Sõnale kurbus leiti 850 luuletust
Kena sügishommik
Täna sügishommik on nii kena,
kuldseid lehti täis on aiavärav.
Koduhoovgi kaetud on kirjude lehtedega,
minu armas krants neis hullab ja mürab.
Lehtede varjul üks siilike elab,
tuul on tasa ei ta lehti rebida taha,
linnud on läinud-,
jättes igatsuse maha....
Sügis istub hinges
Mõnikord tunneb seda kibedat valu,
kui mõtted on rändlindude peal,
siis taevasse vaatan ja aina palun,
et linnud tagasi tooks kevad hea.
Kui vihma sajab ja tuul on vali,
siis mu igatsus paisub suuremaks veel-.
Sügise järgi tuleb siis tali,
kristallideks muutuvad silmaveed.
Sügise olek siin ei ole nali,
kui sul hing on õrn sees,
aga sügis mind on välja valind
ja istub sügaval mu hinges sees.
Valu...
Selles hetkes Sa olla saad ise,
võttes tera, andes kätele voli,
luues triibud nii elulised,
tehes endale rahustavat valu.
Kas ehk võimalus minna on ära,
hetkeks endaga olla saad koos,
lülitudes välja, kaob kära,
luues valusaid hetki ses´ loos.
Möödub aeg, on järgi jäänd´ armid,
mõtled, mida Sa endaga tegid,
luues omale hetked nii karmid,
mida lähedased Sul nägid.
Vahel püüe on endale luua
valuga oma maailm,
ei lõikudess eales saa tuua
elu ilu oma tulevikku küll.
Kui Sa tunned, Sul tõesti on raske,
tule räägi ja vaatame koos,
kuidas mööda saak .....
Igatsus
Vaata seda vihmapiiska,
aknaklaasilt alla niriseb,
Kevadel jälle porikärbes,
aknaklaasil piriseb.
Kiikan aknast välja,
taevas pilvine,
puudelt lehti kallab,
ilm on udune.
Mõtlen Sinu peale,
mil viimati nägime-?
Aknaklaasil ikka
seesama piisake.
Porikärbes jälle-,
tuleb kevadel.
Ootan Sind mu kallim,
kurb mul sügisel.
Vahest sügis on see
Vahest tahaks energiat,
mis on ära antud,
taastada kõikvõimsas looduses.
Vahest tahaks lihtsalt olla,
kõikidest eemal viibides.
Vahest vaikselt mõelda neile,
kel siirus silmades
ja soojus südames.
Vahest tunnedki end
teiste seas üksinda,
energiast tühjana ja kurvana.
Vahest sügis on see,
mis mängib meeleoludel ja tunnetel-?
Hing tunneb ja süda teab,
et ongi sügis see.
Minu imeline sügis
Püüan vihma trotsida
ja luua päikest hinge,
missest, et taevas kurvastab
ja meel on uduvines.
Mõnes päevas polegi ju naeru,
seal on ka kurbi hetki.
Ikka olen sügise meelevallas ma,
kurbuses ja rõõmus, kullasäras ja mõtteviivus.
Mu külge sügis on liibunud,
tas ilu näen ja head.
Linnud, kes ära on rännanud,
küll tagasi tulevad- ma tean.
Pisut kurvastust
Mul pisut kurvastust tuleb peale,
et ainult sünnipäeval tulen Sul meelde.
Kas tõesti teised päevad on mõttetud
ja kõik tunded minu vastu kustunud?
Oled kui kuuvarjutus,
Su tulek oleks mulle suur kingitus.
Mul pisut kurvastust tuleb peale,
et ainult sünnipäeval tulen Sul meelde.
Sügis
Niiväga armastan ma sügist,
et nutan ja naeran koos temaga.
Vahest tõesti nukrus hinge trügib,
sügis vastab samaga.
Ma siiski ülistan sügist,
missest. et täna kurblik meel.
Sügis käibki kõikjal ringi,
rõõmustab ja kurvastab meelt.
Kui pilvist sajab vihma,
siis on kindel see,
et minu hingeni ta ikka
leiab kuldse tee.
Nii valus on
Nii valus ja raske on
Sind oma südame küljest lahti rebida,
kuid pean seda tegema,
sest elavana tuleb mul edasi elada.
Panen mängima Su lemmikmuusika,
siis valu saab seest minema,
voolama pisarate ojana,
veidikeseks ajaks taanduma.
Ma siiski pean tugev olema,
saatusega leppima.
Ei saa mõtteid ülekoormata,
muidu võib langeda,
murekoorma alla vajuda.
Kui kuu on valgustamas ööd
ja tähed säravad,
siis tunnen. kuis mu süda lööb,
oled mul nii lähedal.
Sügis tuleb
Sügis uduhommikutel
päikest peidab pilve sisse,
varjutades metsarajad,
suured kõrged kortermajad.
Päike tervitamas harva
läbi pilve, tuhakarva,
uduloori oma kiired
suunab, ületades piire.
Öised tunnid krõbedamad,
hommikused mahedamad,
päeval päikest näha saab,
on tunne - sügis tuleb taas.
- Tarmo Selter -
2023
Ilus sügis looduses
Päikeseketas veeretand end õhtusse,
tuul tasaseks on jäänud,
vihmapiisad peitu poevad krae vahele,
sügislehed jalge alla jäävad.
Ei nukraid mõtteid lase
pähe tulla veel,
mis kipuvad tulema sügise eel,
otsin ilusaid looduse märke oma teel.
Näe seal üks linnupesake,
mis mulle rõõmu teeb,
ta küll tühi on,
kuid ikka alles veel.
Metsmesilased puuõõne sees,
seal täielik elu veel keeb,
merelainete kauge müha
otse kõrvu mul vohab.
Looduses ei tunne end üksi,
kui sügis kurb peab tulema,
vahest ikka väike se pisara
poetan samblasülesse ma.
Iseendana
Kas Sa tõesti tahad olla keegi teine?
Keegi, kes ei ole Sinu inimene?
Kas on temal mõni Sinust parem võime
või on hoopis mõni vahvam ligimene?
Kas on temal Sinu silmis parem elu,
kiirem auto, kaunim elukaaslane?
Kas ehk paistab tema elus rohkem melu
või siis paremad on elul vaated need?
Pole mõtet Sinul kadestada teisi,
Sina ju ei näegi nende sisse!
Mõni näidata ju välist ilu võibki,
samas oma kodus langeb masendusse...
Ole iseenda vari ees ja taga,
oled ikka parim iseendana,
iseennast ainult nendega Sa jaga,
kellega Sa tunned ennast täiuslikuna.
- Tarmo Se .....