinduse tunne
rabada sind või.
Pimeduse kattel
Saabus aeg, - seda kaua oodati,
Pimeduse musta looriga,
On nüüd ümbritsev kaetud,
Kattus see kurnatuse koorega,
Mille peale vaevalt loodeti,
Nüüd on hing rusutusest üle aetud...
Tuiskab lund, tuiskab kurbust,
Varjub pime kattel üksik lootuskiir,
Paistab vaid norg, selle küllus,
Täistuisanud nüüd rõõmu piir.
Külmad käed, nii ka süda külmab,
Pimedus minus lausa vaeva külvab,
Pime kate mind valulooris hülgab,
Keltsane pind ning keltsane süda...
Imeline jõuluaeg
Jõuluajal avanevad südamed
nagu lilleõiel, kui soe päikesekiir
teda puudutanud on.
Jõuluajal rahu ja vaikus
on rinna sees,
nii leplik, nii leplik on meel.
Jõuluajal väike kurbus
liigub ringi veel
ja igatsusest pakatav on meel.
Jõuluajal on täitumas
hing ja süda rahuga,
on vast imelised jõulud need.
Jõuluigatsus
Sügis väga kena oli,
talve võttis vastu avasüli.
Jõulud peavad varem tulema,
hing ei jaksa oodata.
Ingleid juba näha oli,
maha sadas valge lumi.
Jõuluvana Lapimaal,
päkapikke täis oli terve saan.
Süda mõtleb, mulle ütleb,
peagi saabub rõõmuaeg.
Kurbusega palju võitlen,
küll jõuluaeg sest jagu saab.
isadepäeva eel
hea seegi
ehkki päranduseks
sain Sult vaid nime
maa peal elamise
võimaluse ime
sain tunda valu palju kurbust
hing siiski ent ei murdund
mis siis et vahel nutust
silmad olid tursund
minu jaoks Sa isana surnud
ükskõik kus Sa ka praegu ei oleks
ärgu olgu Sul olla valus ja kole
täitku rinda vaid ohe
Marti
Riided selga viska, marti,
saabastesse jalad, marti,
korv see ühte kätte, marti,
kindad sõrmeotsa, marti,
sõber kaasa võta, marti,
uksest välja säti, marti,
jookse, astu, kõnni, marti,
laula, tantsi, hüppa, marti,
viljaõnne jaga, marti,
uks Sa ikka ava, marti,
nii saad naerulusti, marti,
tantsud selgemakski, marti,
kurbuse vii ära, marti,
rõõmudel tee ruumi, marti,
võta kommi juurde, marti,
oma korvi suurde, marti.
- Tarmo Selter -
2023
Empaatia tekkimine *
Ma kartsin,
et ma ei saa kunagi enam oma kätt liikuma
nii nagu vanasti
kurbuses istudes,
iseenda valu trotsides
iseennast kohati isegi haletsedes
tõuseb see teadlikkus, mis võib tunda inimene, kelle jaoks on see lõplik
ja iga valu hetkel see tundub sulle lõplik
et nii jääbki
et parem - kui teistele andmise käsi -
pandi seisakusse
ei ole kunagi nii palju EMO vahet jooksnud,
kui sellel aastal
ustavate arstide käe all
ometi, ma ei kahetse midagi
aga see tänulikkus, mis sellest võrdub,
seda on raske ilma pisarateta kirjeldada
kordagi ma ei mõelnud,
miks minuga, p .....
Südame plekid *
Meie kõigi südames on plekid,
aga miks minu südames
agoonias hüüda appi
jaapani tantsuhiireke oma võimsas puuris
luues ise oma valikuid,
selgeks saab,
kellele haiget olen teinud,
keda riivanud,
nii k o h a l e jõuab see, et
tunneks kui süüdlasena, et
iseenda emotsioonide pimikus
ei suutnud olla piisavalt tasakaalus -
aeg õpetab
kurbusest pisarakeesid
puistada, kellele, milleks
jagada valusid nendega,
kes mind ei tunne
uduseks jääb pilguheit
veest nõrgunud paberilaotistel
nähes ometi uut algust
tasakaalu, rahu ja mõtteselgust,
seda kõike, mida üks .....
Soe naeratus
Vahest käingi niisama ringi,
Sinu sooja naeratusega südames.
Vahest ma seda naeratust kingin neile,
kel murevõru suul
ja kurbus silmades.
Sinu soojas naeratuses on imeline tunne,
hoian seda sooja tunnet oma südame sees,
ja kingin neilegi,
kel kurb on meel
Motivatsioon
Kõik on kombes
Ma lihtsalt ei näe homset
Vaid enda sisemise torme
Kuid kolme sõnaga saan näha ühiskonna kapitalistlikku normi
Kus püstitada enda majanduslikku vormi
Et luua maailm loogilisest
Millest saan ma aru
Et vaikus piina ei teeks mu sees
Kui käib kuradi raju valu
Et suunata energiat
Kasutada aju
Tunda kuidas veresoontes hapnikku tajun
Näha kuidas sünnin ma surnust
Kui tunnen ma kurbust
Mil saan ma kujutlusvõimest julgust
Kuidas teadlikumaks on saanud monoloogi näidud
Piitsutada mõtlemist
Mis on järgmised käigud
Öelda kõike senikaua kuni rahulolu lõpuk .....
kui suve hääbumise
kui suve hääbumise
nukrusel viimaks
lahti lased käest
jäävad selja taha
kurbuse kõrged mäed
hing korraga hoopis
valmistub
räästate tilkumiseks
kraavide vulaveeks
uueks haljuseks kevadel
meekarva pajude
sumisemiseks
suvi läbi olemiseks
kõigi õite sees
*
kõik on praegu nii hell
ja üleni lahti
otsatu taeva all
vaatan kuis laps
seda mus ahmib
teada taha ees on
kasekuld aias
lilli söestav hall
Sel päeval päike ei paistnud
kuigi käes oli kevad.
Linnud ei laulnud,
kurbusest vaikisid nemad.
Mööda pehkinud laudteed sa läksid,
sättisid prille,mis ninale vajusid
Oma mõtete raskust ja piina
vaid tajusid.
Sa teadsid,et maha jääb kõik see,
mis seni on olnud.
Aga tagasiteed enam
sinu jaoks olemas polnud.
Aeg seisma ei jäänud,
kell armutult edasi tiksus.
Süda lõhkemas valust
ei
ole vaid sõnad
nüüd sellest sai tegelikkus...
"Põleta kõik mu kirjad" filmi vaadates
põleta kõik mu kirjad
korduvalt olen nii öelnud,
nii sulle kui talle
milleks neid igavikku kaasa vedada
kui mõttelendki saab sellega hakkama
kui hommikuti kirjutusmasina taga
toksid oma igatsusest tulvil kirju
ja mõtled emotsionaalsete piinamisriistade peale
mis sind viivad eemale
igapäeva argimelust
jah, pisarate pärlitest saaks teha endale kee
isegi neid müües miljonäriks võiks saada
kui see oleks minu eesmärk
kurbuse kaudu rikastuda
või täita nendega metsatulekahjudes hukkunud florat ja faunat
kes justkui piiskade aurustumise saatel
ootamas on uut päeva
.....