Sõnale kurbus leiti 852 luuletust
Maksud ei tõuse
"Mõistate ainult lihtlauseid...",
targutas üks daam pukist,
püüdes ennast kehtestada.
"Lugege mu huultelt...",
ütles targutav daam pukist,
püüdes ennast tähtsustada.
"Maksud ei tõuse...",
valetas see targutav daam pukist,
püüdes ennast rahva sõbraks teha.
"Maksud ei tõuse, punkt.",
nüüd see valetav daam lõikab rukist,
käes tal raske maksutõusu reha.
- Tarmo Selter -
2023
Vaikus lärmi teeb
Vaikus lärmi teeb,
minus ringi kolades.
Hiilib aga valjult tee
siht on otse südames.
Miks nii valjusti?
Mõtlemisest vaevub hing.
Müra taustal vagusi,
igatsen ma ainult sind.
Sinu peale vaikusel,
plaanis laotada on loor.
Summutada mõte hell,
peita ainus jäänud pool.
Jääda võiks see nii, kuid ei -
võitlen talle vastu ma.
Pisarais kui kastes hein -
ma ei suuda sinuta.
Mutionu
Mullas väike mutionu
ehitamas oma kodu,
süüa otsib siit ja sealt,
käike tuulab juurte pealt.
Vahel veidi tahab õhku,
kergitades oma kõhtu,
surub ennast ülespoole,
murul kerkib mullast hoone.
Mullast onnil pole aknaid,
pole seinu nõnda vahvaid,
pole tube, on vaid uks,
mis päiksele jääb suletuks.
Mutionul palju tööd,
töötab päeval, töötab ööl,
temal kodu peidus mullas,
juurte rüpes, elu kullas.
- Tarmo Selter -
2023
Sina
Kas sa kunagi kuulad mind?
Kas tunned neid sõnu mu suust?
Kas tead kui väga tahan ma sind?
Ei mõtlegi enam ma muust.
Mida sa minuga tegid?
Mis on minuga juhtunud?
Nüüd olengi peast ma segi,
kõik lootused jäädavalt luhtunud.
Ma loodan, et tead mu valu,
loodan, et naed mu piina.
Sind ma nüüd aina palun,
vala mul klaasitäis viina.
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Elu
Raske on elada sedasi,
kui hing on vaeva täis,
kui mure lükkab sind põlvili,
kui kõik lootusetu näib,
kui süda kortsu kisub sees,
kui pea on tühjust täis.
Rahus ulbitsevad merelained-,
ikka kaldale ja tagasi...
Taamal merel valge puri,
tuules lehvib minuni,
kajakate kisaksrjed
valusalt lõikavad südame.
Merehõng on oivaline,
päike nahka kõrvetab.
Aina kaugemale läheb, tõttab
hingest mure, mis muserdab
ja jõub kätte päev,
mis hingepõhjani rõõmustab.
Nagu mina ise
Kevad vaikselt ärkab
nagu mina ise,
nina välja torkab
nagu mina ise,
ei külma taha minna
nagu mina ise,
voodist unisena tulla
nagu mina ise.
Lükkab välja jala
nagu mina ise,
proovib tunnetada
nagu mina ise,
teki alla poeb
nagu mina ise,
seal on hea ja soe
nagu mina ise.
Lõpuks välja tuleb
nagu mina ise,
püsti tõuseb kiirelt
nagu mina ise,
on uimane küll veidi
nagu mina ise,
nii kevad õue saigi
nagu mina ise.
- Tarmo Selter -
2023
Vabaaju
Üksi ja jõuetu
Kurbusest väsinud
Istun maas
Nagu tööst räsitud
Ootan ja ootan
Saabudes karistus
Olen või ei ole
Hea seegi
Jätan puutumatuks
Sellestki probleem
Keegi ei mõtle
Jääb külge kui embleem
Samahästi võiks taevast püüda
Kui lihtsalt olla
Ja mind hüüda
Mul puudub tegu mis halvaks halvatuse
Mürgiks vastu
Vaid saavad nad ehmatuse
11.05.2018
Üks päev Selveris
Üks päev Selveris
vabaproua järjekorras seisis
vaatas ekraanil summat
oli kosta ta pominat;
et kõigeks raha ei jätku
pension peab nagu katku
valis siis mida sorteerida
et järgmine kord uuesti proovida;
järjekord ta järel kasvas
aega palju vajas
et vähemalt hädavajalik olemas
söögiga ja soojas kodus elamas;
ja seda pealt vaadata oli valus
ei tea, kuidas vanake ära talus
armetut olukorda poes
viimaseid sente kokku ka loes;
mul polnud endalgi sularaha
alles poisikesena emaga seal olles
mil oma ostud tegime
ja paratamatust kõik tunnistasime;
tõeline h .....
Hommikusse
Vaikselt ärkan hommikusse
kallimaga mõtetes...
Hoian sind, mu armas, kaisus
armastuse võtetes.
Unes nägin poodud neidu
kiigeplatsi raamile...
Palvetan, et aitaks inglid -
ehk ta jõuab praamile.
Kurbusega näen, et sama
Postimehes uudis:
palub pere annetusi
varjupaika kuudis...
Tõusin tasa hommikusse,
ärganuna varem...
Ja tunnen, et on maailm täna
tuhat kordi parem.
(Pühendus: RIP Eva Elise Oll)
/Mari*Uri/
Ootan sõbrakest aknal ma
Ei saa Sul täna külla tulla,
kuid aknal ootan Sind, Sa tea.
Akna taga puud on raagus,
peened oksad kummargil maas.
Pilvist vihmapiisku tilgub,
peidus pisarad kibedad.
Võitlen iga oma meelega,
et mus valu ei hakkaks karjuma,
sest kurb on olla sõbrata
ja kui ta mind ei külasta.
Siiski loodan, et päike tuleb välja
ja pilved taevas hajuvad.
Ei saa Sul ise vastu tulla,
sest tervisehäda mind kimbutab,
kuid Sina sõbrake saad tulla,
saad tulla, seda ma tean.
Talverõõm
Loodus lumelilli maalib,
küsimata luba,
võttes külmapintsli appi
miinuskraadidega.
Joonistades pliiatsiga
lumehelbed ette,
enne soojakraadidega
pistes otsa vette,
et saaks lilled akendele,
ilu südameisse,
talverõõmu silmadesse,
meie naeratusse.
- Tarmo Selter -
2023
Palju õnne, Rapla Vesiroosi Kool
Aeg on läinud aegamisi,
aasta aasta järel kaob,
suureks kasvab pisi-pisi,
järgi jäämas ajavaod.
Õpilased, õpetajad,
ühiselt on kooliteel,
vilistlased, lõpetajad -
nüüd on rõõmus kõigi meel.
Mitmeid vahvaid vesiroose
hoidmas meie kooli hool,
neile tarkust juurde toob veel
Rapla Vesiroosi Kool.
Õnnesoove väga palju
on nüüd kooli poole teel,
südamlikku naeru, nalju
täis on kooli sünnipäev.
- Tarmo Selter -
2023