Sõnale kutsake leiti 3 luuletust (parimad)
Taas teretan sind talv
No tere talv!
Sa täies jõus veel!
Pilvist lund juurde ketrad,
hõbehärma puudel' puistad,
manad naeratuse suule,
kuule kõversuule.
Ära ole kurb, mu kutsake,
mul mure on, kuid veidike.
Tõmban kohe mantli selga,
külma, tuisku ma ei pelga.
Tule, panen sulle vesti selga,
võtan pekitüki kaasa linnukestele, kes näljas on.
Rõõmsa tuju peidan põue,
mure heidan lumehange.
Külmas jalutades pea on selge,
eilne päev oli päris helge.
Nii hea on rõõme tabada
ja rõõmude keskel elada!
Kutsake
Kutsu,kutsu,kutsake,
ära karda,
viin su räästa alla,
kes sind nõnda tuusteldand,
et karvad sorgus sul,
vihm, mis pilvist tuleb,
ei pese puhtaks sind,
tuul, mis nõnda vali,
muret kaasa vii,
usalda nüüd mind.
Kutsu koonu alla lasi
ja siis heitis pikali,
otse minu jalge ette,
turvatunnet tundiski.
Tasa,õige tasa,
liikusime vaikides,
keegi ei otsind kutsat taga,
häält ei kostnud kaugusest,
-on see vast peremees.
Kutsu,kutsu,kutsuke,
võtan sind sõbraks endale,
pikk, pikk päevake,
veerend õhtusse.