Sõnale kuud leiti 164 luuletust
Oleg Pitjukov
Päris koletisel pole näha sarvesi
juttu sellekst, kes kahejalgne
ei murra teda tuli, vasktoru, jäävesi
nii ta pole isegi inimene;
mitu eluagset karistust
esialgu pidi saama hukatud
aga hiljem muudeti seadust
ja nii Olegi elu sai päästetud;
maksumaksja pidi ta perset
palju kordi hoidma
arreteerimisi mitmekordset
oleks vaid seadus pidanud teadma;
et psühhopaat ei muutu kunagi
saadeti Venemaale, lasti välja
et kahurilihaks saaks temagi
kuid sellega polnud nalja;
see raibe laadis endast pildi üles
pärast 6 kuud rindel
laibatükeldajal on alles
iha tal tappa, .....
Minu Maailm
Kujutan ette selge sinise taeva,
midagi muud ma ümber ei näe.
Avaras maailmas mind miski ei vaeva,
päikese poole venitan käed.
Pimedas vaatlen ma säravat kuud,
öö on nii pehme ja hell.
Vaikselt sahisevad põõsad ja puud,
aega tuletab meelde vaid kell.
See maailm on alati kaunis kui roos,
selles peitub maagilist ilu.
Linnud siristavad üht viisi kõik koos,
see laul haaraks kaasa ka sinu.
Pedevärk II
Ma ei oota aasta teise poole
pühi mitte mingil määral
kõrvitsa kleepekaid täidavad koole
sügiskurjus on päral;
ja nimelt igalpool on juba
peale Halloweeni ka jõulukaupa
kes küsinud nii vara müügiluba
suruks püssitoru sellisele vastu laupa;
sest pedevärk on propageerida
aasta lõppu, mil veel 2 kuud
müügimehe saasta juba adopteerida
kasvaku sellise persest välja puud;
ma ootan ainult halloweeni
ja raha nimel on tõeline õdukas
muudmoodi tähelepanu ei teeni
kui et tähtpäevade järjekord hukas;
päkapikk passis raamaturiiulil
käes kelluke ja naerata .....
Suve viimane kiir
Eile arvan, et viimast korda
sain see aasta ujuda
vihma küll ei karda
sõltub temperatuurist, et sujuda;
kuna juuli - august sitt oli
sügise nägu praegu ei loe
vahetati kuudega pooli
september vähemalt soe;
näha jah, et lehed kollased
aga sooja 20 C ümber
päevad meil siis sellised
et vananaiste suvi on september;
jätkub suve viimane kiir
vahelduv päike lubab õue
kliimaga tänavu puudu piir
ei tea, mis mahub Ilmataadi põue
Mina ju võin
Ei karjume valskusel
karjume valel
Ei röögime sõjatee suitsu ja uttu
Me aadete värskusel
me aususe armsusel
närtsivad õied kuid küllaltki ruttu
Siin enestest arvates oleme paremad
Siin eneseid hinnates
maa/ilma eliit
Vast mõistate aremad
vast sõdade sulased
mõistate- lahkute lennates siit
Vaigistab kaugeimad merised mühad
vaigistab orgude kaja mäe tipul
heletav manitsev kirgas koraal
Kadugu võõrvõimu verised pühad
kadugu võõrad ja verised lipud
verine võltsitud õigus/moraal
Õhkõrna õhkõheva süütuse kesta
all siidist ja sammetist kanname .....
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
Ma ei tea
Ehas ma kustutan toas tuled,
lähen õue, vaatan minevat kuud.
Teha pole miskit muud.
Vaikivad mured, kinni on suu.
Möödub nuuksuv põhjatuul.
Ootan ma lõputult tahet,
mis võiks tulla,
mis võiks punkti elu lõppu panna.
Vaatan kuuskedelatva.
Ahastav nutt …
Muudan mõtet, mõte ei muutu.
Miski on rikkis.
Või katki.
Ma
ei
tea.
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
Öösuudlus
Kaunid lõputud valged ööd
on hämar, aga ikka valge
peoga aega ikka surnuks lööd
ja tantsust higine on palge;
värske vere lõhn ja noorus
ekstaas ja uudishimu vohab
nautida ööd üksi on voorus
millest mehepoeg lahti saada tahab;
põlevad silmad nagu kaks kuud
minu pilku ta peegeldab
näen kaames näos punast suud
enda tähelepanu ta meelitab;
Refr:
maagia hilistel tundidel
iha kinnitab kanda
paari vahel vastastikel huvidel
mis ta tahab, on anda...
öösuudlus;
päikseprillid laubal isegi taeva all
siiras emotsioon me kahel
murdub lahti see vall
mis olnud me .....
Ja mis mu mõtted on 2?
Mõtlen jah, et jama
kuidas ilmal olnud viljadest kama
kartulipealsed ja marjad mustad
öökülm, miks sa maad vägistad?;
või siis, kuidas olnud põud
üleliigne kuivus on õud
meeldib küll, et 2 nädalat suvine
metsatulekahjud ja maa kivine;
kahju, et cha cha cha ei võitnud
oleks uus aasta Eesti punkte saanud
kuna kommuun Helsingis suur
hääletamisel meie kasuks õige tuur;
huvitav see, et logistikud rööviti
sarnane, kui Eston Kohver võeti
küüditamisaastapäev oli üleeile
nagu tähtpäeval meelega tehti nii meile;
aga küüditatud hinged tulid tagasi
igas m .....
blink-182 - Adam's Song
Ma ei uskunud kunagi, et suren üksinda
Naersin kõige valjemini, kes oleks arvanud?
Jälitan juhet tagasi seina
Pole ime, see polnud üldse pistikus
Võtsin aega, kiirustasin
Valik oli minu, aga ma ei mõelnud piisavalt
Olen liiga masenduses, et jätkata
Sa kahetsed, kui mind enam pole
Ma ei vallutanud, harva tulin
Kuusteist hoidis paremaid päevi
Päevi, mil tundsin end ikka elavana
Me ei suutnud ära oodata, millal välja saaksime
Maailm oli lai, liiga hilja proovida
Tuur oli läbi, me olime ellu jäänud
Ma ei suutnud ära oodata, millal koju jõuan
Et aega veeta oma toas .....
Pragunemas
Oleks vanapagan päris
ma pöörduks, et saada soove
sest maksude tõstmine mind näris
suurem kurjus tahtis võtta vereproove;
selleks reformierakond uute kuludega
tahaks hinge eest saada kullapada
ei saa liikuda oma eludega
sest eurosi kõigil puudu mitusada;
jah, meel on pragunemas
sest suvi jääb ära, kõik SITAKS kallim
niipea, kui juuni uksest sisenemas
kodumaast saanud allilm;
maamaks 2.5% aastas
käibe ja tulumaks 22%
automaks sõiduisu saastas
2000 € ei jäta alles senti;
tahetakse kehtestada kinnisvaramaks
kas tõesti mu pappkast prügikasti kõrval
saab .....
Kaunis mai
Kätte on jõudnud kaunis mai
sirelipõõsas jutuvada käib
linnukeste nokad avatud kui sireliõis
sellist ilu ainult kevad pakkuda võib
Päikesel kõrvuni on suu
kulda kallab terve kuu
naerul on kõik liblikad
ärevil kõik putukad ja mutukad
Kevad maikuud õnnistanud
emade südameid rõõmustanud
kaunist sündi ja sünnipäevi jaganud
loodusele ilu ja võlu taganud
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut