Sõnale kuu leiti 2987 luuletust
Vikerkaar või must ja valge
Siis kui tüli päeva valgub
kellel õigus
kellel mitte
justkui tige ei näe valgust
nägijal on prillid ees
Mõtle .....
Kas on elu must ja valge
sinul õigus
temal mitte
või on siiski värve peidus
rohkem meil siin eluteel
Näe ja kuula mis ta ütleb
kõigel põhjus miks nii keeb
võib ju olla tõde varjus
sügavamal vestluses
Jaanuar 2024
Värvid me hingedes
see pitsitav igatsus,
mul rinnus kui vigastus,
sisimas, seal ihaldus,
palun hoia mind.
näed, ei saa ma rahu,
see tunne on nii suur,
ei südamesse ära mahu.
ootan, et valla pääseks tuul,
teele saadan siis sul' suudluse,
loovutan oma nooreliku vooruse,
sulle, sest sa kuulud mulle.
su pärast jookseksin ma tulle,
et veel vaid säraksin su silmis.
algul tundus kõik kui filmis,
mustrid pilvedes, värvid me hingedes,
nüüd hävid sa kogu selle pinge sees,
mis ma sulle iseendaga tekitan.
nii ma püüdlen, rapsin
ja oma painajaid lepitan.
hingan vaiksemalt, kui oled mulle l .....
Elu sügise värvid
Mõnele elu tundub vaid must-valge
ja nii ka tajub me imelist talve.
Isegi kevade puhkeva pungad
ei tekita erilist tunnete tulva.
Ja suvelillede pillerpall
tast mööda käib kui hommiku hall.
Kui aga aeg on jõudnud sügisesse
ja korraks vaatad enesesse,
kõik värvid siis pinnale tulevad,
kui hetkeks ennast vaid kuulatad.
Elu tõelised värvid ehk tunned siis ära,
kui ei sega enam sind müra ja kära.
Siis ilu oskad näha ka sügistormis
ja värve näed ka selles hommikus hallis.
Lihtsalt Armastus
Kui päikene õhtul läeb looja…
Ja öös kumab kollane kuu…
Tahaks kaissu siis kedagi sooja
Ja kõrva kuhu öelda saaks suu…
See kaua on kibelend keelel….
Tahan väga et kuuleksid mind…
See ammu mul püsinud meelel…
Minu kallis mina armastan sind….
Rahulolematu
Tunnen kevadpungamõlkeid
tädi eLli luulelohus
kõlab kirkaid naerukõlkeid
homses praegu külmund rohus
Täditt alatasa vaevab
oleluse rõske raskus
äraolemises kaevab
sobrab tuleviku taskus
Närib hiirekõrvaootus
järve jäässe hilju augu
leiab unenägude seest sootuks
vastselt tärganud küüslaugu
Kahetsuse kaim on kange
suvi sõrmed ulatab
tunded säetud talihange
puhtaks poriks sulatab
Suve põhja hetkesoojust
surub sügisesse lumme
vihmailud saanud hoo just
hüüab talve vaikseid samme
Kalla armastuse viirust
kõrtsmik veel üks pilgen toober
kümme k .....
Kuum limonaad
Ükskord ei saanud ma vetsu
pk klassiga ekskursioonil tallinas
öövalve ei jaga matsu
et lapsi on ööselgi vetsus käimas;
passib keegi bürrokraat
kuri onu laua taga
äkki lõhkeb ta nagu kranaat
et mittekeegi maga;
rihm tuli sahtlist välja
laksatas vastu lauda
kui juba on nii hilja
pm. võib püksi kuseda;
minulgi põis lõhkeb
haaran tühja pudeli
tilli ots kaelas põikleb
alla kostub kusemisheli;
hommikul, kui proovile läksime
laulukaare alla klassiga
oma asjad laiali jätsime
tuli vaatama onu, kui miskit viga;
et mõni 8-9 aastane illegaalseid
aineid jub .....
Muinasjutt Printsess Isemeelsest....
Kaugel mägedes kesk kõrget pilvepiiri..
Elab neid, kel sulnis naeratus ja sarm…
See on imearmas Printsess Isemeelne…
Nagu Kameeleon kes vahest kalk ja karm…
On selles kuningriigis ammu omad kombed…
Ja keelust üleastujate karistus on julm…
Ei printsess ühtki otsust teha jäta homseks…
Seal andeks palujate saatuseks on surm….
Ka mina kõndisin kord kurikuulsat rada…
Mis läbi metsa kauni lossi poole viis….
Mul oli jäänud ainult samme teha sada…
Kui sellelt rajalt lõpuks vääratasin siis…
Nüüd vangikongis ootan kurvalt oma saatust
Käin läbi mõttes .....
Emotsioonide tasakaalustamise harjutus
ma tahan välja
see kookon on liiga kitsukeseks jäänud
need tundeavaldused,
need emotsioonide puhangud
negatiivsete tunnete laviin
kas oleks seda mulle kui mägironijale vaja?
lõpetage segadus
ja lõpetage kära,
paljudel puudub veel see sisemine küünlaleek
millega ennast valgustada või vastupidi
nad muutuvad oma lambavilla sussidega liiga pehmeks
liiga tolerantseks, liiga andeks andvaks
aga ma ei anna anadeks
ei anna andeks, et minust aastakümneid vanem inimene käitub
minuga nagu sääskedega
*tüütu pinin kõrvus*
(ma võin mõista, aga
ma ei pea oma piire laie .....
Tali mõrvab
Mitte ainult, et on külm
topin jäätunud sõrmed püksi
karm aastaaja ilm
ja pole selles vangis üksi;
jalakäijad ka nahutab
nende olematu kõnnitee
pärast sula temp. langetab
Ilmataat, muutes jääks vee;
kõnni nagu pingviin
edaspidi jalas uisud
ei ole lihtne elu siin
sina lõunamaal, minu juttu usud?;
on olnud nii külm
et kuse jääpurikaid
talv on kaunis, aga julm
ennast kaitsta, söö juurikaid;
ei jää tulemata haigused
kopsuklamüüdia on üks osa
ja ka muud viirused
saad surma, kui pole visa;
jahhh, tali mõrvab alati
igasugu valge pasaga ümbrus .....
sul korraga
palju aastaid mu salasooviks
on juua Lissabonis Pessoa
pildiga tassist kuskil terrassil
kohvi kuulda kuidas krigiseb
tramm relssidel mäkke ronides
linn askeldab oma keskpäevas
õitseb päikese käes aias mõni sidrun
ees silmapiirini ookean on lahti
sul korraga pole kuhugile
enam minna tahtmist
tuule eest hõlmad vaid pisut
korraks koomale kisud
Pessoa on väga huvitav Portugali luuletaja
Pedede dedektor
(HIP - HOP kärakas. Lugeda enda vastutusel)
I
Kui eelpubekas ma olin
mul kingiti üks masin
sageduse välja valin
"Imelik raadio" ma mõtlesin;
siis kui nuppu keerasin
hääli hakkasin kuulma
nii ma õue kõndisin
õppisin tundma maailma;
üks mees eemal rääkis
nimeks tal Sergei
imelik aktsent isekeskis
oleks teadnud, et ta gei;
Refr:
mul on pedede dedektor (pedede dedektor)
mul on pedede dedektor (pedede dedektor)
kõrvaklapid, antenn ja ekraani peal kaart
mis näitab ära igat nurka, linna ja saart
teadust tänapäeval kah tehtud
lausa on see ulme
saab uus .....
midagi argist
kuude viisi su ümber
suvest väsinud
lumevalge maa
kuurist tuppa nüüd tood
ahju tarvis süles kuivi halge
rõõmu sellest saad ahjus
praksub kuusk ja haab
tee tuiskab majani hange
pliidil kartuleid keetes
potil hüpleb kaas
selg ei valuta enam pole
kummardades kange
*
veel tsüklist „Poisiiga“
ära räägi midagi
silita vaid peoga mu
laupa ja juukseid
uuesti Su sõrmede
puutest tagasi saan
poisiks kelle huultest
Sa ei suutnud lasta lahti
Su lahkumisnuukseid
kord meeletult kuis kartsin
ära räägi midagi
nüüd saanud olen suureks
hing .....
Crickle K susserdamine
Hommikusöögiks suubusin tanklasse
kus täna sõbrapäeva matkimine
sain kohvi, esimesena järjekorda sisse
toimunud kliendiga venimine;
mindki võttis vastu naine
keda enne näinud polnud
see päev eriline ebamaine
ta säravalt naeratanud;
"sõbralt - sõbrale" tehing
teed võõrale kohvi välja
ei mõistnud mis on see ring
see süvendanud mu nälja;
sest susserdamine segadusse ajas
mingi kohvi välja tegemine teistele
millega firma raha teenida vajas
mil, pidi tasuta kohvi niigi olema mulle;
sai valida, kas ei tee nii
tädi manipulatsioon viisakusest
kestis ja os .....
Aeg tõttab
Alles see oli, kui säras valge lumi
ja sillerdas silme ees.
Alles see oli, kui maapind külmunud oli
ja lumevallid kui tõkked
tee peal ees.
Alles see oli,
kui kuusk säras ehteis
ja hing nii rahul oli.
Aeg kiiresti kaob
nagu meelte pealt uni,
mis vahel nii ilus
ja peatumata oli.